• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Plastitööstusel on põhjust optimismiks

    Plastitööstus Estiko-Plastar on investeerinud uutesse tootmistehnoloogiatesse, et parendada nii toodete kvaliteeti kui ka tootlikkust. Uusi kliente püütakse uudsete lahendustega, mitte lihtsalt hinnaga konkureerides.Foto: Väinu Rozental

    Ehkki väiksuse tõttu on Eesti tööstusel raske konkureerida plastitööstusgigantidega, on meie konkurentsieeliseks kiirus ja paindlikkus.

    Plastitööstuse traditsioonidPlastitööstus sai Eestis alguse 1920ndatel aastatel, mil valmistati kaseiinist nööpe, tselluloidist kamme ja bakeliidist tehnilisi tooteid ning olmekaupu.

    1950ndatel aastatel tulid kasutusele termoplastid, mis panid aluse plastide laialdasele kasutamisele kõikidel elualadel. Eestis arenesid elektrotehnika- ja pakenditööstus ning tarbe- ja spordikaupade tootmine. Väiksemad artellid moodustasid suuremaid ettevõtteid, mille koosseisus olid plastitöötlemise ja tööriistatsehhid. Neist tuntuimad olid Estiko, Estoplast, Norma, Polümeer, Punane RET ja Salvo.

    1990ndate aastate erastamise käigus toimusid tööstusharus suured muudatused. Moodustusid uued ettevõtted, kuid säilisid ka vanad, mis jagati või mille struktuur muutus.

    Suure muudatuse on pärast Eesti taasiseseisvumist läbi teinud plasttoodete turg. Edukalt jätkub detailide tootmine autoosadena ja vannidele, millele on lisandunud koostöö ehitus- ja toiduainetööstusega ning keskkonnakaitsega. 

    Allikas: Eesti Plastitööstuse Liit

    Eesti plastitööstuse trumbiks on väikepartiid ja kiire tarne. Kui hiinlased toodavad masspartiisid, siis nišitooteid on mõttekam väikeriigist tellida, kirjutab 3. detsembri Äripäev tööstuse rubriigis.
    Eesti plastitööstusel on sajandipikkune ajalugu – kaseiinist nööpe ja kamme hakati valmistama juba tsaariaja lõpuaastatel. Praegu tegutseb plastisektoris paarsada ettevõtet, kelle toodangust suurem osa läheb ekspordiks. 
    Kui Albert Laretei rajas 1918. aastal Tartusse kammitööstuse, oskas ta vaevalt arvata, et sajand hiljem on tema pisikesest ärist välja kasvanud Baltimaade üks juhtivaid kilepakenditootjaid. Aga just seda 26miljonilise aastakäibega AS Estiko-Plastar on.
    Ettevõtte juhataja Triin Anette Kaasiku sõnul on ettevõte tõenäoliselt turuliider trükitud termokilede segmendis (jookide multipakkide ümber kasutatav kile) ja ehk ka toidutööstuses trükitud laminaatide osas.
    "Paraku meie sektoris täpseid turuülevaateid ei tehta, seega on raske öelda oma täpset positsiooni erinevates segmentides. Seda enam, et tegemist on B2B turuga, kus on keeruline kogu turu mahtugi hinnata," rääkis ta.
    Estiko-Plastaris on viimastel aastatel toimunud suur käibe kasv. Kui 2009. aastal ulatus ettevõtte käive 15,9 miljoni euroni, siis möödunud aastal kujunes käibenumbriks 26,1 miljonit eurot. Sealjuures on töötajate arv aastatega isegi pisut vähenenud.
    "Oleme järjepidevalt investeerinud uutesse tootmistehnoloogiatesse, et parendada nii toodete kvaliteeti kui ka tootlikkust. Samuti oleme pidevalt oma tooteid täiustanud, et uusi kliente võita pigem uudsete lahendustega, mitte lihtsalt hinnaga konkureerima minnes," märkis Kaasik.
    Mõned aastad tagasi avati Stockholmis oma müügikontor, kus praegu töötab kaks kohalikku müügijuhti. "Seeläbi on õnnestunud jõudsalt ka Skandinaavia turgudel kasvada," tõi Kaasik välja edu tagamaad.
    Rääkides probleemidest, ütles Kaasik, et peamine mure puudutab müügiturge ning järjest suurenevat konkurentsi. "Venemaa turu sanktsioonid ei puuduta meid küll otseselt, kuid kaudselt siiski – meie toidutööstuse klientide jaoks on see turg kahjuks endiselt suletud, mistõttu on nende maht oluliselt vähenenud," selgitas Kaasik.
    Näiteks jäi esimest korda üle pika aja Islandil kalapüügi kvoot täitmata, kuna suur müügiturg Venemaal on kinni. "Sestap ei vajanud kalatootjad paraku ka tavapärases mahus kiletooteid. Selliseid valdkondi on kahjuks mitu, aga eks peame sellevõrra rohkem pingutama ja uusi võimalusi otsima," rääkis ta.

    Peagi saavutatakse buumiaegne tootmismaht

    Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht Jaanus Tärnov

    Eestis on esindatud kõik enamlevinud plastide töötlemise tehnoloogiad, samas Plastiliidu liikmeskonnas annavad tooni peamiselt termoplastide töötlejad. Eesti ettevõtjatel tuleb silmitsi seista nii regionaalse kui ka globaalse konkurentsiga. Tootjatel on väga raske konkureerida suurte Hiina ettevõtetega.

    Masstootmisest rääkides ei saa ettevõtted, kes toodavad 10 000 ühikut, küsida hinda, mida pakub tootja, kes valmistab näiteks 10 miljonit ühikut. Termoplastide töötlemisel moodustab suure osa tootmisprotsessidest vormidega seonduv – vormi maksumus moodustab märkimisväärse osa toote omahinnast, nii et tegemist on puhta matemaatikaga.

    Samas plastisektoris suuri probleeme praegu pole. Vastupidi, sektoris on viimase viie aasta jooksul aset leidnud stabiilne tõus, kuigi buumiaegset mahtu pole sektor veel saavutanud. Kuid siiski võib öelda, et plastitööstus saab hakkama hästi ning kriisieelne tootmismaht saavutatakse peatselt.

    Eesti plastitööstuste lähimad konkurendid asuvad Baltimaades, ja nagu öeldud, on Läti ja Leedu ELi erinevate toetusmeetmete abil jõuliselt kaasajastanud oma tehnoloogiaparki. Lisaks sellele annab lõunanaabritele eelise ka lähedus Kesk-Euroopale, mis hoiab nende transpordikulud madalamad.

    Eesti plastitööstused on nii geograafilise läheduse kui ka ärisidemete tõttu seotud tugeva tööstuspotentsiaaliga Rootsi ja Soomega, mis omakorda annab meie ettevõtjatele eelise. Strateegilises mõttes on see pluss ja mida rohkem Eesti, Soome ja Rootsi ettevõtjad üheskoos tegutsevad, seda parem on kõigile kolmele riigile.

    Kuigi Eesti plastitööstuse üldkäibest annavad tuntava osa üksikud suuremad ettevõtted, nagu näiteks Estiko-Plastar, Promens ja Pipelife Eesti, pole meie plastisektor ülemäära polariseerunud.

    Valdaval osal Eesti plastitööstuse ettevõtetest jääb käive alla 10 miljoni euro aastas. Kuid tuleb arvestada ka seda, et Eestis tegutsevad lisaks ettevõtetele, kelle põhitegevuseks on plastide töötlemine, ka need, kellele see on kõrvaltegevus.

    Nii näiteks toodavad ehitusvahtude valmistaja Krimelte või elektrijaotusseadmete tootja Ensto Ensek põhitegevusalale lisaks märkimisväärselt ka plastdetaile.

    Konkurents karmistub
    Kaasik lisas, et kahjuks pole nad regioonis ainsad, kes on tootmisseadmetesse viimastel aastatel palju investeerinud. "Läti ja Leedu ettevõtted on meist oluliselt jõudsamalt oma tehnoloogiaparki täiustanud ning seda valdavalt ELi erinevate toetusmeetmete kaasabil," märkis ta. "Järjest keerulisem on konkureerida ettevõtetega, kes ei pea investeeringuid ise rahastama."
    Ettevõttel praegu mingeid suuremaid investeeringuid plaanis ei ole, kõik vajalik on soetatud ning järgmisel aastal on peatähelepanu masinate maksimaalsel koormamisel tellimustega. "Olemasoleva arendamisega tegeleme järjepidevalt edasi, sellel aastal käivitus tihedam arendustöö TFTAKga (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus), et veelgi teaduslikumalt kilepakendite barjääromaduste analüüsile läheneda," rääkis Kaasik ettevõtte tulevikuplaanidest.
    Rääkides koostööst teiste plastitööstuse ettevõtjatega, tõdes Kaasik, et ettevõtte katse klastrit arendada edu ei toonud. "Esiteks on plastitööstus väga laia ampluaaga – meil kiletootjana on hoopis teised probleemid kui näiteks survevalu tootjatel, keda on Eestis oluliselt rohkem kui kiletootjaid," rääkis Kaasik. "Tookord oli mõte materjalide ühishankimiseks seljad kokku panna, et suurema mahu pealt kõik osapooled paremaid tingimusi saaksid. Aga kuna otsest eestvedajat ei tekkinud, jäi asi soiku ning minu teada praegu suuremat koostööd ei toimu, kui ehk Hiiumaal asuvate plastiettevõtete koos tegutsemine välja arvata," rääkis ta.

    Käive oli möödunud aastal 310 miljonit eurot.

    200 ettevõtet, sektoris on hõivatud ca 3200 inimest, mis moodustab 3,4% töötleva tööstuse hõivest.

    Peamised tooted on detailid mööbli- ja autotööstusele (30%), plastpakendid, sh karbid, kastid, pudelid (24%), plastist lehed ja kiled (12%).

    Ekspordiks läheb enam kui pool plastitoodangust, lisaks on ka siseturul müüdav toodang seotud eksporditurgudega, sest näiteks kohalikele elektroonikatootjatele valmistatud detailid ja korpused tarnitakse välisturgudele, kuid siis juba elektroonikatööstuse toodangu osana.

    Suuremad ettevõtted: AS Pipelife Eesti (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilekotid), AS Plasto (plastaknad), AS Promens, AS Talent Plastics Tallinn (plasttooted autotööstusele), OÜ Trelleborg Industrial Products Estonia (kummi- ja metalldetailid auto- ja masinatööstusele), AS Greiner Packaging (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid).

    Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (pool töötajaskonnast) ning Tartumaal (ca 15% töötajatest).

    Eestis on kuulsust kogunud Hiiumaa plastisektor, kus 10 000 elanikuga saarel tegutseb 8 plastiettevõtet, pakkudes tööd ligi 500 inimesele.

    Allikas: majandusministeerium, Eesti Plastitööstuse Liit

    Ümbertöötlemine taas kosumas
    Plastprofiile tootev OÜ ATI Profiil on hea näide plastitööstusest, mis vaatamata väiksusele suudab edukalt tegutseda. Vähem kui kümnele inimesele tööd pakkuva ettevõtte aastakäive on 250 000 eurot ning firma põhiklientuur asub peaasjalikult Eestis.
    Ettevõtte tegevjuhi ja Eesti Plastitööstuse Liidu juhatuse esimehe Ivar Viira sõnul on nende firmas täisautomaatsed seadmed, mistõttu ka töötajate arv pole ülemäära suur. "Kuigi meie põhiklientuur on Eestis, tegutseme B2B sektoris, kus siis meie tooteid kasutatakse teiste toodete valmistamisel, mistõttu kaudselt läheb meie toodang ikkagi eksporti," rääkis ta.
    Siiski pole ettevõtte taastunud majanduslangusest ning ka ELis pole plastitööstuse tootmismaht saavutanud majanduslanguse-eelset taset. Kuigi ka ATI Profiili käive kukkus masu ajal kaks korda, ei ole Viira sõnul praegu enam muretsemiseks põhjust. "Plastitööstus kasvab Eestis 3-4 protsenti aastas ja maailma mastaabis on plastitööstus viie kõige enam areneva tööstusharu seas. Nii näiteks hakkas Mercedes hiljuti plastist käigukastide korpusi valmistama," tõi ta näiteks.
    Viira lisas, et Eesti pakenditööstus on tänu tihedale konkurentsile suhteliselt hästi kapitaliseeritud ja püsib omas nišis, samuti on taas kosumas plastide ümbertöötlus, mis ajal, mil esmase toorme hind maas oli, ära ei tasunud.
    "Suhteliselt hästi saavad hakkama firmad, kes annavad peale plasti tootmise ka muud lisandväärtust, ainult torude tootjad on keerulisemas olukorras, kuna Euroopa Komisjoni kaasfinantseeritavad suuremad projektid on lõppenud ja uued ei ole veel alanud," rääkis ta.
    Viira sõnul on Eesti väiksuse tõttu siinsetel tööstustel globaalselt raske plastitööstusgigantidega konkureerida, kuid teisalt on Eestil ka tugev konkurentsieelis. "Eesti plastitööstuse trumbiks on väikepartiid ja kiire tarne. Kui hiinlased teevad massi, siis nišitooteid on mõttekam just meilt tellida," ütles ta. Tulevikumärksõnadeks on Viira sõnul põlevkivituhk ja plastisegud. 
    Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.