Venemaa pingutab kriisi hirmus püksirihma

„Meie ülesanne on praegu viia eelarve vastavusse uue reaalsusega. Kui me seda ei tee, juhtub sama mis oli 98.-99. aastal, kui rahvas pidi inflatsiooni kaudu kinni maksma selle, mis meil eelarvet koostades arvestamata jäi,“ ütles Siluanov täna Venemaal peetaval Gaidari poliitmajandusfoorumil.

Minister tuletas meelde, et aastail 1998-99 kohandus eelarve automaatselt ise suure inflatsioonikasvuga - langus SKP suhtes oli 10 protsendipunkti. „Aga see oli stiihiline, tekkinud inflatsiooni kasvu tõttu, tegelikkuses tähendas see kõigi väljaminekute kärpimist. Kas me saame endale sellist asja praegu lubada? See pole õige. See on arengule kõige hullem variant,“ rääkis Siluanov.

Tema sõnul tegeleb valitsus juba eelarvekorrektuuriga, ka ametkonnad peavad eelarveraha kasutamist kärpima, piirama ebaefektiivseid kulutusi ning kaitsma oma otsuseid rahandusministeeriumis. Selline eelarvekontroll peaks andma eeldavatavalt 10% kulude kokkuhoidu.

Samas on Venemaal plaan tulusid suurendada maksu- ja tolliameti abiga, ka alkoholiaktsiisiga. Ka vaadatakse lootusrikkalt erastamisele, mis võiks anda kahe aasta jooksul triljon rubla lisaraha.

Venemaa rahandusministeeriumi andmeil oli 2015. aastal eelarvepuudujääk umbes 2,6% SKPst – plaanitud oli 3%. Kuid eelarvet pole veel kohandatud tegelike naftahindadega, see oli tehtud arvestusega 82 dollarit naftabarreli eest.

Viimastel nädalatel on naftahind kukkunud juba 30 dollari kanti. Venemaa 2016. aasta eelarve on tehtud arvestusega, et naftabarrel maksab 50 dollarit. Eelarve tuludeks on Venemaa kavandanud 13 triljonit 251 miljardit rubla (u 160 mld eurot), kuludeks 15 triljonit 417 miljardit rubla (u 186 mld eurot). Eelarvedefitsiidiks prognoosib idanaaber 3% SKPst ehk 2 triljonit 165 miljardit rubla (u 26 mld eurot). Venemaa valitsus on öelnud, et vaatab kukkuvate naftahindade tõttu eelarve üle ning kärbib ministeeriumide ja riigiametite väljaminekuid 10% võrra.