Hüppeliselt kasvanud alampalka pole vaja

Oleg Grossi sõnul lööb miininumpalga tõus väikeettevõtjaid.  Foto: Raul Mee, Äripäev

Viie aastaga ligi 55 protsenti kasvanud alampalga võiks ettevõtjate sõnul rahumeeli kaotada.

22 000inimest saab Eestis tänavu miinimumpalka. Tuleval aastal tõuseb alampalk veidi üle 10 protsendi, 430 euroni. Peamiselt töötavad nad teenindus-, turismi- ja turvasektoris ning tekstiilitööstuses.

"Kokkulepe tööandjate ja ametiühingute vahel, mille alusel tõuseb miinimumpalk järgmisel kahel aastal kiiremini kui keskmine palk, ei tulnud kergelt. See oli keeruline kompromiss ametiühingute küsitud 488 ja meie esialgu pakutud 417 euro vahel," tunnistas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Nimelt kasvab peagi algaval 2016. aastal miinimumpalk 430 euroni, mis tähendab, et miinimumpalga suhe keskmisesse tõuseb ligi 40 protsendini. Veel neli aastat tagasi oli miinimumpalk 278 eurot ning moodustas keskmisest kõigest 33 protsenti. Kokku on seega miinimumpalk viie aastaga kasvanud pea 55 protsenti. Samal ajal on keskmine palk kasvanud 839 eurolt 1096 euroni (rahandusministeeriumi prognoos) ehk 30 protsenti.

Riik nöörib osaajaga töötajaid Oleg Gross, OG Elektra omanik

Meie firma seisukohast see 430 eurot ei ehmata, meie poolest võib teha. Seadus peaks kuidagi konkreetsemalt määratlema need, kes käivad tööl üksikuid päevi. See maksustatakse miinimumpalga ulatuses sotsiaalmaksuga ju? See peaks selgem olema. Kui maal on selliseid inimesi, kes käivad üksikuid päevi tööl, kuidas nendega siis on? Meie müüjatega ei juhtu midagi, kui miinimumpalka tõstetakse. Miinimumpalga saajaid meil ei ole, see meid ei puuduta. Võib-olla see puudutab neid, kes ei käi täiskoormusega tööl, käivad üksikuid päevi.

Suur mõju väikestele

Koristusfirma SOL Baltics OÜ juhatuse liikme Priit Sipelgase sõnul on miinimumpalga tõusul oma head ja vead. „Igasugune miinimumpalkade tõus annab hagu sellele lõkkele, mida palgad üleüldises mõttes teevad, ent töötajatele on fikseeritud miinimumpalgamäär oluline," ütles Sipelgas.

Sipelgas nentis, et miinimumpalga tõus võib kaasa tuua töökohtade kaotamise. SOL Balticsis teenivad Sipelgase sõnul miinimumpalka üsna vähesed, küll aga miinimumpalga lähedast palka, 5-10 protsenti miinimumist kõrgemat. Miinimumpalga tõusuga kaasneva vahe tasandamiseks on tema sõnul kaks võimalust. Küsida kliendilt raha juurde või panustada rohkem masinatesse. „Mida kõrgemad on palgad, seda lähemal on murdepunkt, kus odavam on mingeid asju masinaga teha,“ nentis ta. Skandinaavias on see aga tema sõnul juba tavaline.

Oleg Grossi tõus ei ehmata

„Meie firma seisukohast see 430 eurot ei ehmata, meie poolest võib miinimumpalka tõsta,“ rääkis OG Elektra omanik Oleg Gross, kelle sõnul nende firmas alampalgaga keegi ei tööta. „Kui me paneme miinimumi jõuga 1000 eurot, vot siis läheb kehvaks. Aga 400 euro juures – see võib-olla distsiplineeribki ja pidurdab ümbrikupalka. Kuid see ei tohiks üldisest majandusest ette minna,“ lisas Gross. Tema sõnul mõjutab miinimumpalga tõus eelkõige väikefirmasid.

“Ma arvan, et kui need nõrgemad väikefirmad ei suuda maksta seda, mida neid sunnitakse maksma, siis nad lõpetavad tegevuse ära ja lähevad sotsiaalabi küsima, kohvikupidajad näiteks, kes tulevad ots otsaga välja. Rakveres on 7-8 toitlustuskohta, mis päevasel ajal on kõik tühjad, ma ei kujuta ette, millest need kohad elavad. Tulusid ei ole ja kulud surutakse peale.“

Sangari juht Vahur Kraft  

Alampalga võiks kaotada Toomas Tamsar Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja 

Oleme ka varem öelnud, et alampalga kaotamine ei oleks sugugi halb mõte ja vääriks arutamist. Turg on kõige parem palkade reguleerija, mistõttu puudub peale harjumuse argumendi tegelikult tarvidus palku administratiivses korras paika panna.Tööandja, kes maksab väiksemat palka, kui turu olukord seda võimaldab, jääb lihtsalt töötajatest ilma. See loogika kehtib nii kõrgemat kui ka madalamat palka pakkuvates ettevõtlusharudes. Teisalt - töötaja poolt vaadates tähendab alampalk ka sisuliselt keeldu oma tööd odavamalt müüa. Sellega jätame tööturult kõrvale inimesed, kellel ei ole piisavalt oskusi või võimeid, kuid kes sooviksid siiski ka ise panustada.

Kaotaks alampalga

ASi Sangar juhatuse esimees Vahur Kraft märkis, et see, kuidas miinimumpalga tõus ettevõtet mõjutama hakkab, selgub järgmisel aastal. Ta nentis, et järgmise aasta eelarve on veel koostamisel ja seega ei oska ta praegu täpseid mõjusid hinnata. Kraft ei avaldanud, kui palju inimesi töötab Sangaris miinimumpalga, nentides, et tegemist on ettevõtte siseasjaga.

Kraft on arvamusel, et miinimumpalga võiks ära kaotada. „Mina arvan, et selle võiks asendada valdkonnaülese kokkuleppega või sektorisiseste ühtsete arusaamadega. See on olnud ka varem jutuks nii tööandjate keskliidus kui ka kaubandus- ja tööstuskojas," ütles Kraft.

Kaubandusettevõtja Oleg Gross nõustus. „Mina olen vaba turu pooldaja. Kui miinimumpalk ära kaotada, ei juhtu mitte midagi. Me ju teame, et tööjõuturul on tööjõudu pigem vähe. Mis siis juhtub? Ma arvan, et mitte midagi ei juhtu, kui miinimum ära kaotada. Siis inimene ei lähe lihtsalt tööle, kui talle nii vähe makstakse. Praegu on ju võimalik tööd valida,“ lausus Gross.

Seevastu Priit Sipelgase hinnangul pole Eesti alampalga kaotamiseks valmis. Miinimumpalga määr annab tema sõnul madalapalgalisele töötajale kindlustunde.

Rohkem kollektiivlepinguid Peep Peterson ametiühingute keskliidu juht

Me üritame inimesi veenda oma madalapalgalised kohad hülgama ja asuma kõrgemapalgalisemale kohale. Oleks vaja rohkem koolitusvõimalusi, mis seda otsust toetaks.Rohkem tuleks rääkida palkadest. Meil on kokkuleppelised Soome-tüüpi sektorilepingud palkade kohta praegu vaid bussijuhtidel ja veoautojuhtidel. Metallitöötlejatel on juba veidi nõrgem olukord ja siis ka tervishoius. Seda võiks olla rohkem.Mina usun, et viie aasta pärast on Eestis sektoripõhiseid kollektiivlepinguid rohkem. Osapooled hakkavad jõudma arusaamisele, et see on tööandjale kasulik. Seda ei saa teha aga streigi toel, vaid vastastikuse mõistmise ja kasu toel.

Mediaanpalga lõks

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et Euroopa trend on vastupidine – näiteks sakslased alles kehtestasid miinimumpalga. "Suund on see, et Euroopa tasemel tahetakse hakata ajama üldist miinimumpalgapoliitikat. Miinimumpalk peab tagama tööturu miinimumi, kust inimesed allapoole ei kuku. Miinimumpalk on sisuliselt juba sotsiaalne töökoht,“ ütles Peterson. Ta lisas, et ametiühinguid erutab rohkem mediaanpalk.

„Mediaanpalk on meil 750-800 euro juures, mis on tagasihoidlik. Me oleme transpordisektoris, tervishoius, energiasektoris suutnud palgad üle mediaani või keskmise lähedale upitada. Aga need, kes on alla mediaani, neil on eneseusk ja organiseerumisvõime madal olnud ja neid me pole saanud aidata. Näeme sellega vaeva,“ rääkis Peterson.

Isegi kui inimesed ei saa miinimumpalka, siis saavad nad umbes 500-600 eurot, mis pole sugugi parem. „Isegi Tallinnas saadakse nii – see ei ole jätkusuutlik ja inimesed tahavad pigem juba siit põgeneda,“ lisas Peterson.

Mis sõltub alampalgast?

Töötuskindlustushüvitise minimaalne suurus – 50% eelmise kalendriaasta aasta töötasu alammäärast – 195 eurot 2016. aastal ja 215 eurot 2017. aastal.

Vanemahüvitise määr – varasemalt mitte töötanud vanemale 100% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast – 390 eurot 2016. aastal ja 430 eurot 2017. aastal.

Minimaalne haigus- või hooldushüvitis, kui inimene ei ole eelmisel aastal töötanud, aga töötab jooksval aastal – arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel.

Lapsepuhkuse tasu – päevamäär arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel.

Õppepuhkuse tasu tasemekoolituse lõpetamiseks 15 kalendripäeva eest arvutatakse samuti töötasu alammäära alusel.

Riigi poolt sotsiaalmaksu tasumine alla 3aastast last kasvatava vanema eest – 33% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt.

Kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalmaksu tasumine hooldaja eest – 33% eelmise aasta töötatu alammäära suuruselt.

Töötukassa poolt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tasumine töötu eest – 13% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt.

Riigipoolne sotsiaalmaksu maksmine tööandja eest töövõimetuspensionäri kohta – 33% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum