Maailm avastas triljoni dollari ookeani

Energia ning kaubavedu on tõenäoliselt esimesed, mille vastu suurt huvi hakatakse tundma. Norra on teeninud suure varanduse naftat puurides, fossiilsete kütuste avastamine Arktikas on jõudnud ka USA energiapoliitikas olulisele kohale. Sulanud jää tähendab, et suvekuudel saavad kaubalastid Koreast New Yorki üksnes 5000 kilomeetri pikkuse reisiga, muul ajal on reis 12 000 kilomeetrit pikk, läbides Panama kanalit. Veetemperatuuri tõustes muutuks Arktika ühtlasi ka toiduallikaks, eeskätt kalapüügi tõttu.

Arktika kaasamine maailmamajandusse

„Kui vaadata majandusliku arengu ajalugu eri regioonides, siis võime näha väga palju vigu,“ analüüsis Minred, kes on töötanud ka Morgan Stanleys. „Tundub tõesti, et peaks hakkama arendama vähemalt mingit miinimumstandardit, mis oleks regiooni (Arktika – toim) majandusarengu aluseks,“ pani ta ette.

Maailma majandusfoorumi 22 liikmest koosnev maailmaasjade nõukogu koostatud Arktika Investeerimisprotokoll on üks võimalikke lahendusi. Protokoll on pigem üldine ning lähtub pikaaegsetest eesmärkidest, sätestatakse nii ökosüsteemi kaitse olulisus, samuti rõhutatakse korruptsiooni vältimise vajadust ning rahvusvahelise koostöö olulisust. Arktika riikide hulka kuuluvad nii Kanada, Venemaa, Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi kui ka USA.

Protokollis viidatakse, et Arktika on väga kiiretes ja suutes muudatustes. Guggenheim alustas Arktika-uuringutega juba viis aastat tagasi, see oli ka aeg, mil Minerd ise seal käis. Ta mõistis, et läbimõeldud investeeringud ning käitumine on väga olulised. Analüütikud püüavad välja mõelda, kuidas saaks Arktikat maailmamajandusse kaasata.

Kuigi rahalist mõõdet on Arktikale raske anda, peetakse esimeseks sobivaks pakkumiseks triljon dollarit. Just sellise summa peaks riigid üheskoos Arktikasse investeerima, et sealsed rikkuseid kätte saama hakata. Minerd, kes on üks neist, kes võimalike investeeringute mahte arvutada aitas, nentis, et tegu on esialgsete hinnangutega ning mitmel puhul pole Arktikast kasu saamiseks investeeringuid üldse teha vajagi.

Sarnaselt mitmete teiste jätkusuutliku investeeringute algatustega, on ka Arktika investeerimisprotokoll soovitusliku iseloomuga.

Arktika puhul on põhiküsimus selles, kas ja kes on nõus piirkonda kaitsma, kui käimas on tõeline kullapalavik? Detsembris leppis 200 riiki kokku kliimaleppes, milles sätestati eesmärgid, mida plaanitakse täita. Tõsi, see on iga riigi oma asi, kui palju kliimaolukorra paranemisse panustatakse. Leppe täitmine sõltub seega puhtalt sellest, kui palju ja missugust soft powerit rahvusvahelises plaanis kasutatakse.

Protokollist järgmine aste saab olema panna valitsusi ning finantseerijaid sellele alla kirjutama. Kui kõik osapooled on vastutustundlikud, võib see lõpuks kaasa tuua selle, et Artikas hakkavad toimuma suured arendustööd ilma, et seda rikutakse või saastatakse. Enne seda on tarvis teha aga pikaajalisi teadusuuringuid, et seal üldse midagi teha saaks hakata.

Norra polaarinstituudi direktor Jan-Gunnar Withner lausus, et võimalike arendustööde toimumine ning kiirus sõltub ainult sellest, kui kiiresti Arktikas jää sulab. Arktika soojeneb praegu kiiremini kui kunagi varem. „Me pole varem selliseid muudatusi näinud. Meil pole midagi, millega seda ajaloolises plaanis võrrelda,“ lisas ta.