• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vitsur: negatiivsel intressil vähe mõju

    LHV majandusekspert Heido Vitsur.Foto: Andres Haabu

    Riskid raha liigutamiseks arveldusarvelt on igal juhul suuremad kui see protsendikene, mida peavad ettevõtted pangale ära maksma, ütles LHV majandusekspert Heido Vitsur.

    Tänases Äripäeva kaaneloos kirjutame sellest, kuidas negatiivsed hoiustamise intressid jõudsid Eestisse. Nimelt on kehtestanud SEB ja Danske Bank oma äriklientidele arveldusarvel seisvale rahale alates miljonist eurost tasud. Kas see paneb firmasid raha liigutama?
    Firmad ei liiguta Vitsuri sõnul raha mitte sellepärast, kui palju raha hoidmine maksab, kas protsent rohkem või vähem, vaid sellepärast, et majandussituatsioon on selline. „Nad ei näe ühtegi ratsionaalset raha liigutamise-investeerimise võimalust, nii et riskid raha liigutamiseks on igal juhul suuremad, kui see protsendikene, mida nad peavad pangale ära maksma,“ uskus Vitsur.
    "Mujal maailmas on negatiivsed intressid juba jupp aega kasutusel ja ei ole nad midagi positiivset endaga kaasa toonud,“ märkis majandusekspert. Põhiline küsimus on Vitsuri sõnul ikka üldine turusituatsioon, pakkumise-nõudluse probleemid, aga mitte raha hind, mis on kaheksa aasta jooksul viidud enneolematult madalale.
    Üks protsent ei saa tuua muudatust
    „Mis see üks protsent seal enam muudab teatud rahasummadest alates. See ei saa tuua muudatust,“ oli ta skeptiline. „Mõni võib-olla vihastub, aga tavaliselt ettevõtjad analüüsivad kõiki võimalusi, miks nad ühe või teise panga kliendid on,“ lisas ta. Vitsur ütles, et võib juhtuda, et mõni nõustub panga alternatiivsete pakkumistega raha paigutamisel.
    Näiteks Danske Bank on välja pakkunud võlakirjuturule raha paigutust või maksuametile ettemaksete tegemist või partneritele arvete varasemat maksmist. „Üldist majanduskliimat need meetmed ei ole muutnud ja pole alust arvata, et Eestis võiks 1 miljoni euro maksustamine seda suuta,“ ütles Vitsur.
    LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles eile teemat kommenteerides, et nad peavadki arvestama praeguse intressikeskkonnaga, ent seetõttu muutub ka likviidsusvaru hoidmine pangale järjest kulukamaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.