Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aeglane intresside tõus mõjub aktsiatele hästi

Föderaalreservi Ecclesi nimeline peahoone.Foto: Bloomberg

Ajalugu näitab, et aeglane ja stabiilne intressimäärade tõstmine mõjub aktsiaturgudele kõige paremini, kirjutab Bloomberg.

Aktsiaturgude sõnum Föderaalreservi juhile Janet Yellenile on olnud selge – aeglane ja stabiilne intressimäärade tõstmine on parem kui kiire ja pöörane. Seda toetab ka ajalugu, mis näitab, et aktsiaturgude jaoks on vahe väga suur.

Aegadel, mil Föderaalreserv on otsustanud tõsta intressimäärasid järkjärguliselt, on aktsiaturud tõusnud järgmisel aastal keskmiselt 11 protsenti, selgub Ned Davis Researchi andmetest. Kiiremate intressimäärade tõusutsüklite ajal on aktsiaturud näitanud keskmiselt hoopis 2,7protsendilist langust.

Selline statistika võib turgude jaoks olla järgnevat aastat silmas pidades väga positiivne. Nimelt on Föderaalreservi juht Yellen öelnud, et keskpank plaanib intressimäärasid hakata tõstma väga ettevaatlikult. Aktsiaturud on viimastel kuudel teinud suuri kõikumisi, sest keskpanga ütlused on investorite suure tähelepanu all.

„Kiire intresside tõstmine saadab turgudele sõnumi, et me oleme hiljaks jäänud. Aeglane tähendab seda, et me järgime majanduslikku seisu,“ ütles investeerimisfirma Themis Trading LLC aktsiakaupleja Mark Kepner.

Aeglane tõusutsükkel on parem

Ned Davise andmetest selgub, et alates 1970-date lõpust pole olnud kordagi aeglast intressimäärade tõusutsüklit. Aeglase tsükli ajal, mil Föderaalreserv jätab mõned kohtumised intressimäärade tõstmise ajal vahele, on S&P 500 indeks tõusnud järgneva aasta jooksul keskmiselt 11 protsenti. Kiire tsükli ajal, mil Föderaalreserv tõstab intresse iga kohtumise ajal, on peamised aktsiaindeksid inflatsioonimurede tõttu järgneval aastal paar protsenti langenud.

Kiire tõusutsükkel võib tekitada aktsiaturgudel ka tõsisemaid reaktsioone. 1973. aasta jaanuaris tõstis Föderaalreserv OPECi naftaembargo järel intressimäärasid järsult. Kuni augustini tõsteti intresse 15 korda. S&P 500 indeks kukkus 12 kuu jooksul pärast intresside tõstmist 20 protsenti.

1977. aasta augustis tõsteti intresse aga aeglaselt ja turud reageerisid sellele positiivselt. Aeglase intressimäärade tõstmisega taheti inflatsiooni kontrolli alla saada. Keskpank ei tõstnud intresse novembris ja detsembris. Pärast jaanuarikuist tõusu hoiti intresse veel kolm kuud samal tasemel. S&P 500 indeks tõusis pärast augustikuist intresside tõstmist aastaga 7 protsenti.

baasintressimäär Create line charts

Viimaste kümnendite tsüklid on olnud järsemad

Pärast 70-date lõppu on tõusutsüklid olnud tunduvalt järsemad ja kiiremad, mis ei mõjunud aktsiaturgudele sugugi hästi. 1980. septembrist kuni sama aasta detsembri lõpuni tõsteti intressimäärasid 10 protsendilt 20 protsendini. S&P 500 indeks kaotas järgmise 12 kuu jooksul 8,6 protsenti.

Investorid panustavad, et järgmine tõusutsükkel saab olema rahulikum. Kolmapäeval avaldatud Föderaalreservi kohtumise detailsemad andmed viitasid asjaolule, et rahapoliitikute arvates on majandus detsembrikuiseks intressimäärade tõstmiseks piisavalt tugev. Fedi ametnikud aga rõhutasid, et intresside tõstmine saab olema järkjärguline ja stabiilne. S&P 500 tõusis pärast uudiste teatamist 1,6 protsenti.

Aeglane intressimäärade tõstmine võimaldab hinnata mõju majandusele. See välistab ka võimaluse, et Fed hakkab intressimäärasid tõstma liiga kiiresti, ütles Bostoni Föderaalreservi president Eric Rosengren.

„Ma arvan, et aeglane tõusutsükkel mõjub turgudele pigem hästi,“ ütles investeerimisfirma Charles Schwab & Co strateeg Liz Ann Sonders. „Föderaalreserv on seekord tõenäoliselt metoodilisem. Majandus- ja likviidsusprobleeme on tihtipeale tekitanud oma poliitikaga just Fed. Tundub, et seekord proovitakse teha teistmoodi.“

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.