Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarbija tahab pakendilt kaloreid jälgida

    ASi Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul kasvab tarbija ootus, et tootja pakuks lahendusi, mis võimaldavad toiduportsjoneid ja selles olevaid kaloreid lihtsamalt jälgida.Foto: Raul Mee

    Toidukaupade pakendite suurust mõjutab see, et üha rohkem on ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi, mistõttu muutuvad kogused väiksemaks ja kasvab taassuletavate ning portsjonitena avatavate pakendite tähtsus.

    Ostja vaatab pakendi puhul ka muid tegureid - suurenenud on ootused toiduohutusele ja keskkonnasõbralikkusele. Samuti on hinnas pakendid, kust saab toiduportsjoni kaloreid lihtsamalt jälgida, kirjutab 7. aprilli Äripäev tööstuse rubriigis.  
    USAs tehtud toidukaupade tootmist analüüsinud uuring näitas, et pakenditrende mõjutab suur ühe- ja kaheliikmeliste leibkondade osakaal, mis on 61 protsenti elanikkonnast. Seetõttu kasvab poodides taassuletavate, üksikportsjonitena müüdavate ja kahele mõeldud eine pakendite osakaal. 
    ASi Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektori Krista Kalbini sõnul võiks nendele andmetele tuginedes eeldada, et ka Eestis on pakenditrendid USAga analoogsed. Eriti olukorras, kus statistikaameti andmetel on meil ühe- ja kaheliikmelisi leibkondi veelgi rohkem, lausa 65,6 protsenti. Kalbin märkis, et see number on viimase kümne aasta jooksul kasvanud 6,1 protsenti. Väiksemate pakendite eelistamise trendi tema sõnul piimatoodete sektoris siiski näha pole. "Endiselt müüakse enamik meie piimatoodetest suurpakendites, poolest kilost kuni kahekiloste kogusteni,“ ütles ta.
    Samas on ostjal Kalbini sõnul pakenditele palju ootusi. "Näiteks suurenevad tarbija ootused toiduohutusele ja -hügieenile, mis suunab arendust selles suunas, et pakendid oleksid taassuletavad ning portsjonitena avatavad ja kasutatavad." Samuti on Kalbini sõnul oluline märksõna keskkonnasäästlikkus. "Tulevikus kasvab ilmselt taaskasutatavate ja biolagunevate pakendite osakaal,“ märkis ta. 
    Tarbija lähtub ennekõike vajadusest
    Kalbini sõnul kasvab ka tarbija ootus, et tootja pakuks lahendusi, mis võimaldaksid toiduportsjoneid ja selles olevaid kaloreid lihtsamalt jälgida. Teiste riikide kogemusi ja prognoose vaadates usub Kalbin, et tulevikus liigutakse väiksemate pakendiformaatide poole. "Peamised põhjused on demograafilised, tarbija ootuste ja tarbimissituatsioonide muutused,“ märkis ta. 
    Toidukaupade pakendite väiksemaks muutumise trendi on märgatud ka ASis Premia Tallinna Külmhoone. Ehkki järgitud seda pole. "Mis puudutab meie jäätiseid, siis me ei ole pidanud vajalikuks pakendeid muuta, ei väiksemaks ega ka suuremaks - oleme need paika pannud tarbijate ootustest lähtuvalt,“ selgitas ettevõtte juhatuse esimees Aivar Aus. Ta lisas, et pakendi suurus sõltub ostja profiilist - lastele on mõeldud väiksemas pakendis jäätised, täiskasvanute jäätised on suuremad, olemas on ka eri suuruses perepakendid.
    Samas ei välista Premia, et turule toodaks ka mõni olemasolevate maiustega võrreldes väiksem toode. "Selle otsuse puhul saavad määravaks tarbijate konkreetsed ootused või konkurentsisituatsioonist tulenevad põhjused,“ selgitas Aus. Tema sõnul on valiku tegemisel olulised inimeste söömisharjumused ja tarbimise hetk. Näiteks jäätise valikul arvestab tarbija terve rea teguritega: jäätise maitse, suurus, tootja usaldusväärsus, tootebrändi meeldivus ja hetkeemotsioon. "Hind ei ole seejuures esmane valikukriteerium,“ märkis Aus.  
    Suurt pakendit sunnib eelistama ratsionaalsus
    OÜ Saarioinen Eesti turundusjuhi Ruht Aarma sõnul on pakendite väiksemaks muutumise trendi taga pigem tootja, mitte kliendi valikud. "Väiksem pakend tähendab enamasti väiksemat numbrit hinnasildil, mis omakorda vähendab kliendi psühholoogilist ostubarjääri. Lisaks mahub väikest toodet poeriiulile rohkem,“ põhjendas Aarma. Tema hinnangul ei ole ostjale pakendi puhul esmane tegur selle suurus, vaid et pakend oleks lihtsalt avatav ning seda oleks võimalik pärast tarbimist vajadusel uuesti sulgeda.
    Tarbija teeb tema sõnul ostuotsuse eelkõige enda vajadustest lähtuvalt, mitte hinna järgi. "Kui ostjale maitseb Eesti juust, siis ta ostab kakssada grammi oma lemmikjuustu, mitte ei võta tervet kilo, olgugi, et kiloga ostes oleks kilohinda vaadates suurem kogus soodne,“ selgitas Aarma.
    Ühest küljest võib suuremat pakendit eelistama sundida hind – enamasti on suuremas koguses toote ostmisel selle kilohind soodsam. Teisalt on suuremates pakendites enamasti tooted, mis on nii-öelda klassikalised ja igapäevasemad ning mõeldud suurtes kogustes tarbimiseks. "Seega tarbija otsustab kas hinna ja mahu või siis kvaliteedi ja maitsenaudingu kasuks,“ märkis A. Le Coqi turundusjuht Katrin Vernik.

    Väikese pakendi eelised

    Parem kvaliteet. Näiteks joogi puhul on väiksema pudeli eelis hea maitse alates pudeli avamisest kuni selle põhjani jõudmiseni, tänu stabiilse temperatuuri püsimisele.

    Mugavus. Väiksemat toodet on lihtne kaasa võtta või tee peal süüa.

    Väiksem hind hinnasildil. Kuigi enamasti on väiksema koguse puhul toote maksumus liitri- või kilohinnaks ümber arvutatuna suurem, kui suurte koguste puhul, meelitab väiksem hinnanumber pakendil tarbijat ostma.

    Sobib lastele. Väike kogus toitu on sobilik lastele, kes ei suuda suurt kogust ära süüa.

    Lihtsam kaloreid jälgida. Tarbija ootab lahendusi, mis võimaldaksid toidu kaloreid lihtsamalt jälgida, näiteks portsjonina avatavad ja kasutatavad toiduained. 

    Allikad: Katrin Vernik, Aivar Aus, Krista Kalbin, Ruth Aarma 

    Verniku sõnul leiab väiksemast pakendist kallima hinnaklassiga tooteid. "Trendi taga on tootja soov pakkuda paremat kvaliteeti ja seda ilma kompromissideta. Mõeldud on tarbijale, kelle ostueelistus ei ole kogus, vaid maitsenauding,“ rääkis Vernik. Seega pakkudes lisandväärtusega või teistsugust toodet väiksemas pakendis, on tarbijale tekitatud ostupõhjus. "Olemasolevat toodet aga ei tasu üks ühele väiksemasse pakendisse panna, sest sellisel juhul puudub tarbijal ostumotiiv,“ lisas Vernik. 
    Väikses pakendis kaupa on kallim toota
    Ka Kalbini sõnul on väikeste pakendite puhul sageli tegu kallima ja eksklusiivsema tootega, mille kilohind on kõrge, mistõttu ei soovita seda suures koguses osta.
    A. Le Coq tõi turule õlle 0,25-liitrises pudelis. "Pakendi suurusest tulenevalt on joogi maitse nii pudeli alguses kui lõpus sama, tänu temperatuuri stabiilsena püsimisele,“ selgitas Vernik väiksema pudeli kasutusele võtmise põhjuseid. Ta lisas, et ühtlasi nähti veerandliitrise klaaspudeliga võimalust luua uus pakendistandard õlleturul ning arendada varasemast erinevaid tooteid. 
    Tootmise seisukohast on Kalbini sõnul väiksemaid pakendiformaate kallim toota. "Sest liin pakib kindla arvu ühikuid tunnis. Ei ole vahet, kas tegemist on kilogrammise perepakendiga või sajagrammise jogurtitopsiga," märkis ta. "Küll aga mõjutab see märkimisväärselt tootmiskogust,“ lisas Kalbin. 
    Joogitootja A. Le Coqi jaoks tähendab iga uus formaat tootmises kuluvat lisaaega liinide seadistamiseks. "Väiksema pakendi puhul ei saa rääkida efektiivsuse tõstmisest tootmises, vaid nii tarbijale kui tootjale on liitri hind sel juhul kõrgem,“ nentis Vernik, lisades, et kvaliteeti ja eksklusiivsust tõstes tuleb arvestada kulude kasvuga. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.