Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusturul kerkis tüli kolme sõna pärast

    Eesti Kindlustusseltside Liidu juht Mart Jesse saatis Remo Holsmerile kritiilise pöördumise, kus ta nõuab muudetud kindlustusseaduse uuesti üle vaatamist. Foto: Andras Kralla

    Kindlustusseltsid on tõusnud tagajalgadele reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimehe Remo Holsmeri vastu, sest tema viimase hetke vangerdus uue seaduse sõnastamisel on nende hinnangul vesi üksnes ühe firma veskile.

    Süüdistatav firma on Iizi Kindlustusmaakler, kes ütleb, et seltsid tahavad seaduse abil Iizi ees jõuga uksi sulgeda.
    Tüli tõusis vaid kolmest sõnast, mis võimaldab kindlustusseltside hinnangul liisingufirmadel ja kindlustusmaakleritel vaese kliendi vastu kambakat teha. Sisuliselt puudutab see aga ühte kindlustusmaaklerit, sest Eestis on ainult üks suurtegija Iizi, kelle käes on rohkem kui kolmandik kogu turust – üle 300 000 kliendi. Nende kolme sõna lisamise vastu seadusesse olid esialgu ka rahandusminister Sven Sester (IRL) ja finantsinspektsiooni (FI) juht Kilvar Kessler. Hiljem muutsid nad meelt ja on ühel nõul, et ootame seaduse rakendumise ära, siis vaatame, kuidas seda täidetakse.
    Uues kindlustusseaduses on kirjas, et liisingufirma võib „täita koostöös kliendiga“ ankeeti, mis selgitab välja kliendi kindlustushuvi. Need kolm sõna lisati uuest aastast kehtima hakkavasse seadusesse viimasel hetkel. Kindlustusseltsid kardavad, et sellega on loodud liisingufirmadele hea võimalus klientide mõjutamiseks, et klient ikka just sellesama liisingufirma teenuse valiks. Kui klient pöördub nõu saamiseks ka kindlustusmaakleri poole, suunab see teda ikka sellesse liisingufirmasse, kellega on maakleril kõige tulusam otseleping.
    Iizi on liisingufirmadele sisuliselt ainus koostööpartner kindlustuse vahendamisel. Iizi ja tema peamised koostööpartnerid Nordea Finance, LHV ja Danske liisingupakkujad saavad hakata kindlustusseltside liidu hinnangul sellise sõnastuse tõttu mõnusasti koos tegutsema, söötes üksteisele kliente ette.
    Mart Jesse saatis rahanduskomisjoni esimehele Remo Holsmerile (Reformierakond) kurja kirja, kuid Holsmer ei näinud uues seaduses probleemi. Foto: Andres Haabu

    Vastutus jääb täies ulatuses kindlustusmaaklerileRemo Holsmer, riigikogu rahanduskomisjoni esimees

    Kindlustustegevuse seaduse paragrahvis 174 on tehnilise iseloomuga säte, mis võimaldab kolmandal isikul, näiteks liisinguandjal, vahendada klientidele kindlustusmaakleri väljatöötatud küsimustikke kindlustushuvi selgitamiseks ja osutada tehnilist abi ka nende täitmisel. Samas ei tohi see kolmas isik asuda ise kindlustusmaakleri rolli ja nõustada kindlustusvõtjat kindlustusspetsiifilistes küsimustes. Kõnealune säte ei muuda ühtegi kindlustusvahendajate kohta kohalduvat sätet, seega sätete täitmise vastutus jääb täies ulatuses kindlustusmaaklerile.

    „Kohaseim väljendus oleks lobistide initsiatiivgrupp, milleks on kindlustusmaakler Iizi ning tema koostööpartnereid Nordea Finance, Danske Bank ja LHV liising, sest vaid nemad kasutavad praktikas seda skeemi,“ ütles kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.
    Kannatab klient, kellel on raske aru saada, kes talle mida vahendab ja kes tagajärgede eest vastutab. Ebapiisav kindlustuskaitse selgub ikka alles siis, kui juhtub õnnetus. Kannatavad ka kindlustusseltsid, sest Jesse sõnul kaebab klient lõpuks ikka sellele, kelle teenust ta ostab, mitte sellele, kes on talle seda omakasupüüdlikult vahendanud. Kindlustusseltsid saatsid rahanduskomisjonile mitu kriitilist pöördumist, et seadus uuesti üle vaadataks.
    Iizi: seltsid on kadedad
    Iizi Kindlustusmaakleri juht ja üks omanik Igor Fedotov on Mart Jesse rahandusministeeriumile saadetud pöördumisest üllatunud. „No selline kiri tuleb mulle täieliku üllatusena! Seda poleks küll Mardist oodanud!“ Fedotov ütleb, et uus kindlustusseadus pole mingi Iizi seadus, vaid reguleerib nii kindlustusseltside, -maaklerite kui ka -agentide tegevust. „Sellesse on pandud palju punkte, lähtuvalt sellest, mis on viimasel ajal turul toimunud. Seltsid pole aga paljude asjade peale tulnud, nüüd püüavad nad neid seadusega keelata,“ lisas ta.
    Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on konkreetne: "Kui näeme laialdast eiramist, selgitame sätet ja suuname täitma. Kui eiramine jätkub, rakendame sundi."Foto: Andres Haabu

    Tuleb välistada postiljoni funktsioonKilvar Kessler, finantsinspektsiooni juht

    Arvan, et teoretiseerimise asemel pigem seirame, kuidas uus kindlustustegevuse seadus rakendub, kuidas seda täitma hakatakse. Kui näeme laialdast eiramist, selgitame sätet ja suuname täitma. Kui eiramine jätkub, rakendame sundi, kui see on meie pädevuses, või palume algatada kriminaalmenetluse, kuna loata finantstegevus on kuritegu. Igal juhul hoiame end ärksana ning oleme valmis teatud aja möödudes dialoogiks ja analüüsiks.

    Kõnealuse sätte idee oli praktika baasil seadust täpsustada ehk selgelt n-ö postiljoni funktsioon välistada kindlustusvahendustegevusena käsitlemisest. Ei saa ju sisult ebameeldivat kirja edastavat kirjakandjat süüdistada kirja sisus või marki kleepida aitavat postitöötajat selles, et ta otsustas teie eest kirja saata. Samuti ei peaks kindlustushuvi määratlemise aluseks olevat dokumenti maaklerile pelgalt edastavat autosalongi töötajat käsitlema maaklerina. Juhul, kui see töötaja aga hakkab klienti aktiivselt nõustama kindlustusalaste valikute tegemisel, siis saame rääkida kindlustusvahendusest.

    Fedotovi sõnul on liisingufirmad maaklerite kõige suuremad koostööpartnerid, aga maaklerid kasutavad ka igasuguseid teisi partnereid, näiteks autopoode või bensiinijaamu. „Iiziga on lihtne seda siduda, sest me oleme Eestis pea ainus maaklerfirma, kes teeb liisingukanalitega koostööd. Siin lähevad seltside ja maaklerite suusad risti. Me konkureerime selle kanali peale, ka seltsid tahavad seda endale. Seadusega on võimalik ju uksi avada ja kinni panna. Antud juhul tahab seltside liit neid uksi meie jaoks kinni panna. Meie koostööd kontrollitakse väga palju, ka seltsid teevad ise pidevalt kontrolloste.“
    Jesse sõnul laiutab läbi surutud seaduses hall tsoon, kuid seadusemuudatuse tegelik eesmärk oli praegu turul haigutav reeglitevaba auk kinni panna. Selle nimel käisid mitme aasta jooksul koos ümarlauad ja töörühmad. Kindlustusseltsid küsivad, miks juhtus aga vastupidine ja väljaspool seaduse mõjuala tegutsejate tolereerimine hoopis laienes ning tehtud töö osutus mõttetuks.
    Uus seadus praktikas juba kehtib
    Kindlustusmaaklerite liidu juht Kaido Tropp leiab, et uude seadusesse, mida arutati paralleelselt kurikuulsa maksumuudatuste kobareelnõuga kevadel ja suve hakul, sai kirja lihtsalt juba praegu praktikas kehtiva olukorra täpsustatud versioon. Ta ütleb, et pärast pikki arutelusid ja ümarlaudu tuli mõistuse hääl koju ja seaduseloojad nõustusid kõiki turuosalisi võrdselt kohtlema.
    Rahandusminister Sven Sester ütleb, et seadus jõustub alles uuest aastast ja hinnata juba ette, et mõni säte pole praktikas toimiv, on ennatlik. Foto: Eiko Kink

    Kas finantsjärelevalve on uue seadusega raskendatud?

    Kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse ütleb, et sellise seadusemuudatusega on finantsjärelevalve kindlustusvahenduse üle raskendatud ning inimesed kipuvad probleemide tekkimisel süüdistama ikka kindlustusseltse, saamata aru, miks jamad tekkisid.

    Jesse rõhutas, et kindlustuslepingu sõlmimine ei ole mitte e-postiga poliisi tellimine ja selle eest maksmine, vaid see algab kindlustushuvi tuvastamisest.

    „Finantssektori regulatsioonidele omaselt peab olema selge, millises rollis on teenust pakkuvad isikud, millised on nende kohustused klientide ees ka siis, kui neid rikutakse. Rahanduskomisjoni kehtestatud muudatustega ei ole neid kriteeriume täidetud ja jääb ebaselgeks, kes ja kas üldse keegi vastutab kliendi ees ebakvaliteetse töö eest,“ ütles ta.

    „Kuivõrd rahanduskomisjon ei ole tõtanud me üleskutse peale seadust parandama, lasub siin finantsinspektsioonil kohustus anda välja selged juhised, kes, kuidas ja mida teha tohib,“ lisas ta.

    Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul seisnes inspektsiooni vastuseis seaduse niiviisi muutmisele selles, et nende arvates pole sellist täpsustust selle tehnilise iseloomu tõttu ilmtingimata vaja seaduses kirjeldada.

    „Nii võib mõelda veel paljusid olukordi, mis ei ole käsitletavad kindlustusvahendusena. Samas seaduse loomisega kaasnenud intensiivsetest aruteludest koorus, et selline selgitav norm on sobiv n-ö kesksetele stakeholder’itele, loob kindlama tunde. Meil seaduse rakendajana ei ole vähimatki antud lähtekoha vastu,“ ütles Kessler.

    Ta lisas, et liising on Jessel teadlikult valitud näide, sest see on maaklerite üks suuremaid partnerkanaleid, kuid näide on ebaõnnestunud, sest liisingufirma on niigi ise liisitava vara omanik, seega on tal liisija andmed nagunii olemas. Ta ei pea neid maaklerile edastamiseks eraldi küsima.
    „Ma ei tea, kas tahtlikult või meelega on jäetud mulje, et maaklerid on omale midagi vaikselt juurde saanud, et viimasel hetkel tekkis seadusesse mingi erand. Juba kehtiva seaduse alusel võib maakler partnerkanalis, näiteks koostöös liisingufirmaga toimetada,“ selgitas Tropp.
    Ta rääkis, et uue eelnõuga oli tekkimas olukord, kus seaduse järgi võis liisinguettevõte tegutseda kindlustusseltsi agendina ehk ühe firma toodete müüjana, samas ka klienti küsitleda ja lepingu kohe ära sõlmida. Nii käib see tema sõnul praegu SEBs ja Swedbankis, kes on loonud oma kindlustusseltsid. Koostöö maakleriga aga tulnuks liisingufirmal justkui ära keelata.
    Tropp meenutas, et seaduse hilisemas menetlusjärgus toimus riigikogus ja rahandusministeeriumis kaks ümarlauda, kus osalesid kõik huvigrupid. „Mõistuse hääl jõudis viimasel hetkel rahanduskomisjoni liikmeteni ja koostöö maakleri ja liisingufirma vahel on seaduslik. See oli see suur "lobi" kahel ümaralaual, kus kõik pooled said oma argumente esitada,“ selgitas Tropp.
    Jesse ütles, et huvigruppide tegevusprofiili vaadates oleks ettepanek pidanud puudutama ennekõike sõidukikindlustust (kasko), kuid väljakukkunud sõnastus puudutab kõiki kindlustusteenuseid ja mitte ainult maakler-liisingufirma, vaid kõigi ärimudelite kaudu, ka otsemüügi või agendi.
    Ta täpsustas, et pea sama sõnastust, mis seisab nüüd uues seaduses, kuid ilma vahelisata „või kliendiga koostöös“, kasutasid vastavate erialaliitude (liising- ja kindlustusmaaklerite liit) esindajad mitmel korral avaliku sektori juures toimunud koosolekutel, kus nad osutasid, et liisinguandjad ei soovi tegeleda seaduse silmis mitte vahendustegevusega, vaid küsimustiku vahendamisega maaklerilt kliendile ja siis maaklerile tagasi.
    Kindlustusmaaklerite liidu juht Kaido Tropp ütle, et Mart Jesse on valinud oma väidete ilmestamiseks ebaõnnestunud näite.Foto: Andres Haabu
    Fedotov aga märkis, et paljud Jesse vihjatud nüansid pole mitte Eestis kohapeal välja mõeldud, vaid tulevad Brüsselist. „Me ei mõtle siin Eestis ju Euroopa Liidu liikmena päris üksi seadusi välja, paljud nendest asjadest on Brüsselist ülevalt alla tulevad direktiivid, mis panevad ette normid. Direktiiv näeb ette, et kliendil ei tohi olla vahet, kust ta poliisi ostab, seltsist, maaklerilt või agendilt. Andmete küsimise protsess peab olema ühesugune.“
    Süüdistus eeldab kuritegelikke kavatsusi
    Fedotov ütleb, et Jesse peab oma väiteid ka faktidega tõestama. „Väita, et on mingi hall tsoon, esitamata fakte, on väga lihtne. Ta ütleb sisuliselt juba ära, et liisingufirmad on pätid, nad hakkavad nagunii kliente nõustama ka. Aga faktid näitavad seda, et finantsinspektsioonil pole olnud 2015. aastal mitte ühtegi kaebust ühegi kindlustusmaakleri kohta, küll aga on neid laekunud seltside peale. Sama on seis tarbijakaitseametis,“ märkis ta.
    Tropp selgitas, et kindlustusmaakler aitab kliendil leida talle parima pakkumise, andes selleks nõu. Liisingufirma küsib kliendilt sisuliselt ainult kliendi põhiandmeid ja autonumbrit, sellega ankeedi edastamine suuresti piirdub. Nõustada ta klienti ei tohi. Kui klient ka küsib nõu, peab liisingufirma ta maakleri juurde suunama.
    „Seda, et liisingufirma hakkaks kliendile soovitusi jagama, võib eluliselt juhtuda vaid heasüdamliku klienditeenindaja tõttu, kellelt klient küsib, millise paketi ma siis valin. Aga see on seadusega keelatud ja ühiskonna kontroll selle toimimise üle on väga tugev. Ükski finantsasutus pole huvitatud sellest, et FI süüdistaks neid kuriteo toimepanemises. Selles segmendis maksab maine kordades rohkem kui raha,“ sõnas Tropp.
    Iizi Kindlustusmaakleri juht ja üks omanik Igor Fedotov selgitab, et kokkumänguga jääksid nad kohe vahele, sest neid kontrollitakse pidevalt. Foto: Andres Haabu

    Vindiga seadus

    Kindlustustegevuse seadus § 174 lg 4 punkt 4: „Kindlustusvahendaja ei ole isik, kes üksnes edastab vahendaja koostatud kindlustushuvi väljaselgitamise küsimustiku kliendile ja tagastab kliendi täidetud või kliendiga koostöös täidetud küsimustiku vahendajale tingimusel, et sellise tegevusega ei kaasne muid kindlustusvahendusele iseloomulikke toiminguid.“

    Fedotov lisas, et FIs kehtib alates sellest aastast põhimõte, et kui mõne maakleri juures avastatakse probleem ja talle tehakse ettekirjutus, siis FI teeb sellest ka pressiteate. „Maaklerile, kes müüb usaldust, on see tõsine mainekahju.“
    Omakasu satub kohe luubi alla
    Miks aga ei peaks maakler, kelle juurde liisingufirma kliendi suunab, sõeluma pakkumist kõikide olemasolevate seast, vaid võib juhtuda, et pigem eelistab ainult ühte liisingufirmat, nagu Jesse kardab? Ta selgitas, et maaklerfirmadel on otselepingud liisingufirmadega, keda nad teenindavad. Seega, mida rohkem kliente maakler liisingufirmale võidab, seda paremat vahendustasu võib maaklerfirma küsida. Maaklerteenuse eest nimelt maksavad liisingufirmad, kelle teenust maakler kliendile müüb, mitte klient, kes teenust ostab. Seega on maakleri huvides liisingufirma võimalikult rohkearvuline teenindamine.
    Fedotov ütleb, et kindlustusvahendajana peab ta näitama seaduse järgi kliendile igas lepingus eraldi vahendustasu koos protsendiga. Keelatud on saada n-ö tingimuslikku vahendustasu selle eest, kui maakler müüs mõne kindlustuse tooteid rohkem kui teisi. Lisatasu selle eest juurde saada ei tohi.
    „Kindlustusmaaklerid on kohustatud kaks korda aastas andma finantsinspektsioonile kogu oma vahendusinfo – mis seltse, mis liiki kindlustust, mis hinna eest ma olen vahendanud. Teoorias võin ma pakkuda sellist kindlustust, millega mina teenin kõige rohkem, aga see ei tööta praktikas, sest inimene ei ole loll,“ lausus Fedotov.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Buffett sai loa osta kuni pooled Occidentali aktsiad
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway sai ametivõimudelt loa osta kuni 50% NYSE-l noteeritud naftafirma Occidental Petroleumi aktsiaist.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.