Püüdis pääseda Venemaalt Soome
Kaba lugu on aga märksa keerulisem, kui esmapilgul tundub. Varem kaheksa aastat Venemaal elanud mees sattus Eestisse mullu märtsis, kui ta taotles kolmepäevase Eesti viisa, et osaleda Lääne-Virumaal maadlusvõistlusel. Politsei- ja piirivalveameti teatel suundus ta aga võistlemise asemel hoopis Soome ja taotles seal varjupaika. Seejärel saatis Soome Kaba tagasi Eestisse, kus mees taotles samuti varjupaika. Tänavu 7. jaanuaril otsustas politsei- ja piirivalveamet, et ei anna talle Eestis varjupaika, kuna koduriiki Guineasse naasmine ei põhjustaks talle ohtu.
Grossi sõnul tahetakse Kaba saata kodumaa asemel hoopis tagasi Venemaale, kus ta aga satuks väga keerulissse olukorda. „Venemaa pulbitseb rassismist ja kui ta Venemaale tagasi saadetakse, siis nagu ma aru saan, saadetakse ta praktiliselt surma,“ ütles OG Elektra juht. Ta selgitas, et Kaba oli juba Eestisse tulles väga raskes seisus, mistõttu leidis ta, et on õige võidelda selle nimel, et teda ei saadetaks maalt välja, sest guinealasel endal ei oleks olnud raha, et kohtusse minna.
Politsei- ja piirivalveametist kinnitati, et kui Kaba on siiski väljasaadetav Guineasse.
Kommentaar
Võimalik on taotleda elamisluba
Kaja Tamperepolitsei- ja piirivalveameti pressiesindaja
Tänavu 7. jaanuaril otsustati talle Eestis varjupaika mitte anda, kuna koduriiki Guineasse naasmine ei põhjustaks talle ohtu. Taotleja vaidlustas keelduva otsuse kohtus ning kohus pole praeguse seisuga oma otsust veel teinud. Samuti on mehega seoses käimas kriminaalmenetlus, mis puudutab kaklust Vao majutuskeskuse korteris.
Kuni kohus ei ole teinud lõplikku otsust, ei saadeta guinealast Eestist välja ja varjupaiga taotleja staatuses säilib tal ka õigus Eestis töötada. Ka peale keelduvat otsust on inimesel võimalik taotleda Eestis elamisluba teistel alustel, näiteks töötamiseks.
Kui Eesti tööandja soovib endale tööle kutsuda välismaalast, kes on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu, siis Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks õigusliku aluse saamiseks on mitu võimalust – kas registreerida lühiajaline töötamine või taotleda elamisluba töötamiseks.
Nii Grossi kui Muraka sõnul tuli Kaba väljasaatmine neile suure üllatusena, sest ettevõttele oli öeldud, et kuus kuud pagulaskeskuses oli möödas ja ta võib tööle asuda. „Meil on töötukassaga sõlmitud aastaks tugiisiku teenuse leping, järelikult isegi töötukassa ei teadnud, et ta välja saadetakse,“ sõnas Murakas. Tugiisik on OG Elektras selleks, et toetada ja aidata Kabal keeleliselt ja kultuuriliselt Eesti ühiskonda sisse elada.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaja Tampere ütles, et kuna Kaba on varjupaigataotleja, siis ta võibki kuus kuud pärast taotluse esitamist tööle hakata ja tööl käia. "Siin ei ole teemaks elamisluba töötamiseks, vaid töötamine varjupaigataotlejana, see on talle praegu seadusega lubatud. Kuni kohus ei ole teinud lõplikku otsust, ei saadeta guinealast Eestist välja ja varjupaiga taotleja staatuses säilib tal ka õigus Eestis töötada," kinnitas Tampere. Ka pärast varjupaiga saamise kohta tehtud keelduvat otsust on inimesel võimalik taotleda Eestis elamisluba teistel alustel, näiteks töötamiseks, märkis ta.
Gross aga ei mõista, miks on endaga hästi hakkama saav inimene vaja riigist minema saata. „Kui me näeme, et ta on must poiss, kes on Venemaalt tulnud, kelle sõber tapeti seal ära, ta on siin tööl, teda hinnatakse pagulaskeskuses ja töötukassas, ta on teinud keerulise diplomitöö veealuse keevitamise kohta, saanud sellega kõrghariduse, seltsib siin kõigiga, räägib juba viiendat keelt, eesti keelt, siis miks nüüd on äkki vaja selline inimene välja lüüa,“ küsis Gross, kelle sõnul oskab Kaba peale oma emakeele veel ka prantsuse, inglise ja vene keelt.
„Ma olin valmis sellele ettevõtte raha kulutama. Me leiame, et see on ülekohtune. Temal neid vahendeid ei ole. See on paha küll, sest ettevõte peaks tegelema ikkagi sellega, et luua uut väärtust ja olla võimeline riigile maksma, mitte sellega, et riigiga vaielda selliste asjade üle,“ rääkis Gross. Ta rõhutas, et ta ei tee seda majanduslikust kasust – tema kontsernis töötab 1500 inimest ja sellisel põhjusel ta ühe inimese pärast ei sipleks. „Küsimus on inimlikus lähenemises.“