Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SEB: ettevõtete kasum kosub langenud tulude kiuste

    SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.Foto: Raul Mee

    Lõppeval nädalal uuendati mitmeid olulisi majandusindikaatoreid, mis andis kinnitust, et hoolimata tugevale sisetarbimise kasvule ettevõtlussektori käive vähenes, kirjutas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

    Järgneb Nestori nädalakommentaar kolmanda kvartali majandustulemuste kohta.
    Üllatavalt suutsid ettevõtted, hoolimata tulude langusele suurendada kasumlikkust, kahjuks küll ära jäetud investeeringute arvelt. Tööstustoodangu langus oktoobris pidurdus ja tundub, et aasta lõpp võib sektori jaoks olla senisest parem. Euroopa Keskpanga meetmed euro nõrgestamiseks toetavad perspektiivis ka Eesti ettevõtete konkurentsipositsiooni.
    Ettevõtete tulud endiselt kahanemas
    Ettevõtlussektori müügitulu kahanes kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,4%. Ettevõtete tulud on olnud languses terve aasta vältel, mis kiiresti tõusvate tööjõukulude tõttu on varasemalt vähendanud kasumlikkust, kuid mis peamine –  lükanud edasi investeeringuid tegevuse arendamisse.
    Suurema käibega sektoritest kasvas müügitulu jaekaubanduses (+4%) ja mootorsõidukite müügis ning teeninduses (+9%), mida mõjutas palgakasvu hoogustumine. Kolmeprotsendist käibekasvu näitas ka info ja side sektor. Küll ei olnud selle allikaks programmeerimise ja IT-konsultatsioonide tegevusala, kus müügitulu langes 15%, vaid peamiselt telekommunikatsiooni­ettevõtete kasv.
    Ehk veidi ootamatult suurenes müügitulu ka põllu- ja metsamajanduse tegevusalal (+1,5%). Sektori tulemusi parandas metsanduse 5%ne kasv, kuid ka taime- ja loomakasvatuse tegevusalal vähenes ettevõtete käive kõigest 0,8%. Käibemahukatest sektoritest jätkus hulgimüügi ning veonduse ja laonduse tegevusala pikaajaline langus, vastavalt -5% ja -6%.
    Pea 6% vähenes ka ehitussektori müügitulu, mis aasta esimesel kahel kvartalil näitas veel korralikku müügikasvu. Seejuures pöördus langusesse ka aasta esimeses pooles väga kiirelt kasvanud väikeste ehitusettevõtete müügitulu.
    Suurprojektidest ja Euroopa Liidu tõukefondide rahastusest sõltuvate suurettevõtete jaoks on äri olnud keerukas juba pikemat aega, kuid inimeste kasvanud sissetulekud on seni väikeehitust soodustanud. Tundub, et esmane hoog eluasemete renoveerimisel on lahtumas.
    Töötleva tööstuse jaoks tervikuna ei olnud suvekuud kuigi edukad, sektori müügitulu vähenes 3%. Kuigi aasta esimesel kahel kvartalil tööstuse käive veel kasvas, ei ole ka kolmas kvartal niivõrd negatiivne kui esmapilgul tundub.
    Langusesse panustas peamiselt elektroonikatööstus, kus müük vähenes veerandi võrra. Haru langus on tingitud peamiselt ühe suure ettevõtte vähenenud nõudlusest. Elektroonikatööstuse mõju eemaldades oleks töötleva tööstuse müük pea protsendi võrra kasvanud ja enamuse suurte harude jaoks oli aasta III kvartal II kvartalist edukam. Üldpilti mõjutasid ka mõned olulised positiivsed tulemused – väga tugeva panuse andis tööstusele suure puidusektori edukas tegevus.
    Puidutööstuses kasvas müügitulu III kvartalis lausa 15%, mis rahas on pea 60 mln eurot. Teises sellel aastal edukalt esinenud harus, mööblitööstuses, suurenes müük 16%. Mõlemat haru on toetanud tugev ekspordikasv nii Skandinaavia kui Saksamaa suunal.
    Müügitulu kasv on seni pidevalt kiirenenud metalltoodete tootmises, kus ettevõtete kogukäive kasvas III kvartalis 10%. Suvekuud olid paremad varasemalt languses olnud toiduainetetööstusele, kus nüüdseks on müügitulu vähenemine peatunud. Suurtest tööstusharudest on müügitulu aasta jooksul tugevalt langenud raskustesse sattunud keemiatööstuses. Müügitulu vähenes ka paljudes väiksemates tööstusharudes.
    Oktoobris tööstustoodangu langus pidurdus
    Septembris veel 4%-ni ulatunud tööstustoodangu kahanemine pidurdus oktoobris -2%-ni. Elektrienergia tootmine, mis moodustab tööstustoodangust suure osa, on ka sügiskuudel olnud eelneva aastaga võrreldes languses, kuid kui suvel oli tootmismaht pea kolmandiku võrra väiksem, siis oktoobris -14%. Töötlevas tööstuses jäi toodangumaht eelmise aasta oktoobri tasemele, mis arvesse võttes 25% langust elektroonikatööstuses on märkimisväärne. Nagu ka kolmanda kvartali müügitulude puhul, aitas elektroonikatööstuse langust kompenseerida puidutööstus, kus tootmine kasvas oktoobris 9%.
    Teised olulised harud, mis toodangu kasvu panustasid olid veel toiduainetööstus (+1%), elektriseadmete tootmine (+10%) ja mööblitootmine (+9%). Küll tundub trend olevat pöördumas metalltoodete tootmises, kus septembrist alates on mahud hakanud kahanema. Oktoobris vähenes varem edukalt kasvanud harus toodangumaht 6%.
    Tööstuse paremale tulevikule viitab uute tellimuste vähenemise pidurdumine. Kui varasematel kuudel on tellimuste järgi tootvates harudes nõudlus aastavõrdluses vähenenud isegi 10-20%, siis oktoobris vaid 2%. Tõusnud on tellimused näiteks masinatele ja seadmetele, mootorsõidukitele ja haagistele, farmaatsiatoodetele ja muudele transpordivahenditele (põhiliselt väikelaevatööstus).
    Keskpanga lõtv rahapoliitika jätkub
    Neljapäeval andis Euroopa Keskpank teada, et pikendab senist varaostuprogrammi ja langetab deposiitidelt võetava intressimäära -0,3% tasemele. Kuigi euroala töötuse on kahanemas, jääb inflatsioon keskpanga eesmärgile selgelt alla. Omaette küsimuseks jääb, kas täiendav surve raha pakkumise suurendamiseks kannab vilja, kui probleemiks on vähene nõudlus. Küll mõjutavad keskpanga sammud eurot edasise nõrgenemise suunas teiste valuutade suhtes, mis peaks Euroopa eksportijatele täiendavat hingamisruumi andma.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.