Kiired kasvajad: alanud aasta tuleb veel parem

Viimast sihib laevaremondi- ja ehitusfirma SRC Group AS, mis tunamullu paisutas käivet 4,27 korda, 20 miljoni euroni, ja kerkis Äripäeva TOP 100 käibekasvatajate arvestuses teisele kohale. Sihik aga on veelgi kõrgemal ning viie aasta jooksul näeb firma üks omanikke ja juhatuse liige Hannes Lilp, et käive ületab 70 miljoni euro piiri.

Kuigi eelmise aasta tulemused olid 2014. aastast nõrgemad, usub ta, et uue aasta lõpus sarnanevad näitajad väga eduka 2014. aastaga. TOP 100 kõrge koha tõi otsetehing naftakontserniga Chevron. Seni oli SRC Group püsinud allhankija rollis. “Kui teha tehinguid lõppklientidega, on ka tulemused midagi muud,” nentis nüüd Lilp.

Eestis suur, maailmas pisike. Nüüd astubki juba 15 aastat tegutsenud SRC Group ülemaailmsel turul esimesi julgemaid samme. “Täna alles hakkame kuhugi jõudma. Osakaal, mille turult võtame, on täiesti mikro. Ka muu maailma mõistes oleme mikroettevõte,” ütles Lilp.

Chevronile mõeldud laeva ümberehitamisele kulus 37 päeva, enne seda läks projekti koostamiseks kolm nädalat. Lilpi hinnangul ongi ettevõtte tugevus konkurentsitihedal turul teha lühikese ajaga keerukaid projekte.

Loorberitele puhkama ei jää. “Kliendil on raske aru saada, miks üks ettevõte on parem kui teine – ukselekoputajaid on palju. Tahame vastutada kogu projektiteostuse eest algusest lõpuni. Vastasel juhul on väga raske konkurentsis püsida – Eesti ei ole juba ammu odava tööjõu riik,” rääkis Lilp, kes vaatab firma arengule mõeldes viis aastat ette. “Tahaksime jõuda suurematele tegijatele natuke lähemale. Meie eesmärk on üle 50 miljoni euro käibele lisamine.”

Sektori suurim mõjutaja on nafta madal hind, mis on põhjustanud investeeringute äralangemist. Niisamuti on mõju avaldanud Venemaa-vastased sanktsioonid. Samas on keeruline olukord SRC Groupile uusi võimalusi andnud. “Lõppkliendid on uutele tegijatele ja tarnijatele avatumaks muutunud. Vaatamata sellele, et turg on maas, on meil võimalik mahtu kasvatada. Teeme aktiivset müüki,” avaldas Lilp.

Mobiilimüüja saladus: kaup võib kohale jõuda mõne tunniga

Kümnendat ja üheteistkümnendat kohta jagavad Äripäeva koostatud edetabelis sama mehe, tallinlase Jevgeni Lobatši mobiiltelefone müüvad firmad Formitex ja Joyful Partners. Esimese käive kasvas 2,29 ja teisel 2,23 korda.

Lobatši hinnangul oli 2014. aasta suurepärane messidel osalemise tõttu. Käidi nii Dubais, Hispaanias, Hiinas kui ka Maltal. “Ühesõnaga, osalesime kõikjal, kus võimalik,” meenutas Lobatš.

Hiinlaste kaup on paremaks läinud. Lobatši firma kaupleb peale Apple’i toodangu ka teiste tuntud tegijate mobiilidega. Viimasel ajal on aga pead tõstmas huvi Hiina firmade Xiaomi ja Meizu toodete vastu. “Aasta pärast on nad Euroopas väga edukad,” ennustas Lobatš, põhjendades hiinlaste edu firmade kasvu ja telefonide kvaliteedi paranemisega. “Niinimetatud Hiina iPhone’i viimane mudel ei erine millegi poolest Apple’i omast, sisu on paremgi ja maksab kolm korda vähem.”

Teravat konkurentsi mobiiliäris ei ole. “Kaupleja on nii ostja kui ka müüja. Inimesele, kellelt täna kaupa ostan, võin juba homme midagi müüa,” selgitas Lobatš.

Lobatši töö üks oluline osa on valuutakursi pidev jälgimine. Praegu on parimad hinnad Euroopas. “Euro on nõrk, dollar tugev. Hongkong ja Dubai arvestavad dollarites, nii et ostame telefone Euroopast ja müüme Dubaisse ja Hongkongi. Aasta tagasi hoopis ostsime sealt,” selgitas Lobatš.

“Oleme head trader’id, teame saladusi,” vastas Lobatš naeruselt küsimusele, kuidas ta suudab tooted esimeste seas müüki panna. “Toome kauba ruttu kohale. Teame, kuidas teha seda paari tunni, mitte nelja päevaga ning seda kõike ametlikult. Kuidas seda teeme, ongi meie saladus.”

Äri sakslastega. Lobatš on Joyful Partnersi ainuomanik, aga ettevõtet Formitex veab ta kolme sakslasega, kellega viis aastat tagasi tutvudes tuli mõttele mobiiliäri rajada. Lobatš kiidab Eesti lihtsat maksusüsteemi, mis teeb silmad ette teistele Euroopa riikidele, mis oli ka peamine põhjus, miks sakslased just Eestisse firma lõid.

Lobatš tunnistas, et maksuamet neile armu ei anna – mullu oli surve varasemast intensiivsem. “Riigil ei jätku raha. Nad otsivad võimalusi, kuidas eelarvet täita. Meiega pole see õnnestunud, sest töötame ausalt.”

Eelmise aasta esimeses pooles prognoosis Lobatš käibe kasvu vähemalt 15% võrra, aga järgmised kuus kuud nullisid lootuse. Ometigi tahab ta tänavu rohkem kasumit teenida. “Pea tuleb tööle panna,” kostis ta pärimisele, kuidas seda teeb.

Tartu ärimees esikümnes

Kuuendal kohal on edetabelis 3,18 korda käibele lisa saanud Tartu firma Manoir Energy, mis ostab-müüb vedelkütust ja vahendab veoteenuseid.

Üleläinud aastal 52,7 miljonit eurot müügitulu teeninud ettevõtte juht ja omanik on Valeri Stefanovitš, kelle nimi jooksis meediast läbi, kui kapo hakkas uurima Tallinna Sadama ja Oleg Ossinovski äripartneri firma, Muuga sadamas terminaliarendusega tegeleva Prevo Holdingu tehinguid. Firma omanike seast leiab ka Valeri Stefanovitši, kelle sõnul tehingute ja dokumentatsiooniga probleeme ei ole.

Manoir Energy on aga edukas olnud ühel põhjusel. “Puhas töö ja kliendibaasi rajamine,” kirjeldas Stefanovitš ja lisas, et läinud aasta majandustulemustest on veel vara rääkida.

Firma suurim turg oli tunamullu Šveits, kust saadi käivet 37 miljonit eurot.

Kuidas peamiselt Venemaalt ja Valgevenest kütust ostval firmal sellel aastal läheb, ei osanud Stefanovitš prognoosida. “Kuna hinnad on all, saab sama raha eest rohkem osta,” lausus ta, uskudes kasumi kasvu.

 

“Jah, läheb hästi.”

Kolmandale kohale maandus Äripäeva edetabelis käivet aasta varasemaga 3,6 korda kasvatanud hulgikaubandusettevõte Amrita Baltic, mida juhib lätlane Andrejs Kurjanovičs. 2009. aastal alustanud firma müüb veebipoes tehnikat ja ilutooteid. Kui tunamullu tõusis firma käive 30 miljonile eurole, siis mullu soovis juht sellele veel viiendikku juurde.

“Jah, läheb hästi,” naeris Kurjanovičs, kelle sõnul andis korraliku käibe uute ostjate leidmine. “Hakkasime rohkem Euroopa klientidega töötama.”

Kurjanovičsi meelest oli mõistlik ettevõte Eestis püsti panna, sest siin on Lätiga võrreldes soodsam maksukliima – näiteks on veidi madalam sotsiaalmaks.