Metsameeste mure: seadus lubab Eesti lagedaks raiuda

Metsaseaduse muutmise kavatsuses on kümme punkti, millest kaks puudutavad otseselt okaspuu raiet. Kavas on alandada viljakal pinnasel kasvavate kuusikute minimaalset raievanust (vt 29. märtsi Äripäeva) ning leevendada peamiselt männikutes tehtava turberaie piiranguid.

„Kui need punktid rakenduvad ja metsaseadus muutub liberaalsemaks, võiks teoreetiliselt kuni 80 protsenti kinnistu mahust kohe ära raiuda,“ ütles paarikümne suurema Eesti metsaomaniku hulka kuuluva OÜ Lignator Mets metsaülem Magnus Karukäpp. „Plaanitavad meetmed on ühesuunalised, need on suunatud okaspuu raie suurendamisele eelkõige riigimetsas. Samas ei ole pakutud ühtegi vastumeedet, mis okaspuu raiumist tasakaalustaks, näiteks lehtpuu puhul.“

Metsaseaduse muutmise kavatsuse üks koostaja, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks rõhutas, et metsaseaduse muudatused ei ole suunatud okaspuu raie suurendamisele, vaid nende eesmärk on võimaldada rakendada põhjendatud metsakasvatuslikke võtteid. „Viljakates kasvukohades kuusikute raievanuse alandamine ei ole suunatud raiemahu suurendamisele, vaid selleks, et seda osa kuusikutest oleks võimalik raiuda siis, kui on veel võimalik saada kvaliteetset puitu,“ kinnitas ta. „Kuna turberaie korral saadakse puit kätte mitmes järgus, siis ei ole õige väita, et ka see muudatus teenib raiemahtude suurendamise eesmärki.“

Oluline kutsetunnistust puudutav muudatus

Erik peab metsaseaduse kavandatavatest muudatustest erametsade jaoks kõige olulisemaks võimalust võtta ebaausalt metsakorraldajalt ehk taksaatorilt kutsetunnistus ära. „Praeguse korra kohaselt saab litsentsi ära võtta ainult taksaatorfirmalt ja taksaator ise ei vastuta sisuliselt mitte millegi eest,“ kurtis Erik. „Muudatus korrastab kindlasti turgu.“

Toomas Kondi sõnul on metsaseadust viimase kümne aasta jooksul mitu korda muudetud. „Iga kord enne muutmist küsitakse pädevatelt inimestelt arvamusi ja kirjeldatakse, millised prognoositavad mõjud võivad muudatuse tõttu ilmneda,“ seletas ta. „Paraku seda, miks eelmise muudatuse eesmärgid ei täitunud, ei analüüsita.“

Kont lisas, et metsaseaduse nõuete järk-järguline leevendamine ilma taasmetsastamise nõuete täitmise kontrolli meetmeteta on nagu kassi saba raiumine tüki haaval. „Kui keskkonnaministeeriumi pikaajaline eesmärk on loobuda kõikidest piirangutest, siis võiks need kehtestada ühe korraga,“ lausus ta. „Praegu suurendame turberaie esimese järgu raiemahtu, kolme aasta pärast võib-olla vähendame kahe järgu vahele jäävat aega viielt aastalt kolmele ja seejärel kahele aastale. Kõik see annab võimaluse raiuda kinnistuid üha intensiivsemalt ilma neid uuendamata.“

Üks küsimus: m iks ei ole metsaseaduse muutmise kavatsuses pakutud ühtegi meedet, et tasakaalustada okaspuu raiumist?

Vastab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks.

Leevendusmeetmena kuusikute okaspuupuistute vähenemise vastu oleks vaja teha paremat teavitustööd metsaomanike seas, et raiutud okaspuupuistud uuendataks okaspuudega. Riigimetsas valdavalt nii ka tehakse, aga erametsades paraku kiputakse ikka enamasti kergema vastupanu teed minema ning loodetakse loodusliku uuenduse tekkele, mis paraku tähendab enamasti raielangi uuenemist lehtpuuga.

Teisest küljest peaks olema metsaomaniku enda otsustada, millist puuliiki ta enda maal kasvatada soovib. Põllumehele me ju ei ütle ette, et ta peab sinna, kus eelmisel aastal nisu kasvas, jälle tingimata nisu külvama.