Balti pangajuhid: negatiivsed intressid tulevad pigem varem kui hiljem

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 31. mai 2016 kell 14:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti pangajuhid: negatiivsed intressid tulevad pigem varem kui hiljem
Balti pangajuhtide ümarlaud pangaliidus.Foto: Andres Haabu
Kui veel paari kuu eest rääkis vaid SEB Balti divisjoni juht Riho Unt negatiivsete hoiuseintresside kehtestamisest suurettevõtetele, siis nüüd toetavad seda mõtet ka teised Baltimaade pankade juhid.
„Suurettevõtetele tõenäoliselt negatiivne intress tuleb. Aga millal see juhtub, seda näitab aeg. Ma arvan pigem varem kui hiljem,“ rääkis SEB Balti divisjoni juht Riho Unt täna Balti pangajuhtide ümarlaual Pangaliidus. Ta toonitas, et seni on Balti riigid olnud ilmselgelt erand kogu ülejäänud euroalas. Eraisikuid hoitakse negatiivsetest intressidest tema sõnul eemal loomulikult nii kaua kui võimalik. SEB grupi siseselt pangad juba maksavad negatiivseid intresse turgudel, kus need on rakendatud.
Swedbanki Balti panganduse juht Priit Perens ütles, et Rootsis see toimib ja ta ei välistaks seda ka siinses regioonis. Küsimusele, kas see võiks juhtuda veel tänavu, vastas ta, et Baltimaades juba tõenäoliselt kasutatakse negatiivseid hoiuseintresse. "Baltimaades on juba kohti, kus tõenäoliselt negatiivsed intressid on olemas, aga me ei tea, kus, kuna keegi ei ütle,“ lausus ta.
Kui panku sunnitakse laenudele peale maksma, siis ei jää Perensi sõnul ka neil muud üle, kuna mängureeglid muutuvad. Küll rääkis ta konsensusest, et jaekliendilt ei taha keegi negatiivset hoiuseintressi võtta.
Negatiivsete intresside rakendamine sõltub Danske pangas Balti üksuse juhi Ivar Pae sõnul sellest, kui kaua negatiivsed intressimäärad kestavad. „Kui nad mingil põhjusel peaksid ära lõppema kolmandas kvartalis, siis tõenäoliselt otseselt mingeid arenguid ei ole,“ lausus ta. Kui see peaks aga pikalt kestma, siis finantsvahendus muutub pangale koormavaks ja see seab neid fakti ette. Suurem küsimus on tema sõnul hoopis see, et seadusest tulenevalt on negatiivseid hoiuseintresse keerukas ellu viia.
Negatiivsed hoiuseintressid juba kasutusel
Nordea äriarenduse juht Baltimaades Gerd Müller ütles, et tõenäoliselt suurte Balti ettevõtete või rahvusvahelisse kontserni kuuluvate ettevõtete treasure'id (varahoidjad – toim) juba pakuvad negatiivset intressi, andes mõista, et negatiivsed hoiuseintressid ei ole suurettevõtetele midagi võõrast.
See on ka põhjus, miks emaettevõtte eelistab pigem, et raha hoitaks null protsendiga Baltimaades. „Tõenäoliselt saab see liikumine alguse ikkagi professionaalsetest vastaspooltest, kelleks on fondihaldurid, teised finantsinstitutsioonid," rääkis Müller negatiivsete hoiuseintresside kehtestamisest. Nemad on samasugused turuosalised nagu pangad ja saavad väga hästi aru, et nende suhtes ei pea käituma teistmoodi.
DNB Panga ettevõtete panganduse juht Krõõt Kilvet märkis, et neil ei ole negatiivseid hoiuseintresse ja praegu ei ole seda plaanis ka. „Tegelikult need ei ole üksikud ja iseseisvad otsused, need on ettevõtte juhtimise otsused, mis lähtuvad sellest, mis hinnaga õnnestub raha sisse laenata ja mis hinnaga õnnestub välja laenata,“ lausus ta.
Ta soovitas jälgida Balti pankade majandustulemusi või ka vaadata bilansi struktuuri, kust on võimalik negatiivsete intresside rakendamise küsimusele vastuseid leida.
Valitsus pangalõive ei plaani
rahandusminister Sven Sester
Selline intressikeskkond, kus teemaks on tõusnud negatiivsed intressid, on esmakordne nii ettevõtete kui ka finantsasutuste jaoks. Muudatusi praegusel hetkel siiski plaanis pole. Intresside õiguslik regulatsioon puudutab paljusid osapooli - mitte ainult finantssektorit, vaid kõiki ettevõtjaid, seetõttu tuleks võimalikke mõjusid põhjalikult analüüsida. Võlaõigusseadus näeb paljudel puhkudel ette kohustuse maksta intressi. Negatiivsete intresside kohaldamine võlasuhetele laiemalt võiks põhjustada soovimatuid tagajärgi. Üldine lepinguõiguse põhimõte on, et lepinguid tuleb täita. Kindlasti ei saa negatiivseid intresse rakendada selliselt, et kohustuste mittetäitmine või nendega viivitamine saaks premeeritud.Valitsuse tegevusplaanis pangalõivude kehtestamist pole.
Pangajuhid: majanduse kasvatamine on kui maratonijooks
Täna toimunud Eesti Pangaliidu ja uudisteagentuuri BNS arutelul tõdesid Balti pangajuhid, et Eesti majandus kasvas möödunud aastal võrreldes Läti ja Leeduga aeglasemalt, kuid tervikuna läheb Balti riikidel tänases keerulises väliskeskkonnas teiste euroala riikide võrdluses hästi.
Nordea Baltimaade äriarenduse juht Gerd Müller rõhutas, et majanduskasvu arendamine on kui maratoni jooksmine, kus tähtis on pikemaajaline kasvukiiruse ja vastupidavuse lihvimine. “Siseturu elavdamise arvel on võimalik saavutada küll kiiremaid lühiajalisi spurte, kuid pikaajalise kasvukiiruse määrab avatud majanduste puhul suures osas ekspordivõimekus,” kinnitas Müller.
Pangajuhtide sõnul on Eesti jaoks sellest tulenevalt oluline ekspordi arendamine, globaalne konkurentsivõime ja nutikad valikud tootlikkuse tõstmiseks. “Balti riikide väljakutseks on pikaajalise kasvukiiruse arendamine kasvava globaalse konkurentsi ning rahvastiku vananemise tingimustes. Lahenduseks saab olla tehnoloogia, innovatsioon ning tööjõu arendamine,” lisas Müller.
SEB Balti divisjoni juht Riho Unt ütles, et Balti riikide majanduskasvu mõjutavad Venemaa ja Euroopa Liidu vahelised suhted. “Lisaks avaldab Eesti majandusele täiendavat survet Soome majanduse nõrk käekäik," rääkis Unt Eestit mõjutavatest teguritest.
Prognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv võrdluses Läti ja Leeduga aeglasemaks ka sellel aastal. “Märgata on Eesti ärieliidi rahvusvaheliste ambitsioonide vähenemist. Eelmises majanduskriisis kõrvetada saanud ettevõtjad on välismaale kasvamisel tagasihoidlikumad kui lõunanaabrid,” lisas Unt ühe põhjuse tagasihoidlikuks kasvuks.
Swedbanki Balti panganduse juhi Priit Perensi hinnangul vajame me avatumat migratsioonipoliitikat. “Ma ei ütle seda mitte pagulaskriisi silmas pidades, vaid näiteks ka Ukrainat, kust paljud inimesed soovivad lahkuda. Meil omakorda on tööjõudu väga vaja. Palgasurve püsib ja tööpuudus on väga madal, mis seab Eesti tööandjad surve alla ning juba lähitulevikus teevad demograafilised muutused olukorra püsivalt veel keerulisemaks,” tõdes Perens.
Samas ei saa ignoreerida ka pagulaskriisi ja selle võimalikke tagajärgi Euroopa Liidule ja meile. “Kui Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti, jonnakalt jätkab retoorikaga, et meie siin kedagi võõrast näha ei taha, on alust karta, et asi lõpeb kahedimensionaalse Euroopaga, kus Lääne-Euroopa tuumikriigid hakkavad aina enam omaette hoidma. Meie jaoks tähendab see otsest julgeolekuriski. Suurbritannia võimalik lahkumine Euroopa Liidust ja pagulaskriis moodustavad ühiselt täna Eesti ja kogu Baltikumi suurima ohu,“ lisas Perens.
DNB Panga ettevõtete panganduse juhi Krõõt Kilveti hinnangul ei peaks me vastanduma ja võrdlema Eestit niivõrd teiste Balti riikidega, vaid vaatama Baltikumi ühtse regioonina. “Läti ja Leedu on Eesti ettevõtjatele olulised ekspordipartnerid ja kui ühel läheb hästi, on ka teistel sellest kasu,” kinnitas Kilvet.
Küll aga tuleks igal riigil keskenduda rohkem sellele, milles ollakse tugevad. “Eestis on hea maksukeskkond ja selge seadusandlus, Lätis on kõrgelt arenenud inseneriteadus ja transpordiühendus muu maailmaga ning Leedus jällegi on tööjõuvõimekus suurim,” lisas Kilvet.
Danske Banki Balti panganduse juhi Ivar Pae sõnul on Balti riigid kohanenud muutustega eksporditurgudel, mistõttu langus Venemaa suunal on asendatud ekspordi kasvuga Euroopa Liidu ja ennekõike Põhjamaade turgudele. “Mitmendat aastat jätkuv palgakasv on toetanud majandust, aga et see jätkuks, on tarvis ettevõtetel samaaegselt arendada tootlikkust. Vajadusel tuleb selleks automatiseerida protsesse,“ lisas Pae.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum