Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja: kõik tööauto kasutajad pole riigivargad

    Astlanda ehituse juht Kaupo Kolsar kiidab heaks sõidupäeviku kadumise võimalustFoto: Andras Kralla

    Praegu eeldatakse, et kõik tööautot kasutavad töölised on petturid ja riigivargad ja seepärast on tööauto kasutamise erisoodustusmaks pandud ebamõistlikult kõrgeks, märkis Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar.

    Alles eelmise aasta 1. septembrist jõustunud töötajate autode sõidupäeviku pidamise kohustusele võidakse nüüd uue valitsuse koostatava eelnõu järgi peagi ettevõtjate rõõmuhõisete saatel vesi peale tõmmata.
    Riigikogu rahanduskomisjoni kohtumisest kaubandus-tööstuskoja presidendi Toomas Lumani ja peadirektori Mait Paltsiga koorus välja eelnõu, mis kaotaks autode sõidupäeviku ja vaataks erisoodustuse osa üle. „See teema on tükk ega üleval olnud. Sõidupäevikute täitmine on näiline tegevus, butafooria, mis ei anna auto eesmärgipärasest kasutamisest adekvaatset pilti. Rahandusministeerium peaks selle eelnõu valitsusse nüüd tooma,“ lausus rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer.
    Samas ei soostunud ta täpsustama võimalikke erisoodustuse muudatusi ja soovitas neid küsida rahandusministeeriumist. „Kui nad on jõudnud faasi, et saavad eelnõu välja käia, küll nad siis ise seletavad,“ lausus Holsmer. „Käibemaksu arvestuses mingeid muudatusi plaanis ei ole – see jääb samaks. Erisoodustuse kohta täpsustab rahandusministeerium,“ lisas Holsmer.

    Ei maksa imestada, kui olukord läheb segasemaksLasse Lehis, maksumaksjate liidu juhatuse liige

    Olen paraku näinud ainult pealkirju, vastavad materjalid ise on „Asutusesiseseks Kasutamiseks“ templiga ja minusugustele neid lugemiseks ei saadeta. Vähemalt mitte enne, kui tähtsad otsustajad on oma tähtsad otsused ära teinud. Kui sellisel viisil asju aetakse, siis ei maksa muidugi ka imestada, kui pärast selgub, et tegelikult läks olukord praegusest veel segasemaks ja ebaõiglasemaks.

    Sellepärast tahangi enne detaile näha, sest ma ei kipu hästi uskuma, et erisoodustusmaksud lihtsalt ära kaotatakse. Sest kui ainult päevik ära kaob ja maksud jäävad, siis on kohe probleem nendel, kes tahavad päevikut pidada ja maksaksid sel juhul vähem või ei maksaks üldse.

    Tihti, kui jutt autode peale läheb, hakkavad kõik mõtlema tüüpilise kontoritöötaja peale, kes tuleb autoga tööle ja sõidab õhtul koju ja väga palju tööasjus autot ei kasuta. Aga unustatakse ära, et paljud töökohad on sellised, kus ainult autoga sõita tulebki - kas klientide vahet, asjaajamised, teiste inimeste transport, kaupade vedu jne. Olukorrad on väga erinevad ja väga lihtsad lahendused on mõnele meeldivad, mõnele teisele aga ebaõiglased. Kui maksusüsteem ei ole piisavalt paindlik, võib tekkida vastuolu põhiseadusega.

    Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhi kohusetäitja Liisi Polli sõnul on aga ministeeriumi jaoks veel vara midagi öelda. Ka ei soovinud maksuamet kommenteerida, kuidas sõidupäeviku kadumine nende tööd muudaks, ja viskas palli tagasi rahandusministeeriumile: „Aitäh, aga loobume kommenteerimise võimalusest. Maksupoliitikat puudutavate teemadega saab aidata rahandusministeerium,“ märkis avalike suhete juht Rainer Laurits e-kirjas.
    Mõttetu lisatöö
    Ehitusettevõtte Nordecon ASi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on sõidupäeviku võimalik kadumine üldjoontes positiivne otsus. „Juhul, kui sellega mingil muul moel jälle bürokraatiat ei suurendata, siis toetan,“ kommenteeris ta napilt.
    Astlanda ehituse juhatuse liikme Kaupo Kolsari sõnul mõjutaks sõidupäeviku kaotamine nende ettevõtet tugevalt. „See oleks väga õige mõte! See on mõttetu lisatöö kõikidele ettevõtetele lasta neid sõidupäevikud vorpida,“ märkis Kolsar. Ta lisas, et sellest võidaksid nii riik kui ka ettevõtjad. „Te ei kujuta ette kui suur majapidamine see lehtede täitmine on,“ lisas Kolsar. Tõde on nende sõidupäevikute abil selgitada nii ehk naa keeruline.
    „Oleme teinud statistikat, et kui määrata mingi õiglane ja mõistlik kuutasu – erisoodustusmaks –, siis ükski inimene, ka see, kes püüab päevikut enda kasuks tavaliselt kallutada, ei viitsi sellega tegeleda,“ rääkis Kolsar. Kehtiv erisoodustusmaks tööautodele on tema sõnul liiga kõrge.

    Ettepanekud kasvatavad usaldust ettevõtete ja riigi vahelAivo Adamson, Starman Grupi juht

    Mõlemad sammud on mõistlikud ja pigem kasvatavad usaldust ettevõtete ja riigi vahel. Starman on läinud seda teed, et meil ametisõidukid on ainult töösõidukid ja kõik asjapulgad, kes teevad ametisõite, on palgaga kaetud. Pealegi, inimene on ka palju ratsionaalsem, kui ta oma raha eest sõidukit soetab ja peab. Tehnikute sõidukid on töövahendid ja peab ütlema, et siin avaldub sõidupäevikute kaotamine positiivselt. Niigi plaanime kogu autopargi välja müüa ja need sõidukid on ka varustatud GPSidega.

    Spordikuludelt erisoodustuse kaotamine kas või osaliselt on ka igati teretulnud ja see annnab tööandjale rohkem jõudu juurde inimesi motiveerida mitte ainult rahaliselt, ilma lisakuludeta või siis väiksemate lisakuludega.

    „Praegu eeldatakse, et kõik tööautot kasutavad töölised on petturid ja riigivargad. Tegelt ei ole ju. Ja sellepärast panna nii suur koormus kõigile ettevõtetele peale – see pole mõistlik. Kui vaadata, kui palju inimesed on nädalas tööl ja kui palju on neil vaba aega, siis reaalselt pole võimalik tööautoga nii palju sõite teha töönädalal, et tasuks ära erisoodustusmaksu tasumine praegusel kujul. Siis hakataksegi päevikut täitma. Kuid, kui neist sõitudest on 90% ametisõidud, mille pealt ei pea soodustust tasuma ja 10% on erasõidud – siis sa pead ju sisuliselt tõestama seda, et teed töövahendiga tööd,“ selgitas Kolsar hetkel valitsevat absurdsust.
    Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul võtab sõidupäeviku täitmise nõude kaotamine ressurssi ettevõtjatelt ja maksuametilt. „Sõiduauto kasutamine erasõitudeks ei läheks sel juhul erisoodustuse alla ja pole vaja üldse kontrollida. Kui see realiseerub, siis on kõik õnnelikud,“ märkis Einstein, kuid lisas, et tasub siiski oodata, milline näeb vastav eelnõu välja siis, kui valmis on.
    Ka sportimist soodustatakse
    Eelnõuga on päevakorras ka töötajate spordikuludelt teatavas ulatuses erisoodustusmaksu kaotamine. See on Kaupo Kolsari sõnul pseudoteema. Iga ettevõte peaks tema sõnul suutma oma töötajatele maksta sellist palka, et inimene saaks endale ka sportimist lubada. „Alkoholi joomist töötajatele me ei pea ju kuidagi kompenseerima. Miks peame siis tervislikku eluviisi toetama? Ühiskonna mõttes mõistlik jah, kuid siiski. Ja millist spordiala me siis toetame? Kas rahvatants on ka sport?“ küsis Kolsar.
    Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Silver Säga ütles, et Prisma toetab seda ideed kindlasti. „Meil on koostöölepingud paljude spordiklubide ning ujumiskeskustega Tallinnas, Narvas ning Tartus. Kui meie töötaja soovib nendest mõne teenuseid kasutada, kompenseerib Prisma Peremarket sellest kulust poole ehk 50%,“ märkis Säga, kelle sõnul ettevõttes usutakse, et spordikuludelt erisoodustusmaksu kaotamine võimaldaks väga paljudel just väiksematel ettevõtetel soodustada oma töötajate tervislikke eluviise. Ta lisas, et väiksema maksukoormuse puhul saaksid nad kompenseerida suuremat osa sportimisest tekkinud kuludest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Carri Ginter ja Aleksandr Šapovalov tegelike kasusaajate avaldamisest: seis on segane, kuid tark ei torma
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
ExxonMobil plaanib osta kuni 50 miljardit aktsiat tagasi
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
ExxonMobil laiendab oma aktsiate tagasiostuprogrammi 50 miljardi dollarini ja suurendab kapitalikulutusi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Viking Line müüb laeva: see võis põhjustada ka Eesti lipu alt lahkumise
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.
Viking Line müüb Rootsi ja Ahvenamaa vahet sõitva laeva Rosella, mis mõjutab laevafirma töötajate arvu. See võib olla ka põhjus, miks Viking Line lahkub Eestist 175 töökohaga.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.