Äripäev • 18 jaanuar 2016

Swed: nafta odavnemine rõõmustab Eesti ettevõtteid

Toornafta proov  Foto: Reuters/Scanpix

Energia hinna langusest võidavad eelkõige energiatoodete netoimportijad, sealhulgas USA, Jaapan, Euroopa Liit, aga ka Eesti, kus energiatoodete ekspordi-impordi saldo oli 2014. aastal miinuses umbes 2 protsendiga SKPst, kirjutab Swedbanki vanemanalüütik Liis Elmik.

Nafta hind langes jaanuari keskpaigaks 27 euroni ühe barreli kohta. Nafta on praegu 40% odavam kui aasta tagasi ja tervelt 66% odavam kui kaks aastat tagasi. Nafta hinna alanemise taga on naftatootjate võitlus oma turuosade pärast, mis on kaasa toonud nafta ülepakkumise maailmas. Turu muudab närviliseks ka Iraan, mille suhtes rakendatud majandussanktsioonide kaotamine tähendab nafta pakkumise täiendavat kasvu. Kuigi Iraani nafta ekspordi kasvuga on naftatoodete tulevikutehingute hindades suures osas juba arvestatud, tundub hetkel, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks. Mida selline dramaatiline energia odavnemine Eesti majanduse jaoks tähendab?

Energia hinna alanemisest võidavad kõige rohkem Eesti tarbijad, kelle reaalne ostujõud suureneb odavama kütuse ja kütte mõjul. Elekter ja küte olid detsembris ligi kümnendiku ja mootorikütus üle 10% odavam kui aasta tagasi. Kulutused küttele ja mootorikütustele moodustavad umbes 15% majapidamiste tarbimiskorvist. Energia odavnemise jätkumine tähendab, et üldine hinnatase tõuseb sel aastal väga tagasihoidlikult, seda hoolimata aktsiisimäärade tõusust. See omakorda soodustab tarbimist.

Odavam energia rõõmustab kindlasti ka paljusid Eesti ettevõtteid, kelle tootmiskulud seetõttu alanevad. Kuna Eesti majandus on võrdlemisi energiamahukas, võidavad siinsed ettevõtted energia hinnalangusest Euroopa Liidu keskmisest enam. Ettevõtteid mõjutab positiivselt ka nõudluse tugevnemine meie peamistel eksporditurgudel. Nii maailmamajandus tervikuna kui ka Eesti ekspordi peamine sihtturg Euroopa Liit peaksid nafta hinna langusest kokkuvõttes võitma. Eesti ekspordib kolmveerandi oma kaupadest ja teenustest Euroopa Liidu turule. Nafta hinna odavnemine halvendab küll Venemaa ja Norra majanduse väljavaateid, aga nende kahe turu osakaal Eesti kaupade ja teenuste ekspordis on suhteliselt väike, kokku 10%.

Nafta hinna langus mõjutab negatiivselt ka teatud majandussektorite sissetulekuid. Näiteks põlevkiviõlitööstusel tuleb kohaneda väiksemate tuludega. Mäetööstuses ja naftatoodete tootmises töötab umbes 6600 inimest. Need kaks haru moodustasid 2015. aasta üheksa kuu kokkuvõttes 1,3% Eesti ettevõtete müügitulust ja 2,0% lisandväärtusest. Raskused energiasektoris mõjutavad aga suuremat hulka ettevõtteid, sealhulgas transpordi- ja logistikaettevõtteid, mis kütuseid transpordivad.

Hetkel kuum