Venemaa-Türgi konfliktil ränk hind

Türgi on Venemaa suuruselt viies kaubanduspartner osakaaluga 4,5% kogukaubandusest, jäädes alla vaid Hiinale, Saksamaale, Hollandile ja Itaaliale. Kaubavahetuse maht oli mullu 31 miljardit dollarit, kusjuures lõviosa sellest on Venemaa eksport Türki. Kuid kui kaupadele lisada ka teenused, siis oli kahe riigi majandussuhete maht eelmisel aastal 44 miljardit dollarit.

Seejuures käis Türgi president Recep Tayyip Erdogan kõigest kaks kuud tagasi Moskvas ja teatas Venemaa presidendile Vladimir Putinile, et kahe riigi vaheline kaubandus võiks aastaks 2023 kasvada 100 miljardile dollarile.

Seejärel sattusid aga kahe riigi suhted ummikusse, kui Venemaa otsustas sekkuda Süüria konflikti. Eilne intsident, kus Türgi õhuvägi tulistas alla Venemaa lennuki Su-24, seadis suhted aga koguni katkemisohtu.

Tänavu üheksa kuuga on Venemaa ja Türgi kaubavahetuse maht olnud 18,1 miljardit dollarit, kusjuures sellest 15 miljardit on Venemaa eksport Türki. Tollistatistikast nähtub, et sellest omakorda tarniti Türki 6,06 miljardi dollari eest salapärase koodi all, mille taga on RBK hinnangul sõjaline toodang ja Gazpromi tarnitav gaas. Järgnevad mineraaltooted, metallid ning metallitooted. Nende maht oli vastavalt 3,6 ja 3,1 miljardit dollarit. Türgi omakorda tarnib Venemaale põllumajandustooteid (779,3 mln dollarit), tekstiilitooted (514 mln dollarit) ja erinevaid seadmeid (496 mln dollarit).

Türgi on Venemaa energiahiiule Gazpromile suuruselt koguni teine turg pärast Saksamaad. Sinna tarnitakse 27,3 miljardit kuupmeetrit gaasi ehk 60% Türgi vajadusest. Gaas tarnitakse läbi Ukraina ja Musta mere põhja mööda jooksvat toru Blue Stream. Seejuures allkirjastasid Gazprom ja Türgi riiklik energiafirma Botas mullu lepingu, mille kohaselt rajatakse Musta merre teinegi gaasitoru Turkish Stream, mis asendab Euroopa Liidu keelatud South Streami. Turkish Streami maht pidi viimastel andmetel olema natuke üle 30 miljardi kuupmeetri aastas. Tõsi, selle ehitusega pole erinevatel põhjustel siiani alustatud.

Oluline turg on Türgi ka näiteks Lukoilile, kellel on Türgis ligi 600 tanklat, millega hõivatakse 7% kütuse jaemüügiturust. Suuri investeeringuid on teinud ka energiafirma Inter RAO, omades gaasielektrijaama Trakaya Elektrik. Samuti Rosatom, kelle tütarfirma Atomstroieksport peaks ehitama Türki aatomielektrijaama maksumusega 20 miljardit dollarit. Ükski neist firmadest kommentaare RBK ajakirjanikele ei andnud.

Teenuste puhul toimib piltlikult öeldes vastupidine suhe. Kui Venemaa eksportis neid mullu 3 miljardi dollari eest, siis Türgi omakorda Venemaale 9,7 miljardi eest. Nimelt on Türgi venelastele kõige olulisemaks puhkuse sihtkohaks suvehooajal ehk aprillist oktoobrini. Türgile omakorda on Vene turistid sakslaste järel olulisuselt teisel kohal. Tänavu on Vene turistide arv Türki juba kahanenud 20 protsenti, 3,3 miljonile. Võrdluseks sakslased on üheksa kuuga teinud Türki 4,4 miljonit reisi. Arvestuslikult jätsid Vene turistid mullu Türki 3,5 miljardit dollarit ja tänavu 2,3 miljardit.

Pärast nn lennukiintsidenti on aga kõik suuremad turismifirmad Venemaal ühinenud presidendi ja peaministri üleskutsega ning katkestanud Türgi reiside müügi.

Lisaks on Türgi oluline ka Venemaa pangandusele, eelkõige suurimale pangale Sberbankile, mis 2012. aastal tegi oma ajaloo suurima välistehingu, ostes 3,5 miljardi dollari eest välja kõik DenizBank aktsiad. Praegu kuulub DenizBank Türgi kümne suurima panga hulka, tal on 599 esindust Türgis ja 75 piiri taga.

Türki on oma tegevust laiendanud ka näiteks otsingumootor Yandex, kes omab 4-5 protsenti turust. Samuti omab Venemaa investeerimisfirma LetterOne, mille taga on Mihhail Fridman, German Han ja Aleksei Kuzmitšev, 13,22% Türgi suurimast mobiilioperaatorist Turkcell ning on plaaninud oma osaluse suurendamist.

Oligarh Oleg Deripaska ettevõte GAZ Group paneb koostöös Türgi partneriga Mersa Otomotiv aga eelmise aasta sügisest kokku kaubikuid GAZel Next. Kokku umbes 9000 masinat aastas. Viktor Rašnikovile kuuluv Magnitogorski metallikombinaat käivitas 2011. aastal kaks miljardit dollarit maksnud tehase. Ka need ettevõtted keeldusid kommentaaridest.

Lisaks peatunud turismisärile on igasuguse koostöö peatamisest juba teatanud Venemaa peastaap. Enne konflikti tarnis Venemaa Türgile tankivastast kompleksi Kornet-E, helikoptereid Mi-17, soomustransportööre, samuti tunti huvi õhutõrjesüsteemi vastu Antei-2500.

Samas pole Türgi Venemaale relvastustarnetes strateegiline partner ning türklaste ostud Venemaal on olnud pigem episoodilised. Suurimad tehingud olid aastal 1993, kui osteti korraga 21 helikopterit Mi-8, ning tankivastase raketikompleksi ost aastal 2004. Samuti kasutab Türgi armee näiteks Kalašnikovi automaate.