21. veebruar 2016 • 3 min
Jaga lugu:

Kuidas rakendada kulusäästlikku mõtlemist?

Leani praktiku Aleksandr Miina sõnul on kulusäästliku mõtlemise juurutamisel tarvis teada millised on põhisammud, et edu saavutada.  Foto: Erakogu

Kuigi kulusäästliku mõtlemise põhimõtted on tuntud ja neid on põhjalikult uuritud juba rohkem kui 30 aastat, tuleb maailma akadeemilisest ja praktilisest kirjandusest välja, et nende rakendamisega on ikka probleeme paljudes valdkondades.

Eesti keeles on ilmunud lean’i põhimõtetest raamatud "Masin mis muutis maailma“ ja "Toyota Kata“. Esimene selgitab kulusäästliku mõtlemise ajaloolist aspekti ning räägib sellest, kuidas Toyota need põhimõtted välja arendas, kirjeldades protsessi samme. Teine raamat tõstab esile erilised kulusäästliku mõtlemise juurutamise aspektid, mida on raske leida kusagilt mujalt.

Äripäeva raamatuklubis ilmuv Niklas Modigi ja Pär Åhlströmi "See on lean annab ülevaate kulusäästliku mõtlemise sisust.

Kulusäästliku mõtlemise ehk lean'i juurutamise puhul on palju tähtsaid küsimusi nagu mida, milleks, millal, kuidas ja kui palju? Ent küsimused, mida küsitakse isegi tihemini ja mis on seetõttu ilmselt suurema tähtsusega, on "Mis on lean?" ja "Kuidas seda rakendada?" kirjutab 22. veebruari Äripäev kuidas-rubriigis. See viitab, et ei ole selget vastust küsimusele, kuidas juurutada lean'i põhimõtteid. 

Kulusäästliku mõtlemise juurutamise protsessi standardne mudel annab samm-sammulised juhtnöörid ja kulusäästliku algatuse edutegurid. Minu praktilised kogemused ja akadeemilised uuringud näitavad, et hea on kasutada viie sammu mudelit, kus on alguspunkt, mis hindab protsesside kvaliteeti ja järgnevad sammud: teadmiste omandamine, kulusäästliku maja loomine, informatsiooni edastamine ja koolitamine, kulusäästliku mõtlemise juurutamise planeerimine ja plaani elluviimine.

Protsesside kvaliteet on parendamise alus – kui ettevõtte protsessid ei ole standardsed ja ettevõte ei kontrolli neid, ei ole midagi parendada ja kulusäästliku mõtlemise mõte kaob ära. Seega kõigepealt tuleb ära teha eeltöö. 

Umbes 10% või vähem ettevõtetest juurutab kulusäästliku mõtlemise tavasid edukalt.

Ainult 10% on korralikult uurinud kulusäästlikku filosoofiat.

Kulusäästlikku mõtlemist ja selle tööriistu võetakse sageli kui n-ö musta kasti, mis peaks lahendama kõike, aga kus on samas ka peidus palju ohtusid.

Ettevõtted kasutavad sageli kulusäästlikke põhimõtteid pigem moenarrusena ning seega ei anna enamik nende pingutustest märkimisväärset tulemust.

Teadmiste omandamine

Kui protsesside kvaliteet ehk kogu kulusäästliku mõtlemise juurutamise protsessi nõutud alguspunkt on paigas, võib asuda teadmiste omandamise juurde. Ettevõte peab tegema endale puust ja punaseks, mis on kulusäästlik mõtlemine. Selleks võib kasutada mitmesuguseid informatsiooniallikaid nagu koolitusi, raamatuid, teiste ettevõtete näiteid jm.

Kulusäästliku maja ehitamine

Edasi tuleb kogu saadud teadmine kohandada konkreetsele ettevõttele sobivaks, vastates küsimustele, mida tähendab kulusäästlik mõtlemine ettevõtte jaoks, miks seda tahetakse juurutada ja millise eelise see äritegevuses annab. Hea näide sellisest kohandamisest on kulusäästliku mõtlemise majad (lean house) nagu Toyota ja Scania tootmissüsteemi omad. Teisisõnu ehitab ettevõte kulusäästliku mõtlemise baasil üles oma tootmissüsteemi. Kulusäästliku maja ehitamise samm on kõige tähtsam. Ilma selleta ei ole järgmistel sammudel ei tähtsust ega vajadust.

Õpeta, planeeri ja juuruta

Kui lean’i maja on olemas, on edaspidine lihtne, seda tuleb õpetada kogu organisatsioonile. Tulemus on edukas kulusäästliku mõtlemise juurutamine. Loomulikult tuleb tsüklit korrata ikka uuesti ja uuesti, jälgides pideva parendamise põhimõtteid.

Kulusäästliku mõtlemise juurutamise standardprotsess

Kulusäästliku mõtlemise teadmiste omandamine.

Kulusäästliku maja loomine, mis on kogu protsessi alus.

Kulusäästliku maja koolitamine.

Kulusäästliku mõtlemise juurutamise planeerimine.

Kulusäästliku mõtlemise juurutamine.

Edukas kulusäästlik mõtlemine.

Kas kulusäästlikkus toob ikka kasu?

Kulusäästliku maja eksisteerimine pole võimalik ilma korraliku alguspunkti ja sellele järgnevate sammudeta. Peale selle on väga tähtis vaadelda neid põhimõtteid läbi ettevõtte olemuse prisma – ettevõtted ei ole sarnased ja kulusäästliku mõtlemise printsiipide tavaformaat ei pruugi kõigile sobida.

Iga ettevõte, kes alustab oma kulusäästliku tegutsemist või juba liigub seda teed mööda, saab kasutada viie sammu mudelit kui juhendit, mida ja kuidas teha. Seda saab kasutada oma praeguse kulusäästliku mõtlemise juurutamise tõhususe hindamiseks, protsessi nõrkadest külgedest aru saamiseks ja järgmiste sammude või uue kulusäästliku mõtlemise juurutamise silmuse arendamiseks.

Ettevõtetel on vahel hirm kulusäästliku mõtlemise juurutamise ees – nad ei ole kindlad, kas sellele kulutatud raha annab konkreetseid tulemusi ja parandab võtmemõõdikuid. Ülal kirjeldatud praktiline mudel juhib tähelepanu olulistele sammudele, mida ettevõte peab astuma selleks, et saavutada edu ja kindlustada pidev kulusäästliku mõtlemise juurutamine.

Autor: Aleksandr Miina, Lean Enterprise Estonia asutaja

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt