Virge Haavasalu • 14. detsember 2015 kell 14:45

Pangajuhid: negatiivne intress sööb meie kasumeid

Robert Kitt (Swedbank), Allan Parik (SEB), Ivar Pae (Danske Bank), Silver Kuus (Nordea), Erki Kilu (LHV).  Foto: Andres Haabu

See, et Eestis tegutsevatel pankadel ei ole seadusest tulenevalt võimalik küsida kliendi käest Euroopa Keskpanga kehtestatud negatiivseid hoiuseintresse, ei pane neid automaatselt teenustasusid kergitama.

„Selge on see, et negatiivsed intressimäärad vähendavad meie kasumeid. Oleme sellega täna arvestanud,“ ütles SEB juht Allan Parik täna pangaliidu korraldatud ümarlaual. Küsimus on, kas sellest tuleneva kahju kannavad pangad üle näiteks teenustasude tõusu või riskimarginaali tõstmisse. „Täna me selliselt hindu tõstnud ei ole,“ kinnitas ta.

Pariku sõnul ei saagi nad seda lihtsasti teha, kuna nad järgivad olemasolevaid lepinguid. „Kui tänane leping seda piirab, siis selleks, et neid rakendada, peame kokku leppima,“ lausus ta. Küll aga ütles ta, et negatiivsete intressimäärade jätkumisel ja süvenemisel tuleb tõenäoliselt praegused käitumisstandardid üle vaadata.

Samale järeldusele jõudis ka teine suurpanga juht, Swedbanki juht Robert Kitt. „Kui intress peaks minema nii negatiivseks, et summaarne intress on negatiivne, siis see läheb krediidilepingu mõttega vastuollu, ja sellist asja on väga raske rakendada,“ selgitas ta.

Samas rõhutas ta, et tavalisi eraisikutest ja ettevõtetest kliente negatiivsed hoiuseintressid ei puuduta. „Jaehoiustajalt me ei saa kunagi küsida raha,“ lausus ta. Väga vähesed kliendid, nagu näiteks riik või teised pangad, on need, kellelt tohib küsida.

Tänavusest ainult äriklientidele keskenduva Danske Banki juht Ivar Paegi möönis, et negatiivsete hoiuseintresside teema paneb neid mõtlema, kuidas edasi minna. Küsimus on, kas see periood on lühiajaline, kestes kuni 12 kuud, või siiski pikem. Seni on pangad tema sõnul vaadanud üle oma kulusid, et olla efektiivsem, üle on vaadatud ka kliendisegmente, kuidas neid teenindada ja millist hinda küsida.

„Mingitmoodi tuleb see olukord lahendada, leida need tulud, et kulusid katta,“ ütles Pae. Ta ei välistanud siiski võimalust, et negatiivsetest hoiuseintressideest tekkinud kulud kantakse ümber teistele teenustele. „Siiamaani on suures osas pangad peale maksnud.“

Pae sõnul vaatavad nad regulaarselt oma hinnakirja üle. „Seal ei ole praegu otseselt midagi seotud negatiivsete hoiuseintressi määradega,“ lausus ta sarnaselt kahe eelpool kõnelejaga. Samas nentis ta, et muudavad oma hinnakirja sõltuvalt intressitasemetest ja strateegiast.

Marginaale suuremas osas lepingutes Eestis Pank ühepoolselt muuta ei saa ja seal suuri muutusi seni olnud ei ole, ütles Pae. Küll aga on seetõttu hoiuseintressid praegu olematud.

Tänasel pangaliidu korraldatud ümarlaual nentisid mitmed suuremate pankade juhid, et negatiivsed hoiustamise intressid on tõsine teema, kuid omakeskis ei ole jõutud veel läbi arutada, mis oleks parim lahendus nii pangale kui kliendile. Enne kui pöördutakse negatiivsetelt intressidelt tasude rakendamise võimaluse asjus seadusandja poole, tahavad pangad selles üksmeelele jõuda.

Eesti viie suurema panga juhid tegid ümarlaual ka tagasivaate 2015. aastale, nimetades seda edukaks aastaks, kuna nii hoiuste kui ka laenude maht kasvas. Samuti märgiti, et mitu panka on tänavu tegemas kas ajaloo parimat või sellele lähedast tulemust. Järgmine aasta tuleb pangajuhtide hinnangul nii Eesti majandusele kui ka pankadele endile positiivne. Ennekõike viitab sellele nii pankade kui ka ettevõtete suhteliselt hea tervis. Ka läbinaabrite paranev olukord avaldab oma mõju.

Ümarlaual osalesid Swedbank Eesti juht Robert Kitt, SEB juht Allan Parik, Danske Banki juht Ivar Pae, Nordea korporatiivpanganduse juht Silver Kuus ja LHV Panga juht Erki Kilu.

Hetkel kuum