Maksuamet võttis luubi alla maaklerid

„Olen kuulnud, et maksuamet on huvi tundnud, kas maaklerid äkki saavad püsitasu katusfirmast, esitades iga kuu oma firmast arveid, jättes nendelt tööjõumaksu maksmata,“ ütles Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse esimees Jaanus Laugus. Tema sõnul neil püsitasusid maakleritel pole, kõik saavad täpselt nõnda palju, kui tehingutest vahendustasu liigub.

Pindi Kinnisvara partner Peep Sooman ütles, et nendega seotud ettevõtjatest maakleritel maksuametiga probleeme pole olnud.

Tema sõnul lahendab iga ettevõtja ise oma ettevõtte raamatupidamis-, sh maksuküsimused. „Tundub, et teavitustöö on olnud korralik ja maksukultuur hea,“ sõnas Sooman. „Oleme tungivalt soovitanud mitte maksudega mängida, see pole jätkusuutlik ja usume, et pikas perspektiivis lausa kahjulik tegevus. Lauskontrolli me muidugi teha ei jõua,“ märkis ta.

Maksuameti eesmärk on vähendada maksuriske

Maksuametiga dialoogi on kaasatud ka Eesti Kinnisvarafirmade Liit. Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel kinnitas, et saatis veebruari algul liidu liikmetele järelepärimise, et saada üldpilt sellest, millised on büroode ja maaklerite töösuhte vormid. Rüütel lisas, et liit kogub praegu vastuseid kokku, et korraldada peagit kohtumine maksuameti esindajatega.

„Töösuhte varjamise teemal oleme suhelnud ka kinnisvaraga tegelevate ettevõtetega, kuid kuidagi eriliselt see sektor küll silma ei hakka töösuhete varjamiste poolest,“ ütles maksuameti avalike suhete juht Rainer Laurits. „Meie eesmärk on aidata ettevõtetel vähendada maksuriske, kui näeme, et tegelikult võib teenuse osutamise puhul tegemist olla varjatud töösuhtega. Oluline on ka, et sissetulekud, nii palk kui ka dividendid, oleksid korrektselt deklareeritud ning nendelt maksud tasutud.“

Samas tekib majandusaasta aruandeid vaadates vastuolu: isegi maaklerikoja juhatuse liikmed ja tippmaaklerid deklareerivad palka, mis on alla miinimumi. „Meie eesmärk ongi ettevõtjaga koostöös välja selgitada, kas see on korrektne,“ vastas Laurits. „Kinnisvaraga tegelevate äriühingute puhul näiteks on nõustavad kõnelused pooleli veel ca 20 ettevõttega.“

Lauritsa sõnul aitavad maksuametnikud ettevõtetel vähendada maksuriske, kui nad näevad, et tegelikult võib teenuse osutamise puhul tegemist olla varjatud töösuhtega. „Tegeliku töösuhte varjamiste teemal oleme alates eelmise aasta lõpust seni ainult nõustamisega tegelenud, ühtegi kontrolli pole alustatud,“ rõhutas ta.

Varjatud töösuhet menetles riigikohus 

Riigikohus tegi hiljuti kolm olulist otsust, mis toetasid maksu- ja tolliameti käsitlust näilike tehingute maksustamisel.

Juhtumites seisnes tööjõumaksudest kõrvalehoidumine lühidalt selles, et füüsilisest isikust töötaja lasi oma töötasu kanda enda äriühingu (ainuosaniku ja juhatuse liikme osaühingu) pangakontole. Tööandja ei pidanud raha ülekandmisel tasuma tööjõumakse, sest tööandja ja töötaja vahel oli töölepingu asemel vormistatud äriühingute vaheline teenuse osutamise leping. Sellega sai töötaja tööjõumaksude võrra suurema summa enda äriühingu käsutusse.

Sarnased olid ka juhtumid, kus juhatuse ja nõukogu liikmed osutasid juhtimis- ja nõustamisteenuseid füüsilise isikuna, kuid tasu kanti juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud äriühingutele.

Selle skeemi kasutamise peamine eesmärk on jätta tööjõumaksud maksmata ja suurendada nõnda töötaja käsutusse antavaid rahalisi vahendeid ehk ajend on rahaline võit.

Maksuamet tõi näite, kus tegevjuhile makstakse töölepingu järgset brutopalka 3500 eurot ja seega netopalka 2730 eurot kuus. Selles olukorras on tööandja kulu koos maksude ja maksetega 4683 eurot kuus. Kui aga töölepingu asemel vormistada äriühingute vaheline teenuse osutamise leping, siis saab tegevjuhi äriühingule maksusid tasumata üle kanda kogu summa 4683 eurot. See võimaldab maksukohustuse edasi lükata ja loob tegevjuhile võimaluse kasutada raha enda äriühingus oma äranägemisel, kas makstes osaliselt töötasu või dividende või hoopis tehes muid kulutusi (nt auto liising vm). Samas jääb esialgselt teenuse eest äriühingule üle kantud 4683 eurot tööjõumaksudega maksustamata.

Riigikohus leidis, et kui töötaja täidab tööülesandeid, siis tuleb sõlmida tööleping, ning kui juhatuse liige või nõukogu liige täidab oma ametiülesandeid, siis tuleb sõlmida juhatuse liikme või nõukogu liikme leping.