Katariina Krjutškova • 3. november 2015 • 6 min
Jaga lugu:

G4S ekspordib Eestis teenitud kasumit

G4S Eesti juht Priit Sarapuu sõnul hoiakse laenuga just raha Eestis.   Foto: Raul Mee

Turvafirmast G4S Eesti liikus ligi 86 miljonit eurot Balti riikides teenitud kasumit Suurbritannia firmasse laenuna, mistõttu ei laekunud sellest sentigi maksuraha siinsesse riigieelarvesse.

Ettevõtte juht Priit Sarapuu ütles, et Eestis oleks dividendide võtmine investeeringute tegemiseks oluliselt kulukam ja keerulisem. Ehkki ettevõte on aastaid teeninud miljoneid kasumit, pole põhimõtteliselt majandusbuumist saati dividende võetud. Erand oli üksnes üle-eelmine majandusaasta, kui välja maksti 1,4 miljonit eurot.

Lihtne arvutus näitab, et kui G4S oleks paar aastat tagasi võtnud 86 miljoni dividendidena välja, tulnuks sellelt tasuda ligi 21,5 miljonit eurot tulumaksu. AS G4S Eesti täpsustas, et laenatud 86 miljonit polnud vaid Eesti firma jaotamata kasum, see sisaldas ka Läti ja Leedu tütarettevõtetest laekunud dividende.

Teisisõnu tekkis Eesti turvafirmal aastal 2013 enam kui 78,6 miljoni euro suurune nõue Suurbritannias registreeritud ettevõtte G4S Finance Limited vastu. Mulluseks oli nõude suurus kasvanud 86 miljoni euroni. Sarapuu selgitas, et nad on hoiustanud äritegevuseks vajalikke likviidseid vahendeid eri tähtaegadega deposiitidena või siis lühiajalise turupõhise intressiga laenuna G4S kontserni sisemisele finantseerimisettevõttele, kust projekte rahastatakse.

G4S: omanik jättis raha Eestisse

Sarapuu sõnul hoitakse sellega rahalist likviidsust, et vajadusel investeerida. „Teisisõnu, ettevõtte omanik on otsustanud raha siia jätta. Kui soovime investeerida, saame lühiajalise laenu alati tagasi kutsuda,“ lisas ta.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik sõnas, et maksuamet analüüsib erinevatel puhkudel, kas tulenevalt tehingu tegelikust iseloomust on tegu laenuga või kasumi piiriülese siirdamisega, mis võib kuuluda tulumaksuga maksustamise rakendusalasse. Selle hindamiseks tuleb erinevate isikute vahel tehtud tehingute puhul hinnata laenuintresse ja teisi makseriske.

G4S Eesti andis laenu intressimääraga 1,582% aastas. Sarapuu sõnul on see intress turupõhine, kõrgem määrast, millega finantseerib end turul emaettevõte G4S plc. ja kõrgem ka võrreldes kommertspankade pakutavate deposiitidega. Lemendiku väitel ei saa nad ühegi konkreetse ettevõtte tegevust kommenteerida.

Saks: see on välja viidud kasum

Varem on Eestist kapitali väljavoolamise kohta arvamust avaldanud investeerimispankur ja Baltcapi juhatuse esimees Peeter Saks. 2013. aastal väitis ta ajakirjale Forbes, et viimase nelja aastaga on Eesti teistele riikidele laenu andnud või tagasi maksnud 6,5 miljardit eurot. „Seda on rohkem, kui samal ajal Euroopa Liidult saadud abiraha kokku.”

Ka nüüd sõnas ta, et tõenäoliselt pole G4S Eesti ainus ettevõte, mis kasumi välja laenab. „Kui 3-5 aastaks on miljoneid välja laenatud ning need istuvad kuskil mujal, ei tundu see mõistlik. Ilmselt võiks seda vaadelda kui dividendimakset ja kui raha mingi aja pärast tagasi ei tule, on see välja viidud kasum,“ kommenteeris Saks.

Üldiselt on Saksa sõnul trend see, et dividende makstakse üha rohkem ning seega ei tasu tormata süsteemi muutma. Ka eilne Äripäev kirjutas, kuidas tänavu üheksa kuuga ületas dividendide väljamaksmine möödunud aastat miljardi euro võrra. Kokku maksti tänavu 2,4 miljardit eurot dividendi, mis moodustab enam kui veerandi kogu Eesti riigi eelarvest. Sellega koos on ligi 70 miljonit eurot kasvanud ka dividendidelt makstav tulumaks.

Sepp: lõpetage häbistamine

Möödunud aastal on kasumi väljaviimisele tähelepanu pööranud ka teenusmajanduse koda oma ettepanekutes maksukeskkonna muutmiseks. Ühenduse hinnangul näitas siis tegelik elu, et rahvusvahelised kontsernid kalduvad oma Eesti tütarettevõtetest laenudega tulu välja viima. Kokkuvõttes on teenusmajanduse koja hinnangul tegemist pikema aja jooksul jätkusuutmatu fiskaalpoliitikaga.

Teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp aga ütles teema kohta, et seadusliku äritegevuse eest ei tasu kedagi noomida. "Selline hoiak ei ole jätkusuutlik. Häbistamine ei kasvata kelleski indu teha rohkem kui peab.“

Sepa hinnangul on peamine küsimus, mida peaks riik tegema, et soodustada ettevõtlikkust ja olemasolevate ettevõtete kasvu. „Kui ettevõte tulumaksumäära oluliselt langetada, toob see päris kindlasti turule korraliku elavnemise. Rääkida võiks maksumäärast 10-12% kandis praeguse 20% maksumäära asemel,“ pakkus Sepp.

Samasugust seisukohta on esitlenud ka rahandusminister Sven Sester, kes möödunud nädalal käis uudisteagentuuri BNS korraldatud maksuteemalises debatis välja idee, et dividendi väljamaksed tuleks nn küpsetele firmadele atraktiivsemaks teha. Tema hinnangul võiks samuti kolmel järjestikusel aastal väljamakstud dividendi tulumaksumäär 100 000 euro pealt olla 20% asemel 15% või 12%. Ettevõtjad suhtusid sellesse ideesse esiti ettevaatlikult.

G4S: Äripäev teeb ka nii!

G4S Eesti kõneisikud väitsid oma ettevõtte kasumi laenamist kommenteerides, et Äripäev toimib samamoodi. Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk polnud sellega päris nõus.

G4S juht Priit Sarapuu tõi näiteks, et Äripäeval oli 2014. aasta lõpus bilansis rida nõudeid seotud osapoole vastu. Neist 3,45 miljonit eurot ehk 61% Äripäeva AS bilansist on selleks nõue emaettevõttega seotud ettevõtte kontsernikontol oleva raha suhtes. Aastal 2012 oli see 2.566 miljonit eurot ja aasta hiljem 3.38 miljonit eurot.

"Teisisõnu, saab öelda, et Äripäev on andnud oma rahalised vahendid püsivalt emaettevõtte kasutusse aga  seda sisuliselt intressivabalt," väitis Sarapuu.

Sarapuu võrdles veel kahte ettevõtet: erinevalt G4Sst, kus on laenuleping ning G4S Eesti teenib sellelt meie ja meie emaettevõtte muudest finantseerimisallikatest kallimat intressi, ei kasuta aga Äripäev intressimäärana mitte analoogsete tehingute turupõhist intressi, vaid sisuliselt null määra.

Truuverk nentis, et Äripäev annab laenu Rootsi emafirmale, aga seejuures maksab ettevõte igal aastal dividende. „Oleme püsivalt maksnud dividende maksimaalses võimalikus mahus ja sealjuures riigile dividendide tulumaksu ainuüksi viimase viie aasta jooksul kokku 595 000 eurot,“ lisas ta.

Peadirektori asetäitja selgitas, et Äripäeva arvelduskontod on Bonnier Grupi ühtses kontsernikonto struktuuris. See tähendab, et igal öösel tasandatakse ülejääk või puudujääk grupi kontoga.

„See on täiesti tavapärane ja mõistlik praktika grupisisese likviidsuse juhtimiseks, mille tulemusena grupi ettevõtted laenavad teineteisele ja nii viiakse summaarne väline finantseerimisvajadus miinimumi,“ rääkis Truuverk.

Ta nentis, et Äripäev on kontsernikonto struktuuris olnud raha andja ning kontsernikonto struktuuri haldab ja majandab grupi keskne finantsasutus Bonnier Finans.

Truuverki väitel on keerulisem hinnata, kas kontsernikonto lahendus võib olla varjatud dividendimakse. See sõltub tema hinnangul eeskätt, kas ja millises mahus vabast omakapitalist on ettevõte sealjuures dividende maksnud.

X

Raha viiakse välja ka aktsiakapitali vähendades

Möödunud aasta lõpus avaldas Äripäev artikli sellest, et mitu suurfirmat on otsustanud Eesti tütarettevõttes aktsiakapitali miljonite võrra vähendada ning suunata raha atraktiivsematele turgudele.

Üheks selliseks oli Statoil Fuel & Retail Eesti AS, kelle emaettevõtteks on rahvusvaheline kontsern Alimentation Couche Tard Inc. Emaettevõte otsustas ainuaktsionärina vähendada Eesti tütre aktsiakapitali 243 miljoni euro võrra, 37,8 miljoni euroni.

Ka Kunda Nordic Tsemendi ainuaktsionärid otsustasid aktsiakapitali vähendada 23,7 miljoni euro võrra, 25 000 euroni. Ettevõttest 75% kuulub HeidelbergCement Sweden Ab-le ning 25% on CRH Europe Holding BV jagu.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt