• OMX Baltic0,42%267,37
  • OMX Riga0,02%882,49
  • OMX Tallinn0,25%1 699,82
  • OMX Vilnius0,56%1 039,82
  • S&P 5000,56%6 032,38
  • DOW 300,42%44 910,65
  • Nasdaq 0,83%19 218,17
  • FTSE 1000,07%8 287,3
  • Nikkei 225−0,37%38 208,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%113,3
  • OMX Baltic0,42%267,37
  • OMX Riga0,02%882,49
  • OMX Tallinn0,25%1 699,82
  • OMX Vilnius0,56%1 039,82
  • S&P 5000,56%6 032,38
  • DOW 300,42%44 910,65
  • Nasdaq 0,83%19 218,17
  • FTSE 1000,07%8 287,3
  • Nikkei 225−0,37%38 208,03
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%113,3
  • 08.01.17, 07:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Me peame rääkima alimentidest

Sellelt aastalt ootan, et sümbolväärtusega peenhäälestuse asemel hakkaks riik oma lastele elatisraha maksmise vältijaid ka päriselt pitsitama ja looks looderdamises korra majja, kirjutab ajakirjanik Mari Mets.
Mari Mets
  • Mari Mets Foto: Andras Kralla
Kui mullu 1. märtsil kehtestas riik suure pauguga oma lastele kokku 52 miljonit eurot võlgnevate Eesti elatisvõlglaste korrale kutsumiseks neile terve rea võimsa kõlaga sanktsioone, mis võinuks mõjutada justiitsministeeriumi hinnangul ligi 2000 võlglast, siis tegelikult suutis riik pitsitada detsembri seisuga uute survenippide abil vaid 24 rongavanemat. Seda on selgelt liiga vähe.
Elatise maksmisest kõrvale hoidujatelt juhiloa ära võtmine kõlab päris karmilt ja näikse tõhus. Tegelikult on sellise äärmusliku piirangu kehtestamisel hirmus palju agasid – mõnel on vaja juhilube tööülesannetel või laste sõidutamiseks isegi siis, kui neile raha ei maksa jne – ja oma juhtimisõigusest oli detsembri keskpaigaks jäänud ilma 19 rongavanemast autojuhti. Taotlusi lubade ära võtmiseks olid esitanud lapsed 112 tükki.
Teisi uusi kevadsanktsioone – piirata jahiluba, relvaluba, kalastuskaarti, väikelaeva ja jeti juhtimise õigust – pole kordagi kasutatud. Samuti pole ükski rongavanemast erametsaomanik taotletud toetusest ilma jäänud, küll aga on tervelt 5 elatisvõlglast saanud eitava vastuse töötukassast küsitud ettevõtluse alustamise toetusele.
Paljutõotavad lubadused vol 2
Tagantjärele ütlevad IRLikatest erakonnakaaslased sotsiaalminister Kaia Iva ja justiitsminister Urmas Reinsalu, et eks need esimesed sanktsioonid rohkem sümbolväärtusega olidki ja riik tahtis anda võlglastele sõnumi, et on neil kannul ja 52 miljonit eurot võlga oma laste ees „pole kuidagi okei“. Hästi, sõnum on edastatud, riik on oma nulltolerantsi rongavanemluse suhtes selgeks teinud. Nüüd ootavad kõik üksikvanemad päris tegusid.
Pühapäeval 1. jaanuaril käivitus elatisabifond, kust riik hakkab tegema ise iga kuu sajaeuroseid väljamakseid üksikvanematele, kes teiselt vanemalt elatisraha ei saa. See on küll kaua oodatud, kuid tuleb vaid loota, et riik ei jääks võlglastelt sellesse fondi raha tagasi nõudmisega sama hambutuks kui mullu kehtestatud sanktsioonide mõjususega.
Saja päeva pärast vaatame
Minister Reinsalu lubas 12. detsembri Äripäevas, et saja päeva perspektiivis saab seaduseelnõu ministeeriumis valminud uutest ideedest võlgnike kimbutamiseks ja lastele raha kätte saamiseks.
Teiste ideede seas tahab riik võtta ära rongavanemate autod ja vanametalli kokkuostjailt võlglase romu eest saadud raha otse lastele, kui elatisvõlglane peaks üritama oma vana autot lammutusse müüa. Lisaks on plaanis lubada kohtutäituril tutvuda võlglase pangakonto ajalooga, takistada elatisvõlglastel Euroopa Liidust välja reisimist ja leida võimalus peatamaks elatisvõlgnikele teise samba sissemaksed pensionifondi.
Üksikvanemate esindajad on nendele ideedele juba hävitavad hinnangud andnud. Ma loodan, et riik suudab tõestada vastupidist ja välja hõigatud survemeetmed toimima panna, nii et huvigrupis lollusteks tembeldatud vigurid oleksid siiski abinõu, mida eesmärk pärast pühitseb. Lubatud sada päeva seaduseelnõu valmimiseni saab täis märtsis. 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.11.24, 17:51
Millest sõltub hoolduskoristuse hind ja mida tuleks puhastuspartneri valikul arvestada?
Hoolduskoristus tähendab kõige lihtsamalt öeldes ruumide sisekoristust erinevatel büroopindadel, tootmishoonetes, haridus- ja meditsiiniasutustes, autoremonditöökodades jpt objektidel. Kui kliendid Foruse poole pöörduvad, on mõistagi esimene küsimus – mis meie koristusteenus maksab?

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele