Eesti reservid kahanesid veerandi võrra
Rahandusministeeriumi teatel vähenesid Eesti reservid mullu hoogsalt, tervelt veerandi võrra.
„Võrreldes 2014. aasta lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 347,6 miljoni euro võrra ehk 23,3 protsenti,“ teatas rahandusministeerium. Samas teates selgub, et Eesti riigieelarve kulud ületasid tulusid umbes 350 miljoni euro võrra.
Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 1,15 miljardi euro väärtuses, millest likviidsusreservis oli 733,1 miljonit ning stabiliseerimisreservis 398,5 miljonit eurot.
Tõsi, omandireformi reservfondi vahendite maht kasvas aastaga 5,3 miljonit eurot, ulatudes 14,8 miljoni euroni.
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul kahanevad reservid ka tänavu. "Kui keskvalitsuse kulud on eelarveaastal suuremad kui tulud, saab valitsus kasutada varem kogutud reserve või võtta laenu. Jooksvate kulude rahastamiseks laenu võtmiseks vajadust ei ole, sest riigil on piisavalt likviidseid reserve," selgitas Sester. Tema sõnul ületavad 2016. aastal riigieelarve kulud kava kohaselt tulusid 84 miljoni euro võrra ning vahe kaetakse reservidest.
Äripäev kirjutas kolmapäeval, et „Eesti eelarve kompab ohutsooni“. Kuigi Eesti maksumaksjad maksid eelmisel aastal rekordkoguses makse, oli riigieelarve suures puudujäägis, sest kulud kasvasid veelgi rohkem.
Peamiseks põhjuseks eelarve 350 miljonilisele miinusele oli Sesteri selgitusel ajutine ajaline nihe Euroopa toetusega projektidele raha väljamaksmise ja ELi fondidest raha laekumise vahel. „Detsembri lõpuks laekus toetusi ELilt ja muudelt institutsioonidelt 370,9 miljonit eurot, väljamakseid tehti aga 658,9 miljonit eurot, sellest tulenes 288 miljoni eurone lõhe,“ rääkis Sester.