• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 04.11.15, 13:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Oviir: ma ei soovita OÜ-tada

Ettevõtlusminister Liisa Oviir kinnitab, et ta ei soovita OÜ-tada, nagu tundus Äripäeva peatoimetajale Meelis Mandelile.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir rõhutab, et minister pole soovitanud OÜ-tada vaid vastupidi.
  • Ettevõtlusminister Liisa Oviir rõhutab, et minister pole soovitanud OÜ-tada vaid vastupidi.
  • Foto: Raul Mee
Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et Eesti tööseadus on eelmises sajandis ja liiga jäik. Avaldasime ettevõtlusminister Liisa Oviiri kommentaari, mis tekitas peatoimetaja Meelis Mandelis küsimuse, kas minister kutsub üles OÜtama.
Minister palus seepeale avaldada oma kommentaari uuesti, seekord täismahus ja muutmata kujul.
„Suvel tegelesid sotsiaaldemokraadid koalitsioonileppe uuendamisega, koos partneritega leppisime kokku tingimused, mis aitavad kaasa 3000 kaugtöökoha loomiseks. See loob hea võimaluse saada nn linna palka maal elades.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võttes arvesse töökäte vähesust, on selge, et täna vajab tööturg paindlikku lähenemist töösuhte loomiseks ja selle hoidmiseks. Tinglikult on meil töösuhte loomiseks kolm varianti, sisuliselt aga kaks - töölepinguline ja võlaõiguslik suhe. Paindlikkust töösuhtesse saavad tuua osapoolte esindajad. Kui pikalt oli tööandja nn tugevama osapoole esindaja, siis 2009. aastal läbiviidud seaduse muudatustega on täna mõlemad osapooled võrdses positsioonis ehk mõlemal on võrdne õigus ja võimalus panustada lepingusse. Iseasi on kuidas peetakse töösuhte algatamisel läbirääkimisi. Näiteks, kui osapooled lepivad kokku, et osa tööst tehakse kodus ja töötaja kinnitab, et keskkond on talle turvaline – siis ei näe ma põhjust, miks peaks see looma tööandjale mingeid kitsendusi. Kuigi seadus ütleb, et ohutu töökeskkonna tagamise kohustus on tööandjal. 
Põhjus, miks võib kodustöötamise võimaluse kasutamine olla alakasutatud, seisneb ehk selles, et töötajad ei ole oma võimalustest teadlikud ja harjumus võtta üksteist partnerina ning lepingut mõlemale poolele kasumlikuna, on vähe levinud. Küsimus on teadlikkuses ja valmisolekus leida kehtiva raamistiku sees mõlemale osapoolele sobivaid lahendusi. Tööandja tahab ju, et töötaja annaks tööl oma maksimaalse panuse ja sellise panuse saab anda vaid rahulolev töötaja. Soovitan olla mõlemal osapoolel lepinguliste suhete moodustamisel julgem ja leida ühisosa mõlema osapoole vajaduste rahuldamiseks.
Regulatsioonide osas ei saa me väita, et meil oleks vaja samasuguseid seadusi nagu on 81 miljoni elanikuga Saksamaal. 90 protsenti meie ettevõtetest on mikroettevõtted, kümne ja vähema töötajaga. See tähendab, et ka töösuhted on neis ettevõtetes personaalsed, individuaalsed ja paindlikud.
Mis puudutab nn OÜ-tamist, siis märgiksin, et kui töö eest saadakse tasu, ükskõik milline on see juriidiline vorm, siis ühiskondlik kokkulepe ehk seadus ütleb, et sellelt tuleb tasuda ka maksud. Kui inimene või ettevõte käitub seaduse raames, ei saa seda kuidagi moodi ette heita, sest ühiskondlik kokkulepe on selline.
Väikeettevõtlust, kui Eestis valdavat ettevõtlusevormi, tuleb toetada ja soosida, aga maksudest kõrvale hiilimine ei ole õige. Eraldi teema on Eestis tööjõumaksud. Maksud tööjõule ehk enamus tulumaksust, sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse moodustavad 51 protsenti Eesti maksutuludest, mis on võrdne Euroopa Liidu keskmisega.
Samas tuleb meeles pidada, et enamus EL liikmesriikidest rakendavad progresseeruvat üksikisikute tulude maksustamist. See tähendab, et Eesti maksustab madalat palka oluliselt kõrgemalt, kui EL riigid keskmiselt. Lisaks on meil märkimisväärselt kõrged tarbimismaksud ja madalad kapitalimaksud. See on olnud ühiskondlik kokkulepe, et suurima osa maksukoormusest kannavad madala- ja keskmisepalgalised töötajad ning tööandjad.
Kui saavutame kunagi teistsuguse kokkuleppe ja vähendame märkimisväärselt tööjõukulusid, siis tuleb riigil leida ka alternatiivsed allikad, mis täidaks eelarve tühimiku.“

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele