• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kristi Saare viskas kivi tööandjate kapsaaeda

    Investorist õpetaja Kristi Saare osales tänavusel arvamusfestivalil Äripäeva vestlusringis rikkaks saamisest.Foto: Raul Mee

    Paljud noored kogevad oma esimesel töökohal halba kohtlemist, rääkis ettevõtja ja investor Kristi Saare täna Rakveres Äripäeva maakonnakonverentsil.

    Gümnaasiumis inglise keelt ja majandust õpetav Saare rääkis, et Eestis on hulk tööandjaid, kes rikuvad turgu. „Nende käest saavad noored nii halva esimese kogemuse, et neis hävib nii entusiasm kui ka töötahe. Kui aga esimene töökogemus tähendab ainult halbu mälestusi, mis tundega ta siis järgmisse kohta läheb?“
    Iga viienda juhtumi puhul, millega Saare oma õpilaste töökogemusest tuttav on, soovitas ta pöörduda töövaidluskomisjoni. Ei maksta palka, nõutakse 12tunnised tööpäevi, tõi ta näiteid. „Seda tehakse lihtsalt selle pärast, et teatakse: õpilane ei lähe kaebama. Ja enamik ei lähegi.“
    Paljud noored elavad vanematest lahus ning neil on raha vaja selleks, et ellu jääda, märkis Saare. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et sageli nõutakse töökuulutustes olulisi kompetentse, aga vastu pakutakse miinimumpalka. „Kust tulevad need inimesed, kellel on 2-5 aastat töökogemust, mida sageli nõutakse?“ küsis Saare.
    Saare kummutas noorte kohta käibivaid müüte, et nad ei oska midagi, on laisad, lohakad, pole usaldusväärsed, nende palgaootused on ebarealistlikud ja nad pole lojaalsed tööandjale. Tegelikkuses töötab üle 50 protsendi tudengeid õpingute ajal, ja seda on Saare sõnu väga palju. Ka paljud gümnaasiumiõpilased käivad tööl. „Aga kui nad pärast tööle kandideerivad, öeldakse, et pole kogemust,“ märkis Saare. Sageli on noored esimese töökogemuse saanud teenindajana või käelise tegevusega, sh ehituses, ja sellega pole hiljem palju peale hakata.
    Saare ennustas, et tööandjatel hakkab minema keeruliseks, sest noori kasvab järjest vähem peale. „Näiteks 10 protsenti Pelgulinna gümnaasiumi noori lahkub igal aastal Eestist ja paljud neist ei tule tagasi,“ kõneles ta. „Kui noor inimene tunneb, et tal pole siin midagi teha, et teda keegi siin ei vaja, siis ta ei tule tagasi.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Euroopa aktsiaturud taastuvad eelmise nädala järsust langusest Baltikumis langus
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Põllumajanduse esindajad kritiseerivad valitsuse kliimaseisukohta
Valitsuse kliimaseisukoht seab toidutootmise löögi alla, samuti puudub mõjuanalüüs, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
Valitsuse kliimaseisukoht seab toidutootmise löögi alla, samuti puudub mõjuanalüüs, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.