Liis Ilves • 20. oktoober 2015 kell 4:00

Odav aed vajab rohkem hooldust

Laudadest aed on metallist piirdest odavam, aga vajab rohkem hooldust.  Foto: Julia-Maria Linna

Ehkki puitaed on soodsam kui metallpiire, tasub suurem väljaminek pikemas plaanis ära, sest korralik materjal hoiab oma välimuse aastaid hoolduseta.

Kortermaja ümber aia planeerimisel tuleks lähtuda maja asukohast, elanike vajadustest ja võimalustest, kirjutab 21. oktoobri Äripäev ehituse rubriigis.

TopDoor OÜ juhatuse liikme Roman Õunapi sõnul lähtuvad korteriühistud piirdeaia valikul enamasti piirkonna eripäradest. Samuti võetakse arvesse hoone ja naaberhoonete iseloomu. Nii on näiteks Nõmme piirkonnas levinud puit-, kesklinnas aga metallaiad.

Lisaks tasub Õunapi sõnul lähtuda vajadustest. “Kas vajatakse privaatsust, turvalisust või on vaja hoida ühist joont üldist tänavapilti arvestades,” märkis Õunap, kelle sõnul korteriühistu peamine vajadus tema kogemuse põhjal on piirata võõraste isikute pääsemist kinnistule.

Planeeri põhjalikult

Õunapi hinnangul võiks aiatellijal olla enne ehitaja poole pöördumist esmane visioon. “Sellega aitab kas arhitekt või aiafirma, kes jagab oma kogemusi,” soovitas Õunap. Kui nägemus paigas, tuleb joonestada aiaeskiis, mille saab esitada linnaosavalitsusele, kus tuleb projekt kooskõlastada ning saada ehitusluba. Seejärel saab alustada ehitust.

Topfence OÜ juhatuse liikme Raimo Vilderseni sõnul tehakse piirdeaia ehituse käigus kaevetöid – kaevatakse kuni meetri sügavuseni –, nii et klientidele on üks oluline tingimus, et nad uuriksid välja ja märgistaksid koos võrgu valdajatega krunti läbivad kaablid, torud ja muu taolise, rõhutas Vildersen.

Talle meenus juhtum, kus klient rääkis pikka aega, et mingeid takistusi, nagu kaablid ja torud, ei ole. “Aiaposti aukude puurimise käigus puurisime Elioni kaablisse, mille tagajärjel oli mitu majapidamist interneti ja televiisoripildita,” meenutas Vildersen.

Soovitused ja nõuded piirdeaia rajamisel:

Aed peaks sobima hoone ja ümbruskonnaga.

Aia kõrguse valikul peaks lähtuma ümbruskonnas varem ehitatud aedade kõrgusest.

Üle 1,5 m kõrgused aiad peaks kooskõlastama linnaosavalitsusega.

Aed tuleb paigaldada krundi sisepiiridesse.

Väravate asukoht ning suurus tuleb hoolikalt läbi mõelda.

Majaümbruse planeerimistööd on tark ära teha enne aia ehitamist.

Olenevalt asukohast peaks arvestama aia vastupidavusega vandalismile.

Kallim on vastupidavam

Vildersen soovitas korteriühistutele keevispaneel- või puitlippidest aeda, kuna need on vastupidavad materjalid. “Tee ühe korra ja tee hästi,” märkis Vildersen. Ta nentis, et sageli soovitakse aed teha võimalikult odavalt. “Ehkki vastupidavast materjalist piirdeaia rajamine on kindlasti kallim variant, tasub pikas plaanis suurem väljaminek ära, kuna korralik materjal ja hästi paigaldatud piirdeaed hoiab oma välimust pikki aastaid,” tõdes Vildersen.

Õunapi sõnul valitakse tavaliselt ees- ehk fassaadaed isikupärasem ja hinnalisem, vahe- või külgaiad aga valdavalt võrgust.

TopDoor ehitab fassaadaiad tavaliselt puidust või metallist ehk varbaiana. “Visuaalseid lahendusi mõlema variandi puhul on tohutult palju - vertikaalsed, horisontaalsed, ühtlaste või erinevate vahedega, erinevad materjalide ristlõiked,” kirjeldas Õunap.

Värava valikul tuleb lähtuda objekti eripärast ja tellija materiaalsetest võimalustest. Odavamasse hinnaklassi jääb Õunapi sõnul näiteks tiibvärav, mis avaneb kahe tiivana sisse- või väljapoole. Seejuures peab arvestama, et tiibade avanemis piirkond peab olema talviti lumest puhas. “Tuulisemates piirkondades peab kindlasti kasutama kvaliteetset ja tugevat väravaautomaatikat, kuna tiibvärav on tundlik tuulekoormusele, eriti veel tiheda laudise korral,” rääkis Õunap.

Peale selle tuleb tema sõnul arvestada, et tiibvärava puhul tiibade taha parkida ei saa. “Lükandvärava konstruktsioon on kindlasti tugevam ja sobib meie kliimasse paremini, on tuulega väga vastupidav,” kiitis Õunap. Lisaks jätab see parkimiskohtadeks rohkem ruumi. “Turvalisust silmas pidades kindlasti eelistatum lahendus, kuna seda on raske lahti kangutada,” lisas Õunap. Ta selgitas, et seevastu tiibväravat võib pahatahtlikult jõuga lahti lükata. Lükandvärava kahjuks räägib kõrgem hind.

Piirdeaiad jagunevad:

Metallaiad ehk varbaiad

Asendavad omaaegseid elegantseid sepisaedu. Stiil võib varieeruda lihtsast kuni keerukani, neid saab toota eri toonides ja mõõtudes. Pikkadeks aastateks hooldusvaba ning vastupidav (lumele, loomadele jms).

Puitaed

Puidu mitmekülgsuse tõttu saab kasutada iga projekti puhul, alates kõige lihtsamatest ja lõpetades dekoratiivsematega. Ehitatakse kas vertikaalsena või horisontaalsena. Kõrguse ja laudise tihedusega mängides annab maja hoovi muuta privaatsemaks ja mürakindlamaks. Vajab regulaarset hooldust - iga kahe aasta tagant võiks aeda hooldada, aia värvimise puhul tuleb eriti hoolikalt töödelda puitlippide otsasid, sest sealtkaudu pääseb niiskus kõige lihtsamalt sisse.

Võrkaed

Soodsaim ja lihtsaim piirdeaia lahendus. Ilmastikukindel ja kauakestev, vajab minimaalset hooldust ja tagab hea ohutuse. Võrkaeda ei peeta kõige köitvamaks elamupiirdeks, aga see võib olla parim valik, kui soovitakse säilitada vaadet, samas on vaja kaitset laste ja lemmikloomade tänavale pääsemise eest. Samuti on võrkaed mõistlik valik, kui soovitakse visuaalset efekti luua hoopis haljastusega. Sellisel juhul ei ole alati mõtet investeerida kalli piirdeaia rajamisse.

Paneelaed

Kasutatakse nii eramajade, kui ka ühiskondlike hoonete piirdeaedadena. Standardlahendusena on rohelist värvi, kuid neid saab soovi korral ka värvida. Võrreldes võrkaiaga on tugevamad ja vastupidavamad.

Allikas: Topdoor

Arvesta kasutamissagedusega

Korteriühistute puhul on tähtis väravaautomaatika, millega tagatakse, et värav oleks alati suletud. OÜ Hoolib juhatuse liikme Ergo-Teet Ruusi sõnul peaks väravaautomaatika valimise puhul arvestama selle kasutamissagedusega. “Väravate pealt ei tohiks kokku hoida, sest need on intensiivselt kasutusel,” nentis Ruus.

Automaatikat on piltlikult öeldes kahte sorti: nii-öelda koduautomaatika ja tööstuslik automaatika. Korteriühistutele soovitas Ruus valida pigem tööstuslik variant, sest selle puhul on arvestatud suurema kasutajate arvuga. “Avamiseks võiks korteriühistutele soovitada GSM-mooduli lahendust, mille puhul värav avaneb, kui helistada teatud numbril,” lisas Õunap.

Levinud lahendus on ka pult. Õunap märkis, et suviti töötab igasugune automaatika hästi, probleemid ilmnevad talviti. “Alati tasub teha eeltööd või küsida tagasisidet tuttavate käest, kellel on töötav lahendus, et hiljem mitte pettuda ning saada töökindel lahendus aastaringseks kasutuseks,” soovitas Õunap.

Hoolda õigesti

Ruusi sõnul tekib väravaautomaatikaga kahte tüüpi probleeme. “Kui värava ava ei puhastata ja väravatiib peab nagu sahk töötama, kipuvad mootorid üles ütlema,” kirjeldas ta. Teine probleem on, et fotosilmad, mis peaksid üksteist nägema, sajavad lund täis ja seepärast kontaktväravad ei avane.

Ruus ütles, et osa automaatikapaigaldajaid pakub korralist hooldust, aga selliseid pakkujaid on küllalt vähe. Väravat peaks siiski kojamees puhastama.

Metallaeda valides on Õunapi sõnul oluline see Eesti kliimas kuumtsinkida ning hiljem vastavalt soovitud toonile pulbervärvida. “Kui jätta metallaed kuumtsinkimata, annab see olulise hinnavõidu, kuid praktika näitab, et selline aed on juba kolme-nelja aasta pärast roostes,” selgitas ta.

Ruus lisas, et metallaiad hiljem otseselt hooldust ei vaja. “Kui näiteks lumekoristusega neid puruks lükatakse, siis tuleb lihtsalt poste vahetada,” märkis Ruus. Seevastu puitaed vajab värvimist. “Mõistlik on seda vastavalt värvi kvalideedile teha kas kolme või viie aasta tagant,” õpetas Ruus.

Õunapi sõnul aitab puidu puhul eluiga pikendada, kui aia valmistamisel kasutada sügavimmutatud puitu. Seejuures peaksid aiapostid olema metallist ja kindlasti eelnevalt kuumtsingitud. “Puitaed on kindlasti soodsamas hinnaklassis ja kõige levinum lahendus eesaia materjali valikutes,” lisas ta.

Aiaehitajatel tööd jagub

Aiaehitussektoris on TopDoori esindaja Roman Õunapi hinnangul ehitus juba paar-kolm aastat suhteliselt aktiivne. 

“Tallinnas on palju korterelamute ehitamist ning igale kortermajale on vaja aeda või tõkkepuud, nii et tööd meil õnneks jagub,” nentis Õunap. Konkurentidest eristab neid tema sõnul see, et neil on oma tootmine, mis tähendab, et kõik metallist väravad ning piirdeaiad toodab ettevõte ise. Seetõttu on nende lahendused ja võimalused paindlikud.

Ettevõtte käive on aasta-aastalt vaikselt kasvanud ning praegu paistab, et seegi aasta lõpeb edukamalt kui eelmine.

Topfence OÜ esindaja Raimo Vilderseni hinnangul soovib järjest rohkem kliente teenust tellida kogenud spetsialistilt. “Meie oleme spetsialiseerunud ainult piirdeaedade materjali müümisele ja nende paigaldusele,” rääkis Vildersen. Ta lisas, et viie tegutsemisaasta jooksul on igal aastal käive kasvanud.

Hoolib OÜ majandusnäitajad tõotavada aga juhatuse liikme Ergo-Teet Ruusi hinnangul sel aastal tulla eelnevatest tagasihoidlikumad. Ruusi hinnangul on aiaehitajaid umbes 200 ringis, lisaks üldehitajad, kes võtavad nii-öelda kogu projekti ette. “Ehitatakse maja valmis ja küllap nad siis aiaga ka hakkama saavad,” sõnas Ruus.

“Heal ajal ehitab jõukas eestlane uhkema aia kui teine. Kehvemal ajal ehitab eestlane kõrgema aia, et naaber ei näeks aeda sisse. Kolmanda puhuga me ei arvestanud - kui läheb masuks, siis eestlane ehitab ise aia,” kirjeldas Ruus naljatledes.

Samas tõdes ta, et kui tööga ollakse rahul, saab tööd juurde. Ei ole nii, et ehitad aia valmis ja töö saab otsa. Tegelikult soovivad ka naabrid uut aeda. Ka Õunap tõdes, et üle poole TopDoori klientidest on uuesti tellivad endised koostööpartneid ning nende sõbrad-tuttavad.

Vildersen lisas, et lisaks soovitustele on olulisel kohal ettevõtte korralik kaasaegne veebileht. “Suurem osa kliente tuleb meie kodulehele interneti otsingumootorite reklaami kaudu ja sealt edasi võetakse kontakti,” selgitas Vildersen.

Hetkel kuum