- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,88%61 357,38
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,88%61 357,38
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksamaal kasvab toetus Trumpi stiilis poliitikale
Partei on tugevalt sisserände vastu ning pooldab jätkuvalt ka rahaliidu lammutamist, mis oli algne idee, mille ümber Alternatiiv Saksamaa jaoks ehk lühendina AfD mõned aastad tagasi loodi.
Partei juht – endiselt Ida-Saksamaalt pärit keemik Frauke Petry – on furoori tekitanud selliste väljaütlemistega, et vajadusel tuleb politseil illegaalse sisserände tõrjumiseks piiril ka relvad käiku lasta. Partei kutsub sakslasi üles rohkem lapsi tegema, et nii suurt sisserännet vaja poleks – Saksamaa on üks kiiremini vananeva rahvastikuga riike Euroopas. Petry leiab, et Saksamaa poliitikat suunab liialt holokausti süü.
Nii nagu Trumpi puhul USAs, pole sellised väljaütlemised partei toetust vähendanud. Eelkõige on partei toetus kasvanud nende sakslaste hulgas, kes ei ole rahul kantsler Angela Merkeli pagulaspoliitikaga, mis kõigile ukse lahti hoiab. Tugevaima toetuse sai AfD nädalavahetusel Saksi-Anhalti liidumaal, mis on endine Ida-Saksamaa, kus partei toetus kasvas 24,2%-le.
Baden-Württembergi liidumaal, mis on kodukohaks autotootjale Daimler AG, sai AfD esialgsetel andmetel 15,1% ja Rheinland-Pfalzi liidumaal 12,6% häältest. Partei on nüüd Saksamaa 16 liidumaa esinduskogudest esindatud pooltes.
Kantsler Angela Merkeli konservatiivne CDU sai Saksi-Anhalti liidumaal 29,8% häältest ning ülejäänud kahel liidumaal vastavalt 30,3% ja 31,8%. Baden-Württembergi liidumaal jäi CDU tulemus Teise maailmasõja järgse aja nõrgimaks. Koalitsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid said vastavalt 10,6%, 36,2% ja 12,7% häältest.
Tavatult suur valimisaktiivsus
AfD suutis valimiskastide juurde tuua ka hulga neid inimesi, kes pole pikka aega enam valimas käinud. Osalusprotsendiks kujunes 72%, mis on kohalike valimiste jaoks tavatult suur number. Aktiivne osalus kinnitab, et pagulaste teema läheb sakslastele väga korda.
„Meil on Saksamaal põhimõttelised probleemid ja see viis sellise tulemuseni,“ ütles Petry pühapäeva õhtul Saksamaa televisioonis partei suurt edu kommenteerides. „Nüüd tahame teised parteid sisukale debatile sundida.“
Saksamaa traditsioonilised parteid püüavad omavahel koostööd tehes AfD võimult kõrvale hoida. Petry lubab aga „kartelliparteidele“ opositsioonis tugevalt vastu seista ja oma partei ideid edendada.
AfD tugevnemine Saksamaal on osa laiemast trendist, kus nii Euroopas kui ka Ameerikas kasvab toetus populistlikele poliitikutele. Prantsusmaal kogub jõudu Marine Le Peni juhitud paremäärmuslik Rahvusrinne, USAs tüürib Vabariiklaste partei presidendikandidaadiks Donald Trump, kes leiab, et USA peaks keelama moslemite riiki saabumise. Saksamaal kõrvutatakse Trumpi väljaütlemisi AfD juhi avaldustega – Bloomberg kirjutab, et üks Saksa väljaanne koostas lausa mõistatuse, kus lasi lugejatel arvata, kumma poliitiku suust üks või teine räige avaldus on kõlanud.
Eurovastane algus
Hetkel kuum
AfD sai alguse 2013. aastal protestiparteina euro ja maksumaksjate rahaga sellistele riikidele nagu Kreeka, Portugal ja Iirimaa antud päästeprogrammide vastu. Partei üks kaasasutajaid oli majandusprofessor Bernd Lucke, kes keskendus eelkõige rahaliidu nuripoolele. Möödunud aastal parteis puhkenud võimuvõitluses jäi ta aga alla ja lahkus. AfD toetab siiski jätkuvalt euroala laialisaatmist.
Mitmed AfD liikmed on üle tulnud Merkeli CDUst. Näiteks Alexander Gauland, kelle sõnul on moslemite vastu meeleavaldusi korraldav liikumine PEGIDA (patriootlikud eurooplased lääne islamiseerimise vastu) partei jaoks liitlane. PEGIDA protestib Merkeli pagulaspoliitika vastu ja nimetab kantslerit reeturiks.
AfD nõuab poliitiliste pagulaste vastuvõtu piiramist ning olemasolevate seaduste tugevamat jõustamist – sh nende inimeste väljasaatmist, kelle asüülitaotlus tagasi lükati. Mullu novembris heaks kiidetud resolutsioonis nõutakse valitsuselt rahvusliku identiteedi kaitsmist. Baden-Württembergi liidumaal nimetas AfD oma kampaanias valitsusparteisid riigi ja ühiskonna õõnestajateks ning nimetas end Saksa kodanlaste tärkava vastupanu häälekandjaks.
Saksamaa on näinud poliitilisi jõude tekkimas ja kadumas, kuid AfD võib olla püsivam jõud. 2012. aastal pääses kohalikesse esinduskogudesse Piraadipartei, mis seisis andmekaitse eest, kuid järgmise aasta üldvalimistel ei olnud parteil enam sellist jõudu. Saksa Vasakpartei sai ülemaailmse finantskriisi ajal 2009. aastal 12% häältest, kuid neli aastat hiljem oli partei toetus alanenud 9%-le.
„AfD on praegu tugevamal alusel ja suudab ilmselt eelkäijatest kauem vastu panna,“ kommenteeris Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding panga klientidele saadetud analüüsis. Analüütik on siiski veendunud, et tegelikust võimupositsioonist on partei siiski alles "valgusaastate kaugusel“.
Merkeli agenda
Kantsler Angela Merkel pühapäeva õhtul telekanalites valimistulemusi ei kommenteerinud. CDU liikmete sõnul ei kavatse kantsler oma pagulaspoliitika põhirõhku muuta – Merkeli siht on hoida Euroopa Liidu piirid avatud ning panustada pagulaste tulva ohjeldamiseks koostööle Türgiga. Selle nädala teisel poolel loodetakse ELi tippkohtumisel olulised detailid paika saada.
Samas kostuvad Merkeli oma partei ridadest üleskutsed pagulaspoliitika muutmiseks. CDU sõsarpartei CSU juht ning Baieri liidumaa peaminister Horst Seehofer nimetas nädalavahetusel toimunud valimiste tulemusi „tektooniliseks lihkeks poliitikamaastikul“, mis seab võimuparteide väljavaated küsimärgi alla.
Holger Schmieding on seisukohal, et valimistel saadud tagasilöögist hoolimata Merkeli enda positsioon kantslerina ohus ei ole. „Migratsioonidebatt Saksamaal võib muutuda küll lärmakamaks, kuid kõige tõenäolisem stsenaarium on, et Merkel jätkab ametis järgmiste parlamendivalmisteni 2017. aasta septembris – ja võib-olla ka kauem.“
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Investor Toomase kommentaar
- ST
Märkimisperiood kestab 30. novembrini
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Tagasi Äripäeva esilehele