Sarivaidlejad pääsevad häbipostist

„Eestis on teada kümmekond juhti, kes on valinud taktikalise tee, kasutades selleks mitte niivõrd vaidlusi, kuivõrd rünnakuid võlausaldajate vastu, esitades trahvi- ja kahjunõudeid,“ selgitas MTÜ Eesti Võlausaldajate Liidu tegevjuht Gert Klaasen, ent ei avalikustanud nimesid.

Üheks ilmekaks näiteks on pankrotistunud ehitusfirma E&G OÜ. Portaali Inforegister turundusjuhi Kristiina Zadini sõnul vaidlustas firma 2015. aastal ühtekokku 44 maksehäiret. Nii suutis ehitusfirma end puhtana hoida ning maksehäireteta ka 2015. aasta sügisel pankrotti minna.

Sarivaidlustaja Artur Fjodorov kinnitas intervjuus Äripäevale, et maksehäire avalikustamise vastu aitab vaid selle vaidlustamine ning seda tuleb kindlasti teha. „Kui krediidiinfo võtab endale vahekohtuniku rolli, kuigi õigust selle jaoks neil ei ole, siis tuleb lihtsalt vaielda,“ rääkis Fjodorov. „Tegemist ei ole kohtuga, kus sa pead tõendatud materjali saatma, piisab pooleleheküljelisest vabas vormis kirjutatud avaldusest.“

Zadin märkis, et peamiselt esinebki vaidlustamist ehitussektoris ja summad jäävad tuhande kuni mitmekümne tuhande euro vahele. Enamasti osutuvad aga tema sõnul vaidlused ja kohtuprotsessid nii pikaks ja keeruliseks, et võlausaldaja on nõus kompromissiga. Kompromiss omakorda on aga pigem võlgniku kasuks ning tingitud sellest, et võlgnik on vahepeal muutunud maksejõuetuks.

Taktikaline vaidlus

Julianus Grupi tegevjuht Ülar Maapalu nentis, et liigagi tihti toimub vaidlus vaid taktikalistel põhjustel. Tema sõnul küll statistikat ei peeta, ent hagisse antakse tuhandeid nõudeid aastas. „Selle käigus on tekkinud väga suur kompetents, aga ka väga korduvad mustrid,“ märkis Maapalu.

Vaidlustajate hulgas on tema sõnul nii eraisikuid kui ka ettevõtteid. „Tundmatuid ja ka tuntuid. Mõne kohta on ka raamat kirjutatud. Nende kõigiga tegeletakse ja meie eesmärk on teha nende kõrvalehoidmine sedavõrd kalliks, et päeva lõpuks see lihtsalt ei tasuks ära,“ kommenteeris Maapalu.

Küll aga märkis ta, et juhul, kui poolte vahel on kohtuvaidlus, siis ei tähenda see alati, et ka nõude sisu on vaieldav. „Me võidame üle 95% kõigist algatatud kohtumenetlusest ning liigagi tihti toimub see vaidlus vaid taktikalistel põhjustel. See, kas kohtuvaidluses olevat nõuet avaldada või mitte, sõltub menetleva juristi otsusest ning tänu pikaaegsele kogemusele on nende otsused väga kvaliteetsed ning kedagi põhjendamatult ei avaldata,“ kinnitas Maapalu.

Julianus Gruppi kuuluv krediidiregister Taust.ee avaldab lisaks Julianus Inkasso võlgnikele ka kõigi teiste kreeditoride võlanõudeid, kes on sellest huvitatud. Enamasti on Maapalu sõnul tegemist väga suurte ettevõtetega, kellele võlgu olijate arvud on tuhandetes. Nendel juhtudel lähtub Julianus iga kreeditori esialgsest kinnitusest võlanõude tõesuse kohta. „Seni on kõik meie partnerid olnud väga professionaalsed ning eksimusi praktiliselt pole olnud,“ märkis Maapalu.

Kallis kohtutee

Zadin märkis, et ka neil on hulgaliselt võlglasi, kes teavad, et kui esitada pretensioon, siis nõuet ei avalikustata. Sellisel juhul pole kliendile tema sõnul muud soovitada, kui kohtusse minna. Kohtuotsuse alusel on võimalik nõue avalikustada, siis võib aga juba hilja olla. Kui nõue on vaidlustatud, siis seda avalikustada ei saa ning sisuliselt seda ei eksisteeri. Selle asemel saab seda nimetada pigem vaidlusaluseks objektiks või arveks.

Maapalu rõhutas, et Eesti on väike ühiskond ning varem või hiljem saavad kergeusklikud otsa ning selliselt käituvate isikute ärivabadused on väga piiratud tänu info liikumisele. „Elu on siiski piisavalt pikk, et kõigil tasuks mõelda, mis summast alates tasub ärivabadusest loobuda. Kaovad võimalused laenuks, järelmaksu teenusteks, korteri üürimiseks, isiklikuks pangakontoks Eestis, äriliste lepingute sõlmimiseks,“ loetles Maapalu.