Marta Jaakson • 9. detsember 2015 kell 15:00

Talpsepad läksid taas Baltika vastu

Mikk Talpsepp Harju maakohtu otsusega ei nõustu ning leiab, et kohtutee jätkamine on oluline ka börsi mängureeglite puhtuse hoidmiseks.  Foto: Eiko Kink

Investoritest vennad Talpsepad soovivad AS Baltikalt endiselt kahju hüvitamist ja Tallinna börsi mängureeglitest kinnipidamist ning jätkavad kohtuteed ringkonnakohtus.

Uudise teist lõiku on täiendatud 10. detsembril kell 11.56. Enne oli kirjas kindlas kõneviisis, et Meelis Milderi esitatud info osutus hiljem valeks. Tegelikult on see üksnes Mikk Talpsepa hinnang, mida ei ole kohtus tõestatud.

Täna toimus ringkonnakohtus istung, kus arutati Mikk ja Tõnn Talpsepale kuuluva OÜ Tenlion apellatsioonkaebust Harju maakohtu otsuse peale. Harju maakohus asus aprillis seisukohale, et väärtpaberituruseaduse eesmärk ei ole kaitsta puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Kohus leidis, et Tenlioni esitatud nõue võlaõigusseadusest välja toodud punktide alusel on välistatud ning seetõttu ei laskunud kohus ka muudesse detailidesse. 

Vaidlus sai alguse sellest, kui Baltika juht Meelis Milder kinnitas Äripäeva vahendusel 2011. aasta 20. aprillil, et emissioon hinnalt üks euro on tagatud. Mikk Talpsepa hinnangul osutus see info hiljem valeks ja toona Baltikas märkimisväärset osalust omanud Tenlion kandis valeinfo tõttu suurt kahju.

„Kohtumenetluse eesmärk on eelkõige parandada Eesti finantssüsteemi toimimist, et arenenud finantssüsteemidega riikide iseenesest mõistetavad reeglid info usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja üheselt mõistetavuse koha kehtiksid ka Eestis,“ rõhutas Tenlioni üks omanikest Mikk Talpsepp. Tema sõnul jäi aprillis tehtud Harju maakohtu otsuses selgusetuks, kas Baltika pani toime õigusvastase teo või mitte. Tapsepp rõhutas, et Tenlioni arvamus kohtu tõlgendusega ei ühti.

Talpsepp selgitas, et kohtumenetlus on oluline muu hulgas ka seetõttu, et mõneti sõltuvad protsessi tulemusest mängureeglid Tallinna börsi jaoks. „Maakohtu lahendist võis välja lugeda asjaolu, mis ütles, et turumanipulatsiooni kasu-kahju ei ole üldse tsiviilõiguse subjektiks, ent turumanipulatsioon oleks karistatav karistusseadustiku järgi,“ kommenteeris Talpsepp. Tema hinnangul on tegemist olukorraga, kus turumanipulatsiooni tagajärg võib olla näiteks vangistus, kuid kasu-kahju ei kuulu hüvitamisele ega tagastamisele. See tundub Talpsepale aga muu arenenud maailma praktikatega vastuolus olevat.

Põhiküsimusi investorite õiguste kaitses

AS Baltika esindaja, advokaadibüroo Raidla Ellex advokaat Reet Saks kohtuistungit ei kommenteerinud vaid soovitas ära oodata kohtuotsuse.

Tenlioni esindaja Aivar Pilv oli aga sõnakam ning märkis, et kohtumenetluse põhiküsimus see, kas   Eestis kehtiv väärtpaberituru regulatsioon koos võlaõigusseadusega võimaldab investoril kaitsta oma õigusi või on see välistatud.

Pilv selgitas, et ei nõustu Harju maakohtu käsitlusega, sest Euroopa Liidu õigusaktid ei välista ega piira siseriiklikult tsiviilõigusliku kahjunõude esitamise võimalust turumanipulatsiooni tunnuste  esinemisel. Maakohus leidis, et puhtmajandusliku kahju hüvitamist seadus antud juhul ette ei näe ega analüüsinud üldse hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

„Tenlioni nõue tugineb eelkõige asjaolul, et Baltika avaldas meedias kavandatava emissiooni tagatuse kohta teadlikult ebaõigeid või vähemalt eksitavaid andmeid, mis lõid selle õnnestumise kohta ebaõige ettekujutuse. See aga mõjutas investori kujundatud otsuseid ja tegevust Baltika  aktsia suhtes,“ selgitas Pilv.

Ta märkis, et tänasel kohtuasja arutamisel tunnistas ringkonnakohus, et küsimuses puudub igasugune kohtupraktika ning võimalus juhinduda riigikohtu lahenditest. On olemas mõningad   lahendid kriminaalmenetluses turumanipulatsiooni süüteokoosseisu kohta, kuid  mitte analoogsetel asjaoludel. „Ebakindlust ja selgusetust senises kohtupraktikas tõendab ilmekalt ka palju tähelepanu köitnud Toomas Tooli turumanipulatsiooni kohtuasi, mille puhul erinevates kohtuastmetes tehti kokku kuus otsust ning enne süüdimõistvat otsust olid kolm nendest õigeksmõistvad. Seejuures hindas asja kahel korral ka riigikohus,“ märkis Pilv. Toomas Tooli esindaja turumanipulatsiooni kohtuasjas oli samuti Pilv.   

Tenlion väitis Harju maakohtus, et tal tekkis kahju seetõttu, et ta loobus tema omandis olevate aktsiate müügist, sest Baltika juhatuse esimees Meelis Milder avaldas Äripäevas eksitava teabe aktsiaemissiooni tagatuse kohta.

Tenlion soovis kohtu kaudu majandusliku kahju hüvitamist ning esitas Harju maakohtule hagiavalduse AS Baltika vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes summas veidi üle 52 000 euro.

Ringkonnakohus kuulutab otsuse välja 7. jaanuaril 2016.

Hetkel kuum