PKC lahkumine pole Eesti tööstuse suurim mure

Artikkel

- Uudised
- 2. märts 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PKC lahkumine pole Eesti tööstuse suurim mure
ABB Balti riikide juht Bo Henriksson pole nõus väitega, et Eestis on liialt kõrged tööjõukulud.Foto: Raul Mee
Kui ühenduskaablite tootja PKC Eesti teatas Keilas tootmise lõpetamisest, hakati järjest kõvema häälega rääkima ekspordile suunatud tööstuse perspektiivitusest Eestist.
Eesti elektroonikatööstuse viis ohtu
Avatud maailmamajanduse raskustele. Elektroonikatööstuses moodustab eksport 85 protsenti.
Vähe tegijaid. Sektori edu sõltub paarist suurest tootjast nagu Ericsson Eesti, ABB, Enics Eesti. Piisab, kui ühel neist suurklient ära kukub, kui see annab tunda tervele sektorile.
Ekspordiriikide piiratus. Rootsi ja Soome moodustavad umbes 60 protsenti elektroonikatööstuse sihtriikide ekspordist.
Liiga ühekülgne tooteportfell. Paljudel sektori ettevõtetel on vaid üks toode või tootegrupp. Kui nõudlus muutub, ollakse kohe raskustes.
Tööjõupuudus, täpsemalt kvalifitseeritud spetsialistide ja eriti inseneride puudus.
Siiski pole valdavalt ekspordile suunatud elektroonikasektori väljavaated nii sünged, kirjutab 3. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.
Eesti elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektor paistab Eestis silma kiire arengu ja tootearenduse poolest. Kuna suurema osa siinse elektroonikatööstuse müügitulust annab eksport, on kodumaise elektroonikatööstuse käekäik seotud otseselt maailmamajanduse hetkeseisuga, mis viimastel aastatel on näidanud pigem langustrendi. Sellegipoolest on majandusministeeriumi koostatud ülevaate järgi sektori müügitulu kasvanud viimase kuue aasta jooksul ligi kolm korda.
Seetõttu ei tähenda elektroonikatööstuse liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul uudis PKC Eesti koondamistest, nagu oleks kogu siinne elektroonikasektor kriisis. "Loomulikult on kahju, et suur tehas kinni pannakse. Samas paljudel ettevõtetel maht kasvab ning jätkuvalt on probleeme pigem tööjõu leidmisega. Venemaa kriis meie sektorit otseselt ei mõjutanud, kuna enamus ekspordib läände," rääkis ta.
Arno Kolgi hinnangul jagunevad siinsed elektroonikaettevõtted laias laastus kaheks: ühe osa moodustuvad suurettevõtted nagu Ericsson Eesti, mille käive ulatub sadade miljonite eurodeni ning mis valdavalt kuuluvad väliskapitalile, teise osa moodustavad kodumaisel kapitalil tegutsevad paarimiljonilise käibega ettevõtted.
Palgad keskmisest kõrgemad
Ministeeriumi koostatud ülevaate järgi oli elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektori keskmine brutokuupalk 2014. aastal 1062 eurot, mis ületas jätkuvalt Eesti keskmist palka, palga kasv aasta lõikes oli 5,6 protsenti.
Sektori keskmist kõrget palganumbrit mõjutab ka asjaolu, et paljud elektroonikaettevõtted on rajanud Eestisse ka kõrgepalgaliste töökohtadega insenerikeskused.
Rääkides sektori probleemidest tõi Kolk välja tööjõuprobleemi, mistõttu ta ei suhtu ka PKC Eesti koondamistesse dramaatiliselt. "Tööjõud pole selles valdkonnas kunagi ripakile jäänud ning paljud ettevõtted ongi juba huvi tundnud vabanevate töötajate vastu. Ka varem suletud PKC Haapsalu tehases tegutsevad juba uued ettevõtted, kus endised PKC töötajad on tööd leidnud," rääkis Kolk. Kõige suurem probleem on tema sõnul inseneridega. "Eesti noored ei soovi õppida inseneriteadusi."
Kolgi sõnul investeerivad välisfirmad Eestisse muu hulgas siinse tööjõu hinna tõttu, tuues siia odavama töö. Ent rolli mängib ka Eesti üldine majanduskeskkond, toimiv taristu ja logistika. Hiljem, kui usaldus on kasvanud, tuuakse järele ka arenduskeskused, ning just siis hakkab inseneride vähesus meie arengut piirama.
Elektroonikaettevõtted ühinesid klastrisse
Jaanuaris moodustas elektroonikatööstuse liit Eesti targa elektroonika klastri ESTRONICS, mis ühendab praegu 18 partnerit – 13 ettevõtet, 3 teadusasutust ja 2 erialaliitu. Klastri eesmärk on koolituste ja tööpraktikate korraldamine, tootearendus ja teenuste ning toodete ühine eksport.
Teadusasutustest on kaasatud Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Kunstiakadeemia, millest viimane pakub eelkõige disainialast tuge ja ekspertiisi. Lisaks elektroonikatööstuse liidule on kaasatud plastitööstuse liit, millega tehakse koostööd elektroonika ja plasti integreerimisel.
Klastri tegevust toetatakse järgmise kolme aasta jooksul EASi klastriprogrammist, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Võtmesõna on efektiivsus
ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul pole ka nende jaoks kvalifitseeritud tööjõu probleem võõras, kuid ettevõte on ise palju töötajaid välja koolitanud. Rääkides eksportiva tööstuse probleemidest, tõi ka Henriksson välja kõrged tööjõumaksud ja skeemi, kuidas neid kogutakse.
"Olen sellest kogu aeg rääkinud, iseasi, palju seda kuulatakse. Kuid poliitikud peavad hakkama sellele mõtlema, sest kogu raha tuleb siiski ekspordist ning vastasel juhul võib kõik see ühel päeval kurvalt lõppeda," märkis ta.
Henriksson pole nõus väitega, et Eestis on juba praegu liialt kõrged tööjõukulud, kuna Põhjamaadega neid praegu veel võrrelda ei saa. Probleem on efektiivsuses. "Kui oleme sama efektiivsed kui Põhjamaad, siis tuleb ka meile raha," rääkis ta.
Rääkides elektroonikatööstusest tervikuna, tõdes Henriksson, et just elektroonikatööstus on Eesti tööstuse ja kogu Eesti majanduse lipulaev. "Kui elektroonikaseadmete tootmine vähenes eelmisel aastal tervikuna 4 protsenti, siis andis see tunda kogu majanduses," tõi ta näiteks.
Henrikssoni sõnul mõjutavad Eesti elektroonikatööstuse seisu peamiselt viis tegurit. Kuna elektroonikatööstuses moodustab eksport 85 protsenti, on sektor avatud maailmamajanduse tõmbetuultele.
Teiseks sõltub Eesti elektroonikatööstuse edu üsna palju paari suure tootja nagu Ericsson Eesti, ABB, Enics Eesti ja veel mõne käekäigust. "Piisab, kui ühel neist suurklient ära kukub ja kohe annab see tunda tervele sektorile," rääkis Henriksson.
Kolmandaks mõjutab ekspordiriikide piiratus. Kui Rootsi ja Soome moodustavad umbes 60 protsenti elektroonikatööstuse sihtriikide ekspordist, on see riskikoht.
Neljandaks on tooteportfell suhteliselt ühekülgne. Paljudel sektori ettevõtetel on vaid üks toode või tootegrupp. "Kui mingil põhjusel nõudlus muutub, ollakse korrapealt raskustes," rääkis Henriksson.
Tema sõnul on mõjuriks ka tööjõuturul toimuv ehk teisisõnu tööjõupuudus. "Veel täpsemalt öeldes kvalifitseeritud spetsialistide ja eriti inseneride puudus," selgitas ta.
Henriksson lisas, et elektroonikasektori suurim võimalus peitub lisandväärtuses, kuid praegu tehakse liiga palju madala lisandväärtusega tooteid ning seepärast tuleks panustada pigem spetsiifilistele toodetele, millel oleks kõrgem lisandväärtus.
Kolk lisas samuti, et Eesti elektroonikatööstuse edu võti peitub eelkõige intensiivses, mitte ekstensiivses kasvus, mis tähendaks keerukamate toodete valmistamist. Paraku pidurdab seda ühelt poolt inseneride puudus ja teisalt ettevõtete poliitika, mis näeb ette tähtsamate ja kallimate tegevuste hoidmist koduriigis või emafirmas.
Bo HenrikssonFoto: Raul Mee
Telefonid söövad arvutiturgu
Sulev Sisask, AS Ordi omanik ja tegevjuht
Alustasime tegevust 1992. aastal Tartus, juba kaks aastat hiljem komplekteeriti seal ka esimene arvuti. Kuigi paljud peavad meid tänini tootmisettevõtteks, oleme tegelikult kaubandusega tegelev firma.
Olen ligi veerandsajandi pikkuse karjääri jooksul näinud ära arvutituru tõusud ja mõõnad. Kõige suurema kukkumise tegi eelmisel aastal läbi sülearvutite müük ning nüüd söövad telefonid tahvelarvutite turgu, kus kõige suurema löögi on saanud 7-tollise ekraaniga tahvelarvutid. Arvutite ja tahvlite müük kukub kogu maailmas ja ennustatakse, et sel aastal teeb lauaarvutite turg läbi 12protsendilise, sülearvutite turg 22protsendilise ja tahvelarvutite turg 11protsendilise kukkumise.
Bo Henriksson: elektroonikatööstus on majanduse lipulaev
ABB Balti riikide juhi Bo Henrikssoni sõnul on elektroonikatööstus Eesti majanduse vaieldamatu lipulaev ning tema hinnangul on sektori tulevikuväljavaated optimistlikud.
ABB Grupi mullune müügitulu ulutus 35,5 miljardi dollarini. Henrikssoni sõnul ei saa ettevõtet kitsalt elektroonikatööstuse sektorisse paigutada, kuna Eestis jaotub ABB tegevus kahte valdkonda: tootmine (generaatorid, ajamid, taastuvenergiaseadmed, elektrikilbid, komplektalajaamad) ning müük (ülekandevõrkude ja jaotusalajaamade projektid, kesk- ja madalpingeseadmed, automaatikaprojektid, robotid, korrashoiuteenused).
Eksport moodustab ABB kogu müügitulust üle 80 protsendi. "See tähendab, et oleme maailmamajanduses toimuvaga tihedalt seotud," märkis Henriksson. "Näiteks infrastruktuuriettevõtete investeeringud on globaalselt juba mitu aastat suhteliselt paigal seisnud ja see on mõjutanud ka ABBd. Samas oleme suutnud ümber orienteeruda ja tänu sellele ning tooteportfelli mastaapsusele läheb meil stabiilselt."
Henrikssoni sõnul on peamine turg Euroopa. "Mootorite, generaatorite ja muundurite lõppsihtkohtasid me alati ei teagi," lisas ta. "Et tellimusi tuleb ka kontsernisiseselt, siis meie täidame need ja saadame toodangu vastavasse ABB ettevõttesse. Komplektalajaamade ja elektrikilpide põhiline eksporditurg on Põhjamaad."
Eesti tekitas endale ise põua
Henrikssoni sõnul on ettevõttel Eestis neli tehast ligi 1300 töötajaga. "Tunneme kõige rohkem puudust elektriinseneridest ja sellel probleemil on ajalooline taust," märkis Henriksson. 1990. aastatel suunati noori õppima "pehmeid" erialasid, mis on Henrikssoni hinnangul vale otsus.
Panustada oleks tulnud tehnoloogiaerialadele. "Seetõttu on meil nüüd mehhaanikaerialade põud. Oleme küll palju panustanud nende erialade propageerimisse, andnud välja stipendiume ja võtnud tööle praktikante, kuid riigi tugi peaks olema oluliselt suurem," rääkis ta.
ABB tegi 2002. aastal algust tuulegeneraatorite valmistamisega. "Alguses tootsime komponente, hiljem lisandus ka komplekteerimine," rääkis Henriksson. Tegu oli tema sõnul keerulise ettevõtmisega, sest Eestis ei leidunud toona piisavalt vastava ettevalmistusega inimesi. Nüüd on tuulegeneraatoritega võrdväärselt tootevalikus ka diiselgeneraatorid.
Autor: Sander Silm, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum