Kuidas rakendada kulusäästlikku mõtlemist?

Kulusäästliku mõtlemise ehk lean'i juurutamise puhul on palju tähtsaid küsimusi nagu mida, milleks, millal, kuidas ja kui palju? Ent küsimused, mida küsitakse isegi tihemini ja mis on seetõttu ilmselt suurema tähtsusega, on "Mis on lean?" ja "Kuidas seda rakendada?" kirjutab 22. veebruari Äripäev kuidas-rubriigis. See viitab, et ei ole selget vastust küsimusele, kuidas juurutada lean'i põhimõtteid. 

Kulusäästliku mõtlemise juurutamise protsessi standardne mudel annab samm-sammulised juhtnöörid ja kulusäästliku algatuse edutegurid. Minu praktilised kogemused ja akadeemilised uuringud näitavad, et hea on kasutada viie sammu mudelit, kus on alguspunkt, mis hindab protsesside kvaliteeti ja järgnevad sammud: teadmiste omandamine, kulusäästliku maja loomine, informatsiooni edastamine ja koolitamine, kulusäästliku mõtlemise juurutamise planeerimine ja plaani elluviimine.

Protsesside kvaliteet on parendamise alus – kui ettevõtte protsessid ei ole standardsed ja ettevõte ei kontrolli neid, ei ole midagi parendada ja kulusäästliku mõtlemise mõte kaob ära. Seega kõigepealt tuleb ära teha eeltöö. 

Teadmiste omandamine

Kui protsesside kvaliteet ehk kogu kulusäästliku mõtlemise juurutamise protsessi nõutud alguspunkt on paigas, võib asuda teadmiste omandamise juurde. Ettevõte peab tegema endale puust ja punaseks, mis on kulusäästlik mõtlemine. Selleks võib kasutada mitmesuguseid informatsiooniallikaid nagu koolitusi, raamatuid, teiste ettevõtete näiteid jm.

Kulusäästliku maja ehitamine

Edasi tuleb kogu saadud teadmine kohandada konkreetsele ettevõttele sobivaks, vastates küsimustele, mida tähendab kulusäästlik mõtlemine ettevõtte jaoks, miks seda tahetakse juurutada ja millise eelise see äritegevuses annab. Hea näide sellisest kohandamisest on kulusäästliku mõtlemise majad (lean house) nagu Toyota ja Scania tootmissüsteemi omad. Teisisõnu ehitab ettevõte kulusäästliku mõtlemise baasil üles oma tootmissüsteemi. Kulusäästliku maja ehitamise samm on kõige tähtsam. Ilma selleta ei ole järgmistel sammudel ei tähtsust ega vajadust.

Õpeta, planeeri ja juuruta

Kui lean’i maja on olemas, on edaspidine lihtne, seda tuleb õpetada kogu organisatsioonile. Tulemus on edukas kulusäästliku mõtlemise juurutamine. Loomulikult tuleb tsüklit korrata ikka uuesti ja uuesti, jälgides pideva parendamise põhimõtteid.

Kas kulusäästlikkus toob ikka kasu?

Kulusäästliku maja eksisteerimine pole võimalik ilma korraliku alguspunkti ja sellele järgnevate sammudeta. Peale selle on väga tähtis vaadelda neid põhimõtteid läbi ettevõtte olemuse prisma – ettevõtted ei ole sarnased ja kulusäästliku mõtlemise printsiipide tavaformaat ei pruugi kõigile sobida.

Iga ettevõte, kes alustab oma kulusäästliku tegutsemist või juba liigub seda teed mööda, saab kasutada viie sammu mudelit kui juhendit, mida ja kuidas teha. Seda saab kasutada oma praeguse kulusäästliku mõtlemise juurutamise tõhususe hindamiseks, protsessi nõrkadest külgedest aru saamiseks ja järgmiste sammude või uue kulusäästliku mõtlemise juurutamise silmuse arendamiseks.

Ettevõtetel on vahel hirm kulusäästliku mõtlemise juurutamise ees – nad ei ole kindlad, kas sellele kulutatud raha annab konkreetseid tulemusi ja parandab võtmemõõdikuid. Ülal kirjeldatud praktiline mudel juhib tähelepanu olulistele sammudele, mida ettevõte peab astuma selleks, et saavutada edu ja kindlustada pidev kulusäästliku mõtlemise juurutamine.

Autor: Aleksandr Miina, Lean Enterprise Estonia asutaja