Sirje Rank • 24. november 2015 kell 6:52

Elamispinna kriis sunnib Rootsit otsima uusi lahendusi

Pagulased magavad Malmös Rootsi migratsiooniameti registreerimiskeskuse ukse taga.  Foto: Scanpix/Reuters

Rootsi suurima ehitusettevõtte Skanska juht ütleb, et Rootsi riigil ei jää muud üle kui pagulaskriisist võimendunud elamispinna defitsiidis erasektoriga rohkem koostööd teha.

Prognooside järgi saabub Rootsi tänavu 190 000 pagulast ja kuna juba napib majutuskohti, on osa neist sunnitud ööbima soojustatud sõjaväetelkides ja tänaval.

Skanska juht Johan Karlström ütleb, et Rootsi saabuvate pagulaste hulk on linnatäis inimesi. Hädasti on elamispindu vaja, kuid kes selle eest maksab?

„See on Rootsi riigile tohutu risk ja tohutu võimalus,“ ütles Karlström agentuurile Bloomberg antud intervjuus.

Karlström näeb pagulaskriisis võimalust uuesti laua peale tõsta erasektori ja avaliku sektori koostöö teema, millesse praegune valitsus üsna aralt suhtub. See aitaks kiiremini välja ehitada infrastruktuuri – sealhulgas tarnspordiühendused –, mis võimaldaks näiteks pealinna Stockholmi äärelinna ehitada uued elamurajoonid. Erasektor aitaks projekte kaasrahastada, pakub Karlström.

„Me saame aru, et nende infrastruktuuriprojektide traditsiooniliseks rahastamiseks ei ole raha – miks siis mitte kasutada era- ja avaliku sektori ühisprojekte,“ ütles ta.

Kriitikute sõnul – kelle seas on ka Rootsi riigivõlaameti juht – muudaks selline kaasrahastus projektid kallimaks, kuna ettevõtted saavad tavaliselt laenu kallimalt kui valitsus.

Karlström on veendunud, et varem või hiljem tuleb Rootsi valitsusel siiski seda teed minna. „Küsimus on poliitikutel laual,“ ütles Karlström. „Nad on väga kahtlevad. Kuid ma usun, et neil tuleb reaalsusele otsa vaadata – neil ei jää muud üle.“

Rootsis oli terav elamispindade defitsiit juba enne suure pagulastevoolu vallandumist.

Migratsiooniameti prognoosi järgi võib riiki saabunud pagulaste arv tuleva aasta lõpuks kasvada 350 000-le. 

Hetkel kuum