RMK kosub jõudsalt

Lisandunud ja RMK inventeeritud maadest 61 protsenti on metsamaad, mis on üheks põhjuseks, miks RMK raiemaht ja raiepindala on aastast aastasse kasvanud. Kui 2008. aastal raiuti riigimetsas 2,60 miljonit kuupmeetrit, siis 2015. aastal ulatus see RMK raiestatistika kohaselt 4,31 miljoni kuupmeetrini. Samas tuleb täpsustada, et juurdetulnud metsamaast on 26 protsenti rangelt kaitstav, kus majandustegevust ei toimu, 28 protsenti on majanduspiirangutega ja majandatavat metsa on 46 protsenti.

„Meie raiemaht on tõusnud tänu juurdetulnud metsamaadele,“ ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann. „Tõsi, nüüd on hoog maha käimas, järjest vähem lisandub maid, sest maareform hakkab otsa saama.“

RMK juhatuse liige Tiit Timberg toonitas, et kindlasti on raiemahtu oluliselt aidanud kasvatada ka metsaseaduse liberaliseerimine. „Metsaseaduse ja metsa majandamise eeskirja pügalad on läinud mõistlikumaks ning konkreetsemaks, arvestatakse puistute reaalset raievanust,“ lausus ta.

RMK loobus 510 hektarist

RMK-le lisanduvad maatükid kõigepealt vormistatakse, katastritoiminguid teeb RMK maakorraldustalitus. Metsakorraldustalitus tegeleb juurde tulnud metsamaade inventeerimisega ehk detailse kirjeldamisega, mis mets antud tükil kasvab. Pärast inventeerimist saab hakata metsamaid majandama. Igal aastal läheb RMK maafondist maatükke veidi ka ära, teistele riigivara valitsevatele asutustele, näiteks maanteeametile. Eelmisel aastal läks RMK-lt ära 510 hektarit maad.

Eltermanni andmeil on RMK-l inventeeritud metsamaid praegu kokku 945 000 hektarit. „Mingi osa üle tulnud maadest on meil veel inventeerimata ja ilmselt tuleb meile maid juurde veel tänavu ning tulevalgi aastal,“ rääkis Eltermann. „Võimalik, et lõpuks jõuab see number ühe miljoni kanti.“

Kui arvestada, et Eestis on metsamaad 2,23 miljonit hektarit, siis RMK-le kuulub sellest praegu 42 protsenti ja ühe miljoni hektari korral tõuseks see 45 protsendini. Ehk peaaegu sama palju, kui 2012. aasta kohta tehtud statistilise metsainventuuri andmeil oli erametsaomanike käes. Füüsiliste isikute omandis oli toona 34 protsenti ja juriidilistele isikutele kuulus 13 protsenti metsamaast ehk kokku 47 protsenti.