Majanduskasvu toetaks rohkem eksporti ja investeeringuid

Tegevusaladest pidurdas majanduskasvu möödunud aastal kõige enam ehituse ja transpordisektori lisandväärtuse vähenemine. Kuigi töötleva tööstuse lisandväärtus kahanes aasta kokkuvõttes „vaid“ protsendi võrra, parandas selle tööstusharu üldpilti vaid esimese kvartali kasv, kuid sealt edasi lisandväärtuse langus süvenes. Töötleva tööstuse languse taga on nõrga välisnõudluse tõttu vähenenud eksport, kusjuures elektroonikatoodete tootmismahu ja väljaveo vähenemisel oli oluline mõju. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu taastumine sõltub sellest, kuidas paraneb välisnõudlus ja kui kiiresti taandub elektroonikatoodete tootmismahu langus.

Ehitussektori lisandväärtuse langus aasta teisel poolel süvenes, peamiseks põhjuseks taristuehituse ja hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde mahtude vähenemine. 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jätkas tõusutrendi. Peamiselt hooneehitustööde kasvu toel suurenes välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht möödunud aastal ligikaudu kolmandiku võrra. Ehituses peaks ka sel aastal jätkuma hoonete uusehituse kasv.

Transpordisektori lisandväärtus on vähenenud juba poolteist aastat järjest ning ka möödunud aastal oli languse taga vähenenud kaubamahtude tõttu peamiselt laondus ja veondust abistavad ehk väliskaubandusteenuseid pakkuvad tegevusalad. Transpordisektori lisandväärtuse paranemine sõltub kaubamahtude, sealhulgas transiitkaubamahtude suurenemisest, mis omakorda sõltub välisnõudluse paranemisest ja Venemaast.

Transiitkaubanduses on nafta- ja väetiste (peamiselt Venemaalt) ning konteinerite (peamiselt Venemaale) mahud juba niigi väga tugevas languses. Lähiajal siin tõenäoliselt olulist paranemist ei tule, kuid madala võrdlusbaasi tõttu võime näha languse taandumist.

Kaupade ja teenuste eksport vähenes möödunud aastal ligikaudu protsendi, import aga 2 protsendi võrra, kusjuures kaupade ekspordi- ja impordimahud olid languses, kuid teenustemahud suurenesid. Eriti korralikult kasvasid teenuste ekspordi- ja impordimahud aasta viimases kvartalis (vastavalt 2 ja 5%).

Kuigi meie põhistsenaariumi järgi Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus sel aastal veidi paraneb, on nii maailma- kui ka Euroopa majandusolukorra halvenemise riskid viimastel kuudel suurenenud. Seega on suurenenud ka riskid, et välisnõudlus jääb veel lähiajal tagasihoidlikuks ning selle taastumine võib tulla aeglane. 

Majanduskasvu toetasid möödunud aastal tugevamalt põllumajanduse, jaekaubanduse, ITK sektori ning kutse- teadus- ja tehnikaalane tegevus. Jaekaubanduse kasvu toetas tugev netopalga reaalkasv ehk Eesti tarbijate ostujõu paranemine.

Eratarbimise kasv kiirenes möödunud aastal ootuspäraselt 5 protsendini. Kõige enam kiires möödunud aastal sisustuskaupade ja majapidamistarve ning ka vaba aja kaupade ja teenuste tarbimine. Seevastu pidurdas tarbimise kasvu kõige enam juba neli aastat languses olnud eluasemega seotud kulutused ja teist aasta järjest languses olnud kulutused alkohoolsetele jookidele ja tubakatoodetele.