Nelja lapse ema alandav kohtutee isa vastu

Artikkel

- Uudised
- Mari Mets
- 8. jaanuar 2016 kell 4:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nelja lapse ema alandav kohtutee isa vastu
Üksi nelja last kasvatav ema käis laste isa vastu läbi kõik kohtuetapid, et temalt õiglane elatis kätte saada.Foto: Raul Mee
Alimente saab ametlikult nõuda vaid nendelt rongaisadelt, kelle laste emad suudavad end kulukast ja alandavast kohtukadalipust läbi murda, rääkis riigikohtuni välja läinud juristist nelja lapsega üksikema.
36aastane Katrin (nimed toimetuse otsusel muudetud – toim) kulutas kaks aastat kohtute uksi, et saada õigus nõuda isalt laste kasvatamiseks raha. Ehkki naisel pole endisele abikaasale etteheiteid lastega tegelemise kohta, ei taha mees laste ema sõnul nende kasvatamisele raha kulutada.
Katrin otsustas rääkida Äripäevas oma loo, et osutada kitsaskohtadele laste elatise väljanõudmise süsteemis. Ta on tundnud korduvalt, et teda pole koheldud õiglaselt. Seejuures on tegemist õigusteaduses doktorantuuri jõudnud juristiga, kelle sõnul käib laste isa vastu kohtusse minek üksikemale üle jõu – nii rahaliselt, ajaliselt kui ka vaimselt. Ja see kõik käib laste arvel.
Kohtusaaga jooksul on ta enda sõnul olnud korduvalt hullumise äärel, näpud põhjas, nutt kurgus, psühholoogi ja usalduskabineti ukse taga. Tulemuseks riigikohtu käsul uuesti arutlusse võetud ringkonnakohtu 22. detsembri otsusega 131,7 eurot kuus lapse kohta isalt, kelle kuuteenistus ületab 2000 eurot.
„Ma ei oska ennast kaitsta.“
Katrin ja Margus abiellusid 2003. aastal. Nad mõlemad on juristid, kohtusid õpingute ajal Tartu Ülikoolis. Ehitasid Tallinna lähistele Murastesse maja ning kümne abieluaastaga sünnitas Katrin neli last. Jõudis astuda ka doktorantuuri, kuid laste kõrvalt jäi see pooleli. Margus aga ronis samal ajal karjääriredelil ja omandab praegu doktorikraadi. 2014. aasta jaanuaris nad aga lahutasid oma abielu.
Kaks aastat kestnud kurnav kohtuvaidlus sai lõpu 22. detsembril.
Kuna nende ühine kodu Murastes jäi Margusele, kolis Katrin lastega, kelle seast noorim alla aastane, välja. Majalaenu võttis Margus enda kanda, Katrin ostis endale ja lastele Mustamäele korteri. Kohtuta aga ei saadud kokkuleppele ei laste elukoha ega elatisraha küsimuses.
Üksi nelja last kasvatanud Katrinil advokaadi palkamiseks raha polnud. Kuna tal on magistrikraad õigusteaduses, ei antud talle ka riigiabi korras advokaati, kellele ta saaks järelmaksuga tasuda. „Tundsin, et ma tegelikult ei oska end selles kohtuvaidluses kaitsta. Perekonnaõigusest ei teadnud ma varem midagi. Margus aga võttis endale muidugi advokaadi, kes minuga vaidles,“ rääkis Katrin.
Marguse vastu kohtusse läinud Katrin sai õiguse otsustada laste elukoha üle – kohtu otsusega veedavad lapsed kaks kolmandikku ajast Katrini juures, kus on nende kodu, ja ühe kolmandiku Marguse juures. Lisaks erandid kummagi vanema sugulaste koosviibimistel, kus lapsed alati osaleda saavad, ükskõik, kumma vanema aeg siis parasjagu ametlikult on.
Kätte makstakse lapse kaudu
Tiit Kõnnussaar, pereterapeut ja koolitaja
Laste elatise vaidlused lähevad tuliseks, sest inimesed ei oska omavahel enam suhelda ning ratsionaalsed otsused kirjutatakse üle emotsioonidega.Lahkuminekutes on tohutult emotsioone ja emotsioonide ajel langetatud otsused on irratsionaalsed ning nende peale saab teine pool sageli kurjaks. Sellises meeleseisundis ei suudeta jõuda kokkuleppele. Seesama viha tekitab sageli kättemaksuhimu, mille üks väljendusvorm on näiteks lapsele elatise maksmata jätmine. Kui elatise küsimus kerkib üles pärast lahutust, ei ole suutmatus kokku leppida midagi ebatavalist, sest lahutuse eeldus ongi teise inimese pahaks pidamine.Selliste tülide suurim ja esimene kannataja on alati nõrgim lüli ehk laps, kellel tekivad esimesena probleemid. Lastel võib vanemate pingetest tekkida näiteks kõhu- või peavalu, vanematel lastel isegi südame rütmihäired. Laste maailm puruneb, kui nende vanemad lahutavad, ning neil tekivad keskendumisraskused ja õpiprobleemid. Sageli jõutaksegi pereterapeudi vastuvõtule lapse murega ning õige pea selgub, et isa ei maksa lapsele elatisraha või see laekub ebaregulaarselt. Meie esimene ülesanne on panna inimesed omavahel suhtlema, et nad suudaksid langetada ratsionaalseid otsuseid.
Kohus: meest aitab vend
Margus ütleb, et kohe pärast kohtuliku kokkuleppe saavutamist laste elukoha määramiseks sai ta Katrinilt hagiavalduse elatise nõudes, kus nõuti kõigile lastele elatismiinimumi. „Sellega ma ei olnud nõus, kuivõrd kandsin ju kulusid ka selle aja eest, mil lapsed minu juures olid. Viimane ringkonnakohtu lahend (22. detsember 2015 – toim) mõistis välja elatise alla elatismiinimumi,“ selgitas mees.
Samas väidab ta, et maksis kohtuvaidluse ajal enam, kui kohus nõudis, ja oli valmis maksma kinni trennid, lasteaiad ja poole suurematest kuludest. "Minu eesmärk oli vältida laste traumeerimist vanemate jagelemisega kohtus," põhjendas ta. "Tingimus oli, et ma tean, et raha läheb sihtotstarbeliselt laste jaoks. Tema leidis, et on alandav põhjendada, milleks ta raha kulutab."
Kuna Margus arvutas oma sissetulekutest maha ka maja ülalpidamise kulud, kus ta nüüd üksi elab, leidis kohus, et tegemist on vaevu ots otsaga kokku tuleva inimesega, kellelt ei saa palju nõuda.
„Miinimumelatise väljamõistmise korral ei jätku isal raha enda minimaalselt vajalike vajaduste rahuldamiseks. Isa keskmine sissetulek on umbes 2200 eurot kuus. Isa kulud on keskmiselt 2589 eurot kuus ja teda aitab rahaliselt vend. Seega ei suuda isa maksta nelja lapse ülalpidamiseks kokku elatist 710 eurot kuus, nagu nõuab laste ema. Arvestades asjaolu, et isal on neli last, tuleb välja mõista miinimumist väiksem elatis,“ seisis mullu juunis tehtud riigikohtu otsuses.
Foto: Raul Mee
Riigikohus aga leidis, et tuleb arvestada varem tähelepanuta jäetud tõsiasja, et isa sissetulek on ema omast kaks-kolm korda suurem, ja saatis asja tagasi ringkonnakohtusse arutamiseks. Ringkonnakohus langetas otsuse 22. detsembril, Margus seda edasi kaevata ei kavatse.
Hirm: kas kaitsja võtab tõsiselt
Katrin ütleb, et tema kogemus kummutas müüdi, et kohus on elatise vaidlustes emadekeskne. Kui ta ei suutnud endale ise advokaati palgata, ei saanud ta seda ka riigilt, lisaks olid kõik kaasatud sotsiaaltöötajad ja laste advokaat keskealised naised, kelles Margus tekitas Katrini sõnul suurt kaastunnet. Nii pidigi Katrin ise käima läbi kõik kohtuastmed ning riigikohtus ta ennast enam ise esindada ei saanud.
„Kuigi ma enda arust tunnen seda valdkonda ja tean, kuidas advokaati otsida, oli see minu jaoks õud. Mul oli pärast ringkonnakohtu otsust selleks 30 päeva, perekonnaõiguse advokaate on ülivähe ja aeg oli täpselt enne jõule. Leidsin suure vaevaga kaks naist ja ühe mehe advokaadikandidaatideks. Valisin mehe eeldusega, et ta on ehk vähem emotsionaalne. Tema töötasu leppisin kohe alguses kokku ja ta oli sellega õnneks nõus. Ütlesin kohe välja, kui palju mul raha on. Mul oli pidevalt hirm, kas ta ikka võtab mind tõsiselt.“
Kaks kolmandikku miinimumist
Jõulude-eelse teistkordse ringkonnakohtu otsusega jäeti jõusse elatisraha maksmise kohustus Margusele määral, mille oli kehtestanud esimeses kohtuastmes Harju maakohus, kuid mille Margus ringkonnakohtusse oli edasi kaevanud. See on ühe lapse kohta 61,27% elatisraha miinimummäärast ehk 131,7 eurot iga lapse kohta. Miinimummäärast arvutatakse maha aeg, mille Margus lastega koos veedab.
Sellega on Katrin rahul ja veel rohkem on ta rahul sellega, et kohtuvaidlustega on nüüd lõpp ja ta saab oma eluga edasi minna.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- RIIGIKOHUS
- Kohus
Hetkel kuum