Mari Mets • 1 märts 2016
Jaga lugu:

Elatisvõlglaste pikenenud nimekiri läks peitu

Elatisvaidluste kannatajaks on eelkõige lapsed.
Elatisvaidluste kannatajaks on eelkõige lapsed.  Foto: Scanpix/Panthermedia

Pärast Äripäeva lugu elatisvõlglaste probleemist lisandus võlglaste avalikku häbiposti 130 nime ning 760 000 euro jagu nõudeid lastele maksmata jäetud elatisraha eest.

Samas on ka neid võlglasi, kes on pärast loo ilmumist oma võlasummat märkimisväärselt vähendanud. Näiteks 10 elatisvõlglast on vähendanud 29. veebruari seisuga oma võlasummat laste ees enam kui 5000 euro võrra ja lisaks 15 võlglast on maksnud lastele ära oma võlast üle 1000 euro. Teisalt võib osa neist muutustest pärineda kohtutäituritelt, kes on otsustanud viimaks andmeid uuendada ning need tegelikkusega kokku viia.

Tänasest pandi senimaani kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel justiitsministeeriumi korraldusel alates 2011. aastast avalikult rippunud elatisvõlglaste nimekiri lukku ja ligi 800 võlglase nime sealt enam ei näe. Nüüdsest peab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõuniku Jekaterina Agu sõnul elatisvõlglase nägemiseks ID-kaardiga selleks loodud rakendusse sisse logima ja teadma võlgniku isikukoodi või sünnikuupäeva.

Alimendivõlglaste elu läheb tänasest kibedamaks

Alates 1. märtsist hakkab riik piirama elatisvõlgnike juhiluba, jahipidamisluba, relvaluba, relva soetamise luba, väikelaeva juhtimise õigust ja kalastuskaarti. Kui võlgnik on olnud võlgnevuses vähemalt kaks kuud, saab kohtutäitur saata talle hoiatuse tema õiguste piiramise kohta. See puudutab justiitsministeeriumi hinnangul vähemalt 2000 võlglast.

Lisaks ei saa elatisvõlgnik enam erametsa omanike ega töötukassa ettevõtluse alustamise toetust.

Samuti on võimalik arestida võlgniku raha kolmanda isiku käest, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks ja kui summa ületab võlgnikule ühes kuus ette nähtud mittearestitavat miinimumi. Näiteks saab täitur võtta võlgnikult raha otse tema pangakontolt nii, et pangalaenuks mõeldud raha läheb eelisjärjekorras elatisvõla tasumiseks.

Avalikus häbipostis oligi samas vaid jäämäe veepealne osa, sest Eestis on tegelikult üle 8000 teadaoleva elatisvõlglase, kes on kokku oma lastele võlgu ligi 15 miljonit eurot. Igal aastal lisandub neid pisut üle tuhande, samas suletakse ka nende laste toimikuid, kes saavad täisealiseks. Avalikult olid andmebaasis kirjas vaid need elatisvõlglased, kelle laps või lapse esindaja on palunud seda oma kohtutäituril teha.

Elatisvõlglaste nimekirjas valitses aastaid kaos

Enne, kui Äripäev elatisvõlglaste avaliku nimekirja luubi alla võttis, valitses seal tükk aega segadus: paljud võlasummad olid jätkuvalt Eesti kroonides, mõne võlglase võlga polnud kohtutäitur uuendanud aastaid ning mõni võlglane oli samas tabelis mitmel real – iga lapse eest peeti eraldi arvestust või tegi täitur lihtsalt pidevalt uusi sissekandeid, kustutamata vanu.

Äripäev võttis isiklikult ühendust kõikide kohtutäituritega, kelle klientide võlglased olid tabelis, ning palus andmed üle vaadata ning teha parandusi. Paljud kohtutäiturid seda ka tegid.

Samas võtsid nii mõnedki täiturid Äripäevaga ühendust alles pärast loo ilmumist, andes teada, et avalikus nimekirjas olid nende klientide palvel esitatud nimede taga valed võlasummad, kuna need olid kaua aega uuendamata. Äripäeva toimetusse helistas ka üks Haapsalu kohtutäitur, kes tegi veel 2015. aasta sügisel sissekandeid Eesti kroonides, mistõttu sattus ka Äripäeva toimetatud tabelisse võlasumma vales valuutas.

Leidus ka neid võlglasi, kelle puhul oli kohtutäiturile teada üks võlasumma, kuid võlglane tegi oma lapsele lisaks ka eraviisiliselt makseid. Sellest andis toimetusele teada elatisvõlglase laps ise. Toimetusega võtsid ühendust ka paljud pahased võlglaste nimekaimud, kuna tuttavad olid hakanud neilt inetu võla kohta pärima.

Avalik häbipost ei andnud piisavalt tulemust

Justiitsministeerium korraldas mullu ümarlaudu, kus arutati, kas kohtutäiturite peetav avalik elatisvõlglaste häbipost ikka täidab oma eesmärki. Ka õiguskantsler Indrek Teder saatis juba 2011. aastal toonasele justiitsministrile Kristen Michalile märgukirja, kus selgitas, et elatisvõlglaste avalik nimekiri riivab võlglaste mitmeid õigusi.

„Huvigruppidelt ei tulnud erilist poolehoidu, kuid kui see eelnõu jõudis riigikokku, siis pangaliit pidas väga oluliseks, et kolmandad isikud, kes elatisvõlglasega lepinguid sõlmivad ja potentsiaalselt oma rahast ilma võivad jääda, oleksid teadlikud, et tegemist on elatisvõlglasega,“ rääkis Agu justiitsministeeriumist.

Kohtutäitur Urmas Tärno sõnul on kaalukausil ka lapse vajadus elatisvahendite järele ning küsimus, kas see riivab kuidagi ka laste õigusi. „Me peaksime küll teadma avalikult, kes on rongaisa või -ema, kuid siin on olnud nii palju arutelukohti, et seadusandja on lõpuks leidnud, et siiski on mõistlik selle nimekirja avalikkust piirata.“

Pankadele alimendivõlglased teada

Tänasest on võimalik arestida võlgniku raha kolmanda isiku käest, mis on makstud võlgniku kohustuste täitmiseks ja kui summa ületab võlgnikule ühes kuus ette nähtud mittearestitavat miinimumi, rääkis Agu.

Kui kõik need sissetulekud on ametlikult näha, saab ka juba praegu kehtiva seaduse järgi arestida võlgniku raha otse tööandja käest, aga muudatus seisneb selles, et kohtutäitur saab ligipääsu ka võlgnikule muudmoodi jõudva rahani, näiteks ümbrikupalgani, mida ei saa kätte ei tema pangaarvelt ega ametlikult tööandjalt, rääkis Agu.

Tsahkna lubab: elatisabi fond tuleb!

Järgmisest aastast käivitub sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul loodetavasti 7,2 miljoni euro suurune elatisabi fond, kust riik hakkab võlgnike asemel lastele elatisabi raha välja maksma.

Elatisabi summa ühe lapse kohta on 100 eurot kuus, pärast väljamakset fondist nõuab elatisvõlglaselt võlga sisse riik.

Elatisabifondi skeem on välja töötatud ja vastav peatükk kirjutatud perehüvitiste seaduse eelnõusse, mis läks 15. veebruaril ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile.

Aprillis plaanitakse perehüvitiste seaduse eelnõuga jõuda valitsusse.

Kohtumenetluse aegset elatisabi pikendatakse seniselt 90 päevalt 150 päevale ja senine elatisabi päevamäär asendatakse 100 euroga kuus lapse kohta. Seega hakatakse senise maksimaalse 288 euro asemel maksma kohtumenetluse aegse elatisabina kuni 500 eurot.

Kolmas isik saab tema sõnul olla näiteks pank, kellele võlgnik maksab laenu tagasi. Kohtutäitur saab nõuda pangalaenuna tagasi makstud raha lapse elatisnõude täitmiseks ja pangalaen ise jääb ikka üles, sest pangal jääb ju raha saamata.

„Ma ei peagi oma lapsele otsa vaatama“

Kohtutäitur Tärno selgitas, et näiteks Venemaal on mõjunud efektiivselt elatisvõlglaste riigist väljasõidu õiguse piiramine. „Ajakirjanikud on teinud otsereportaaže lennujaamast, kus alimente mitte maksvad isa ei saa välismaale puhkama sõita. Meil pole see aga rakendatav ühise Schengeni viisaruumi tõttu.“

Ta toonitas, et eelkõige peab muutuma Eestis ühiskonna suhtumine oma kohustustesse, mis on tema sõnul praegu suisa bütsantslik, pärinedes endistest aegadest.

„Olen küsinud oma võlgnikelt, kes ei kavatsegi oma lastele elatist maksma hakata, et mis näoga nad oma lastele tulevikus otsa vaatavad. Sage vastus on, et nad ei peagi vaatama.“

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt