Me peame rääkima alimentidest

Kui mullu 1. märtsil kehtestas riik suure pauguga oma lastele kokku 52 miljonit eurot võlgnevate Eesti elatisvõlglaste korrale kutsumiseks neile terve rea võimsa kõlaga sanktsioone, mis võinuks mõjutada justiitsministeeriumi hinnangul ligi 2000 võlglast, siis tegelikult suutis riik pitsitada detsembri seisuga uute survenippide abil vaid 24 rongavanemat. Seda on selgelt liiga vähe.

Elatise maksmisest kõrvale hoidujatelt juhiloa ära võtmine kõlab päris karmilt ja näikse tõhus. Tegelikult on sellise äärmusliku piirangu kehtestamisel hirmus palju agasid – mõnel on vaja juhilube tööülesannetel või laste sõidutamiseks isegi siis, kui neile raha ei maksa jne – ja oma juhtimisõigusest oli detsembri keskpaigaks jäänud ilma 19 rongavanemast autojuhti. Taotlusi lubade ära võtmiseks olid esitanud lapsed 112 tükki.

Teisi uusi kevadsanktsioone – piirata jahiluba, relvaluba, kalastuskaarti, väikelaeva ja jeti juhtimise õigust – pole kordagi kasutatud. Samuti pole ükski rongavanemast erametsaomanik taotletud toetusest ilma jäänud, küll aga on tervelt 5 elatisvõlglast saanud eitava vastuse töötukassast küsitud ettevõtluse alustamise toetusele.