Michal suurkoondamisest: maksusüsteem vajab kiiret muutust

„Pean õigeks ka keskkonnatasude alandamist ja ressursitasu sidumist põlevkivitoodete lõpptoote hindadega,“ märgib Michal kirjalikus kommentaaris. Ta lisab, et kuigi põlevkivisektoril on märkimisväärne keskkonnamõju, siis on teisalt põlevkivisektori säilimine Eesti majandusele ning Ida-Virumaa tööhõivele oluline.

Peamine suurkoondamise põhjus on Michali sõnul nafta ja sellest sõltuva põlevkiviõli maailmaturu hinna järsk langus, mis ei võimalda VKG-l Kiviter tehnoloogia toodangut kasumilikult turule müüa ja seetõttu otsib ettevõte kõiki võimalusi enda pikemaajalise elujõulisuse säilitamiseks. „Koondamine on kahtlemata maailmas toimuva ning maailmaturu hinnalanguse tagajärg Eestis,“ märgib Michal.

Ministri sõnul ollakse VKG juhtkonnaga ühenduses ja üritatakse koostööd leida inimestele olukorda maailmaturu negatiivsest muutusest leevendada. „Eelmisel aastal tegime muudatused kaevandamisreeglites, mis võimaldas luua uusi töökohti. Järgmine leevendusmeede võiks olla muutus maksustamises,“ nentis Michal.

„Kehtiv maksukoormus ja -süsteem vajab kiiret muutust, arvestades ettevõtete elujõulisuse ning tööhõive säilitamise vajadust. Põhimõte peaks olema lihtne – kui ettevõtetel on keerulisem, siis ka riik kogub vähem keskkonna ning ressursitasusid ning maailmaturu hinna tõustes on taas võimalik ka rohkem tasuda,“ märgib Michal.

Michali märgib kirjalikus kommentaaris, et majandusministeerium tegeleb tööstusalade arendamisega Ida-Virumaal, tagades nii piirkonda uute välisinvesteeringute lisandumise, millega kaasnevad uued töökohad. Tema sõnul on välja arendatud Narva Logistika-ja Tööstuspargi esimete etapp ning Jõhvi Logistika ja Äripargi esimene etapp. „Narva Logistika-ja Tööstuspargis on ca 250 töökohta ja see arv kasvab igapäevaselt, lisaks on inkubaatori kaudu lisandunud samapalju. Aasta lõpus on Narvas hinnanguliselt juures 350 uut töökohta ning 2019. aastaks on planeeritud luua kokku ca 4400 töökohta,“ märgib Michal.  

Sel aastal investeerib riik Ida-Viru tööstuspargi arengusse tema sõnul veel 700 000 eurot, mille eesmärk on tööstusalade taristu väljeehitamine just Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Euroopa struktuurifondide vahenditest tulnud ja SAIVTA investeeringud tööstusalade arendamisesse on 4,5 miljonit eurot ning Narva Logistika-ja Tööstusparki asunud ettevõtete investeeringud kokku ca 42 miljonit eurot.

Peale selle annab Michali sõnul valitsuse eile õhtul tehtud otsus, kus otsustati lubada Eesti energeetika ettevõtetel osaleda statistikakaubanduses, võimaluse rohkem kui 2300 uue töökoha tekkeks metsandussektoris. Suur osa neist tekib ministri teatel Ida-Virumaal ja lähipiirkonnas. Statistikakaubanduses esimeste tehingute sõlmimiseni püütakse tema sõnul jõuda järgmise aasta algupoolel.