Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tavid: raha hoiustades kaotaksime kuus 7000 eurot

    Tavidi suuromanik Alar Tamming.Foto: Erik Prozes

    Kui Tavidil oleks pangas füüsilise kulla asemel raha, siis kaotaks firma negatiivsete intresside tõttu iga kuu 7000 eurot, ütles Tavidi suuromanik ja asutaja Alar Tamming.

    Vastab Alar Tamming. 
    Eestis on SEB ja Danske Bank kehtestanud negatiivsed intressid ettevõtete tähtajatutele hoiustele, seda küll alates miljonist eurost. Kas see muudatus võiks Tavidit kuidagi mõjutada?
    See muudatus Tavidit ei mõjuta, Tavid hoiab kõik oma vabad vahendid füüsilises kullas, mida on umbes 500 kilo. Kui selle kulla asemel oleks meil raha eurodes ja see oleks pangaarvel, siis nendes pankades hoiustades maksaksime me selle eest 0,4% aastas. Sel juhul oleks kahjum ligi 80 000 eurot aastas ehk ligi 7000 eurot kuus.
    Mida te sellest muudatusest arvate, isegi kui teie ettevõtte hoiustele ei ole sellist tasu kehtestatud?
    See on järjekordne katse lahendada süsteemset kriisi hädapäraste vahenditega. Kuna võlal põhinev süsteem on jätkusuutmatu, siis oleks vaja arutada rahasüsteemi aluste üle. Miks on võlal põhinev süsteem parem tagatud rahaga süsteemist? Miks kõiguvad valuurtakursid ja fikseeritakse intresse, selle asemel et lasta intressidel kõikuda ja fikseerida kursid (nii oli 19 sajandil, kui Euroopas oli ligi 100 aastat stabiilsust)?
    Loomulikult ei ole viga pankades, vaid olukorra päästmiseks keskpankade ette võetud meetmete allapoole jõudmisega. Tegu on järjekordse inimliku psühholoogilise kaitsemehhanismi ehk eitamisega – sisulisi probleeme isegi ei arutata, rääkimata nende lahendamisest. Loomulikult ei lahenda see meede midagi, küll aga pikendab agooniat ja viib alla inimeste elatustaset. Samas võivad majanduskasvu statistilised numbrid ajutiselt isegi paremaks minna ning börs näidata uusi rekordeid.
    Kui see peaks teid puudutama, kas plaanite raha liigutada? Kui jah, siis kuidas? Kui ei, siis kui suure kahju kandmisega arvestate?
    Kui see meid puudutaks, siis muidugi hakkaksime raha liigutama, kuid oleme selleteemalised otsused juba ära teinud. Kui tekiks vajadus praegu raha füüsilisse kulda ümber panna, siis kahju sellest ei tekiks, sest füüsilise kulla ost ja müük käivad maailmaturuhinna lähedaselt.
    Kas usute, et selline tasu võiks laieneda ka edasi, näiteks miljonist eurost väiksematele summadele, või tähtajalistele hoiustele või hoopis eraklientidele?
    Sündmusi ei tasu vaadelda sündmustena, vaid protsessina ajas ja koostoimes teiste sündmustega. Põhjaliku analüüsi korral oleks kirjeldatud selle (negatiivse intressi - toim) mõju majandusele, oleks kirjeldatud eesmärgid, tagasisidemehhanismid, oleks välja toodud soovitud lõpptulemus ja edasised sammud. Kuna selliseid analüüse ma pole kohanud, siis võib oletada, et lappimine jätkub ja protsess laieneb nii eraklientidele, hoiustele kui ka pikemas perspektiivis kõikidele fondidele, ehk raha hakatakse ära korjama sealt, kus teda on.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Silvano kasvatas käivet, kuid ärikasum langes surve alla
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kõlvart: Porto Franco kriminaalasi linna juhtimist ei mõjuta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Välispoliitika vaatleja ja jalgpalliekspert: Laheriigid ostavad spordi abil head mainet
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.