Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsameeste mure: seadus lubab Eesti lagedaks raiuda

    Metsandusfirma OÜ Lignator Mets juhataja Toomas Kont (vasakul) ja metsaülem Magnus Karukäpp. Foto: Väinu Rozental

    Keskkonnaministeeriumi selgitustööst hoolimata raiuvad erametsaomanikud ikka veel, et metsaseaduse muudatused on võetud ette selleks, et riigimetsas oleks võimalik rohkem lõigata soodsamalt kaubaks minevat okaspuupalki.

    Metsaseaduse muutmise kavatsuses on kümme punkti, millest kaks puudutavad otseselt okaspuu raiet. Kavas on alandada viljakal pinnasel kasvavate kuusikute minimaalset raievanust (vt 29. märtsi Äripäeva) ning leevendada peamiselt männikutes tehtava turberaie piiranguid.
    „Kui need punktid rakenduvad ja metsaseadus muutub liberaalsemaks, võiks teoreetiliselt kuni 80 protsenti kinnistu mahust kohe ära raiuda,“ ütles paarikümne suurema Eesti metsaomaniku hulka kuuluva OÜ Lignator Mets metsaülem Magnus Karukäpp. „Plaanitavad meetmed on ühesuunalised, need on suunatud okaspuu raie suurendamisele eelkõige riigimetsas. Samas ei ole pakutud ühtegi vastumeedet, mis okaspuu raiumist tasakaalustaks, näiteks lehtpuu puhul.“

    Turberaie

    Turberaie on uuendusraie ehk lõppraie liik (teine liik on lageraie).

    Looduskaitsealade piiranguvööndites on lõppraiena lubatud valdavalt vaid turberaie.

    Turberaiega raiutakse mets hõredamaks, et valgus pääseks metsa alla ja mets hakkaks looduslikult uuenema.

    Turberaiet tehakse valdavalt männikutes, aga ka teistes puistutes, v.a kuusikud.

    Turberaiet on mõistlik kasutada siis, kui on soov, et metsa uuendamisel ei tekiks ka lühikeseks perioodiks lagedaid alasid.

    Kehtiva metsaseaduse kohaselt tohib turberaie üht alaliiki – aegjärgset raiet – teha kuni kolmes järgus 10-20 aasta jooksul. Ettepanek on kaotada aegjärgse raie ajalised piirangud, ent raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat.

    Kehtiva metsaseaduse kohaselt peab täius pärast esimest raiejärku olema sõltuvalt raie-eelsest täiusest ning sellest tulenevast raiejärkude arvust kas 30 või 50 protsenti. Ettepanek on kehtestada läbivalt 30protsendiline piir.

    Turberaie piirangute leevendamise eesmärk on soodustada turberaiete kasutamist lageraie asemel.

    Allikas: keskkonnaministeerium, Äripäev

    Metsaseaduse muutmise kavatsuse üks koostaja, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks rõhutas, et metsaseaduse muudatused ei ole suunatud okaspuu raie suurendamisele, vaid nende eesmärk on võimaldada rakendada põhjendatud metsakasvatuslikke võtteid. „Viljakates kasvukohades kuusikute raievanuse alandamine ei ole suunatud raiemahu suurendamisele, vaid selleks, et seda osa kuusikutest oleks võimalik raiuda siis, kui on veel võimalik saada kvaliteetset puitu,“ kinnitas ta. „Kuna turberaie korral saadakse puit kätte mitmes järgus, siis ei ole õige väita, et ka see muudatus teenib raiemahtude suurendamise eesmärki.“
    Raieettepanekud ülikoolist
    Denksi sõnul on nad saanud konkreetsed muudatusettepanekud turberaie kohta Eesti Maaülikooli teadlastelt. „Üks ettepanek on kaotada aegjärkse raie ajalised piirid, kuna oluline pole mitte perioodi pikkus, vaid see, et enne järgmise raiejärgu tegemist oleks tekkinud piisav uuendus,“ selgitas ta. „Teine ettepanek on kehtestada raie-eelse täiuse piiriks 30 protsenti, kuna praegu osalt nõutav 50 protsenti on liiga kõrge ning ei võimalda juur- ja valguskonkurentsi tõttu elujõulise ja kiirekasvulise loodusliku uuenduse teket vana metsa turbe all.“
    Lignator Metsa juhataja Toomas Kondi hinnangul võimaldavad muudatused turberaideid kasutada oluliselt intensiivsemalt neil aladel, kus lageraiet seni teha ei tohtinud. „Näiteks looduskaitsealade piiranguvööndites on lõppraidest lubatud vaid turberaided,“ rääkis ta. „Kui nüüd kaotatakse aegjärksel raidel ajalised piirid ja raie protsenti suurendatakse, on oht, et looduskaitsealadele tekivad suured lageraielangid.“
    Denksi kinnitusel on iga konkreetse looduskaitseala piiranguvööndis lubatud tegevused sätestatud vastavas kaitse-eeskirjas ning turberaie tegemise piiranguid on kaalutud iga piiranguvööndi jaoks eraldi. „Sageli ei ole piiranguvööndis otstarbekas uuendusraieid täielikult keelata ning selle asemel seatakse kaitse-eeskirjades piiranguid näiteks raievanusele, raielangi suurusele, raieajale või raieliigile,“ täpsustas ta.

    Eesmärk kulude pealt kokku hoidaAnts Erik, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogu liige

    Turberaie üks eesmärk erametsaomanikule on hoida kokku uuenduskulude pealt. Samas sõltub metsa looduslik uuenemine paljuski kasvukoha tüübist ja looduslikust foonist. Näiteks Kagu- ja Lõuna-Eestis loodusliku uuenemisega erilisi probleeme pole, enamik lageraielankidest uueneb seaduse nõuete kohaselt. Kõige suuremad murekohad on Lääne-, Harju- ja Järvamaa, kus metsa looduslik uuenemine ei ole niivõrd võimas. Neis piirkondades on erametsaomanikul oma metsa oluliselt kallim majandada kui Lõuna-Eestis.

    Palgi osatähtsus suureneb
    Keskkonnaagentuuri 2014. aasta statistilise metsainventuuri andmeil oli Eestis kaitsealade piiranguvööndite metsi 149 800 hektarit, mis moodustab ligi 6,6 protsenti kogu Eesti metsamaa pindalast. Enamik ehk ligi 62 protsenti piiranguvööndite metsadest asub riigimetsas. RMK kommunikatsiooniosakonnast täpsustati, et eelmisel aastal tegi RMK kaitsealadel turberaiet 74 hektaril, see moodustab mõne protsendi RMK uuendusraie pindalast ja seda ei ole plaanis suurendada.
    Kui vaadata RMK viimaste aastate raiestatistikat, siis pidevalt on kasvanud raiemaht ja tasapisi ka palgi osa sortimendis. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi prognoosi kohaselt moodustab palgi osatähtsus tänavu 43,3 protsendini. „Palgi osakaalu loodame veidi tõsta tänu saetööstuse investeeringutele peenema puidu kasutamiseks,“ kommenteeris Kaubi. „Reserv peitub paberipuidus, millest on võimalik diameetri alusel peenpalki täiendavalt saada. See eeldab tööstusliku nõudluse olemasolu. Selle aasta teisel poolel saavad valmis uued investeeringud, mis peenpalgile nõudlust lisavad.“
    Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe, keskkonnaministeeriumi metsandusnõukogu liikme Ants Eriku sõnul erametsades praegu küll üleliia ei raiuta. „Puidu hind on madal, ilmastik pole soodne, ei ole tahtmist või ei ole teadmist,“ loetles Erik põhjuseid, miks erametsaomanik raiuma ei kipu. „Ja peamine, kui nõudlust metsamaterjali järele ei ole, ei juhtu midagi.“

    RMK raiub järjest rohkem saepalki (miljonites kuupmeetrites)

    Allikas: RMK

    Oluline kutsetunnistust puudutav muudatus
    Erik peab metsaseaduse kavandatavatest muudatustest erametsade jaoks kõige olulisemaks võimalust võtta ebaausalt metsakorraldajalt ehk taksaatorilt kutsetunnistus ära. „Praeguse korra kohaselt saab litsentsi ära võtta ainult taksaatorfirmalt ja taksaator ise ei vastuta sisuliselt mitte millegi eest,“ kurtis Erik. „Muudatus korrastab kindlasti turgu.“
    Toomas Kondi sõnul on metsaseadust viimase kümne aasta jooksul mitu korda muudetud. „Iga kord enne muutmist küsitakse pädevatelt inimestelt arvamusi ja kirjeldatakse, millised prognoositavad mõjud võivad muudatuse tõttu ilmneda,“ seletas ta. „Paraku seda, miks eelmise muudatuse eesmärgid ei täitunud, ei analüüsita.“
    Kont lisas, et metsaseaduse nõuete järk-järguline leevendamine ilma taasmetsastamise nõuete täitmise kontrolli meetmeteta on nagu kassi saba raiumine tüki haaval. „Kui keskkonnaministeeriumi pikaajaline eesmärk on loobuda kõikidest piirangutest, siis võiks need kehtestada ühe korraga,“ lausus ta. „Praegu suurendame turberaie esimese järgu raiemahtu, kolme aasta pärast võib-olla vähendame kahe järgu vahele jäävat aega viielt aastalt kolmele ja seejärel kahele aastale. Kõik see annab võimaluse raiuda kinnistuid üha intensiivsemalt ilma neid uuendamata.“
    Üks küsimus: miks ei ole metsaseaduse muutmise kavatsuses pakutud ühtegi meedet, et tasakaalustada okaspuu raiumist?
    Vastab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks.
    Leevendusmeetmena kuusikute okaspuupuistute vähenemise vastu oleks vaja teha paremat teavitustööd metsaomanike seas, et raiutud okaspuupuistud uuendataks okaspuudega. Riigimetsas valdavalt nii ka tehakse, aga erametsades paraku kiputakse ikka enamasti kergema vastupanu teed minema ning loodetakse loodusliku uuenduse tekkele, mis paraku tähendab enamasti raielangi uuenemist lehtpuuga.
    Teisest küljest peaks olema metsaomaniku enda otsustada, millist puuliiki ta enda maal kasvatada soovib. Põllumehele me ju ei ütle ette, et ta peab sinna, kus eelmisel aastal nisu kasvas, jälle tingimata nisu külvama.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Norman Aas: ja me Brüsseli üle kuldamegi

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Buum uinutas: Võrumaa parimal on käsil ajaloo halvim aasta Võrumaa TOPis 115 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
SEB personalidirektor õpetab, kuidas palka juurde küsida
Palgatõusu saamiseks tuleb eelkõige vaadata iseenda tegudele ja ettevõttele otsa ning siis tööandjale selgitada, mis palgatõusu õigustab, rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Palgatõusu saamiseks tuleb eelkõige vaadata iseenda tegudele ja ettevõttele otsa ning siis tööandjale selgitada, mis palgatõusu õigustab, rääkis SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Margit Pugal.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Liis Elmik: oleme kõike vähem ostnud peale ravimite
Selle aasta kümne kuuga eestlased ostnud vähem kõiki kaupu peale ravimite ja peale detsembri ostupidu tuleb ilmselt mitu kuud vaikust, leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Selle aasta kümne kuuga eestlased ostnud vähem kõiki kaupu peale ravimite ja peale detsembri ostupidu tuleb ilmselt mitu kuud vaikust, leiab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Wall Street kõikus tulevaste intressikärbete udupeenes lootuses
Wall Streeti suured indeksid sulgusid kolmapäeval erisuunaliselt: S&P 500 langes pisut -0,09%, Dow 30 tõusis veidi +0,04% ning Nasdaq taandus -0,16%. Põhjus oli selles, et Föderaalreservi tippametnik ainult vihjas, nagu oleks keskpank intressimäärade tõusuga ühel pool ning avab ukse võimalikule intressikärpele.
Wall Streeti suured indeksid sulgusid kolmapäeval erisuunaliselt: S&P 500 langes pisut -0,09%, Dow 30 tõusis veidi +0,04% ning Nasdaq taandus -0,16%. Põhjus oli selles, et Föderaalreservi tippametnik ainult vihjas, nagu oleks keskpank intressimäärade tõusuga ühel pool ning avab ukse võimalikule intressikärpele.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Juustukuningate lugu: äri võimalikkusest naise ja emaga
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
Kolleegid, äripartnerid, abikaasad ja lapsevanemad Liisu ja Robert Miller tegutsevad igas rollis ja valdkonnas ööpäev läbi koos. Kui Roberti vanemad tegid Liisule ettepaneku pereettevõttes tööle hakata, ütles Liisu enda sõnul kohe ära, et tema ei ole hull. Kui üks hetk lõpetati selle töökoha pakkumine, siis tundis ta, et ikkagi sooviks pereettevõttesse panustada, ja on siiani selle otsuse üle õnnelik.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Tipptegija näpunäited: parimad on need juhid, kes oskavad lugusid rääkida
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kinnisvaragasell kasvab "sõbralikult": taunime kahanemist
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kinnisvarasektori gasellfirmade ehk kiiret kasvu näidanud ettevõtete omanikud tunnistavad, et hoog on turumuutuste tõttu küll raugenud, kuid varasemast kehvem tulemus ei tule kõne allagi.
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kõige rohelisem ettevõte: „Viis aastat kestnud pingutused olid väärt seda“
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Me oleme liiga väiksed tegijad, et olla kõige rohelisem ettevõte, leidis enne tunnustuse saamist kõige roheinspireerivama ettevõtte kategoorias esikoha saavutanud festivalikorraldaja I Land Sound Festuval OÜ jätkusuutlikkuse valdkonna juht Kadi Aguraijuja.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
Kaks pikka sõidupäeva. Sadu kilomeetreid mööda kuulsa Mootorite Oru teid. Kõik praegused Lamborghini Huracani versioonid – jah, ka Sterrato ja STO. Ning muidugi see hääl ...
Kaks pikka sõidupäeva. Sadu kilomeetreid mööda kuulsa Mootorite Oru teid. Kõik praegused Lamborghini Huracani versioonid – jah, ka Sterrato ja STO. Ning muidugi see hääl ...
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Viis aastat ikaldust: Ossinovski arendust saadavad hädad, millest koduostjatele ei räägita
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
OECD kuulutab Eestile järgmisel aastal kehvemat käekäiku kui teised
Eesti majanduskasv jääb järgmisel aastal kiduraks, sest tööturg võtab suuna halvemuse poole, hoiatab OECD.
Eesti majanduskasv jääb järgmisel aastal kiduraks, sest tööturg võtab suuna halvemuse poole, hoiatab OECD.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: Infortari aktsionär Aivar Sõerd hindab prospekti
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kuuleb intervjuusid ja arvamusi Infortari prospekti, jaekaubanduse käekäigu ning palgaläbirääkimiste teemadel.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis kuuleb intervjuusid ja arvamusi Infortari prospekti, jaekaubanduse käekäigu ning palgaläbirääkimiste teemadel.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.