Valitsus kiitis eraisikute laenuregistri loomise heaks

Tarbimislaenude võtjate viivised muudkui kuhjuvad, kuid vastutustundetu laenuandmise eest ei pea kiirlaenukontorid kuigi palju põdema: neid lihtsalt ei kontrollita piisavalt. Sellisele järeldusele jõudis riigikontroll raportis, mis uuris justnimelt tarbimislaenude järelevalve tõhusust.

Rahandusministeeriumis mitu aastat küpsenud plaan andmebaasist, mis sisaldaks kõigi eraisikute laenuinfot, on saanud lõpuks eelnõu kuju.

Positiivse krediidiregistri abil saaks tavainimene laenusid kergemini võrrelda ja kokkuvõttes võtta odavamat laenu. Maksejõuetud inimesed ei saaks laenu ja tarbija jaoks oleks ka lihtsam pettusi ennetada. Miks meil siis sellist registrit juba olemas ei ole? Kas parem oleks riiklik register või erasektori hallatav register?

Järelmaksu, väikelaenu ja sõiduauto liisingu taotlemine ning vastuse saamine on automatiseeritud protsesside tõttu vaid minutite küsimus, kodulaenu taotlemine on sellega võrreldes justkui ajale jalgu jäänud, kuid see muutub, kirjutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.