Äpp aitab kiiresti uue kodu leida

KV.EE portaalijuht Tarvo Teslon näeb ühe tuleviku-uuendusena võimalust siduda kinnisvarateenus mobiilirakndustes enam riiklike registritega.   Foto: Julia-Maria Linna

Kinnisvaravaldkonnas on mobiilirakendustel oma koht, kuid kinnisvaraportaalide veebilehed saavad praegu veel rohkem külastusi kui vastavad mobiilirakendused. Samas on nutilahendustel ja tehnoloogial laiemalt kinnisvara vahendamisel kanda suur roll.

Erinevad nutilahendused arenevad kiiresti. Ükski kinnisvaraäpp pole küll veel nii populaarne kui parkimis- või taksoäpid, kuid kiiret info liikumist võimaldav tehnoloogia on muutnud suuresti näiteks üürimise protsessi. Kui aastaid tagasi sai korterit üüriv omanik päeva lõpuks kolm-neli kõnet, siis nüüd tuleb sama kogus kõnesid ja huvilisi juba esimese tunniga, kirjutab 18. aprilli Äripäev kinnisvara rubriigis.

Kinnisvaraportaalid kasutavad erinevaid mobiiliversioone ja äppe. Mobiilsed kinnisvararakendused saab jagada peamiselt kahte gruppi. Esiteks veebiportaalide peegeldused rakendustena, mis on kasutusel näiteks kuulutussaitidel KV.ee ja City24.ee – mõlemad saadavad push-teateid uute kuulutuste kohta. Teise gruppi kuuluvad sellised spetsiaalselt loodud rakendused nagu näiteks KV Üürikad.

Just viimast sorti rakenduste grupp on portaali KV.ee juhi Tarvo Tesloni hinnangul valdkond, millesse ilmselt rakendusi lisandub. Tulevikus võiksidki tema sõnul erinevad rakendused lahendada sihtgruppide kaupa nende probleeme ja vajadusi.

Praegu on üüriturg väga aktiivne ning nõudlus ja soov sobivate korterite leidmiseks ning üürimiseks suur. Sihtgrupiks on eeskätt noored inimesed. KV Üürikad loodi nõudlusest tulenevalt – kasutajad soovisid võimalikult kiiresti ja mugavalt saada infot uute lisandunud üüripinade kohta.

Äpi kasutaja saab uue kuulutuse kohta teate kohe mobiilile, mis annab võimaluse kiiresti reageerida ehk omanikuga ühendust võtta ja aeg vaatamiseks kokku leppida. Tesloni sõnul on üüriinfo kiire liikumine muutnud suuresti üürimise protsessi – kui aastaid tagasi sai hea hinnaga korterit üüriv omanik päeva lõpuks kolm-neli kõnet, siis nüüd tuleb sama kogus kõnesid ja huvilisi juba esimese tunniga. Rakendust on kokku alla tõmmatud üle 40 000 korra.

Äpp peab ellu jäämiseks jõudma paljude kasutajateni

Arco Vara kinnisvaraanalüütik Anne Oja

Juba üsna suur osa ka vanemast põlvkonnast kasutab nutitelefone, seega ei ole äpid ainult noortele. Äpi abil on mõtet pakkuda lõpptarbija kasutatavat teenust ja kaupa ehk eelkõige elukondlikku kinnisvara. Äpp võimaldab muuta valikuprotsessi mugavamaks ja näiteks siduda pakkumiste kuvamist kasutaja füüsilise asukohaga.

Kui rääkida tehnilistest lahendustest büroodele, siis tehnoloogia võtab andmed erinevatest andmebaasidest. Igal vahendajal on oma väiksem või suurem andmebaas, olgu selleks Exceli tabel või mõni kliendiinfosüsteem (CRM, Scoro, AVIS). Need saadavad kuulutuste andmed automaatselt edasi kinnisvaraportaalidesse, kinnisvarabüroode kodulehtedele, uusarenduste projektilehtedele ja kui vaja, muudavad samad andmed kättesaadavaks ka äppide vahendusel.

Kasulikke äppe töötatakse välja ka start-up-tüüpi ettevõtetes. Näiteks, kui tudengid loovad kinnisvaraäpi, saavad nad selle müüa mõnele kinnisvaraportaalile, telekomiettevõttele või suuremale kinnisvarabüroole, kes suudaks tagada reklaamitoe ning jätkuarendused, et asi jõuaks massidesse.

Lõpptarbija on valmis äpi kasutuselevõtuks välja käima vaid sümboolse summa ja enamasti pakutakse neid lõpptarbijaile tasuta. Kui äpp ei kogu kriitilist hulka kasutajaid ega suuda edasi areneda, sureb ta varem või hiljem välja, enamasti saabub ots üsna ruttu. Kõigi IT-lahenduste ja ka äppide puhul on miinuseks turu suur killustatus ja kiirelt muutuvad trendid. Pikaajaliseks püsimajäämiseks oleks vaja ilmselt vallutada ka rahvusvahelist turgu.

Äppe kasutavad kõige aktiivsemad kinnisvaraotsijad

ASi Kinnisvaraportaal (City24.ee) juhataja Karin Noppel-Kokerovi sõnul on nutilahendustel kinnisvara vahendamisel oluline roll. Kuid tema hinnangul pole olemas üht võimalust, mis kinnisvarapakkumised garanteeritult kõigi huvitatuteni viiks.

Pigem keskenduvad äpid üksikteenustele, mille puhul annab tehnoloogia eelise mugavama funktsionaalsuse näol. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks Noppel-Kokerovi sõnul tegeleda terve rea lahendustega, mis kätkevad endas nii traditsioonilist kinnisvaraportaali, äppe, dünaamilist veebidisaini kui ka sotsiaalmeedia võimalusi, mida jälgivad erinevad sihtgrupid.

"Äppe kasutavad tavaliselt inimesed, kes on kõige aktiivsemas kinnisvara otsimise faasis (heavy user), sest see annab võimaluse kiiresti ja mugavalt saada ülevaadet värskeimatest pakkumistest, sõltumata rakenduse kasutaja asukohast," märkis Noppel-Kokerov. 

Heavy user'iteks muudab tema sõnul äpi kasutaja sage kasutustihedus ning pikk külastusaeg. "Äpis tehtava sessiooni kestus on muu nutiseadmega tehtava veebikülastusega võrreldes mitu korda pikem. City24.ee äppidel on nädalas tuhandeid kasutajaid ja nii nagu kasvab nutiseadmete kasutamine, tõuseb ka meie äpikasutajate arv,“ lisas Noppel-Kokerov.

Platvormi puhul jagunevad kasutajate eelistused Androidi kasuks: 60% kasutab Androidi ja 40% iOSt. Kasutaja profiil on enam-vähem sarnane mobiiliveebi kasutaja omaga: 25–34aastaste grupi osatähtsus moodustab üle poole kasutajatest.

Tesloni sõnul on nende portaali külastajatest juba ligikaudu 40% lehel mobiiliga, mis on võrreldes aastataguse ajaga tõusnud 10% võrra. "See näitab, et kodu otsitakse üha enam mobiiliga ning erinevatel rakendustel on selles kindel koht," märkis ta.

Kinnisvarakuulutusi lapatakse kodus arvuti taga

Fortumo tegevjuht Martin Koppel

Kinnisvaraäpid pole laineid löönud ilmselt seetõttu, et selliste rakenduste turg on piiratud ja kasutajad ebapüsivad. Parkimise eest maksmine toimub tänaval ja arveid saavad inimesed maksta ka bussis istudes, nendel juhtudel pakub äpp tänu paindlikkusele paremat kasutajakogemust.

Kinnisvara ostmine pole aga igapäevane tegevus. Lisaks tahavad inimesed valikuprotsessi süveneda ja enamasti tehakse seda kodus arvuti taga. Nutitelefonide ekraanid on väikesed ja piltide vaatamine pisikeselt ekraanilt ebamugav.

Ja isegi kui kinnisvara otsiv inimene omale äpi alla tõmbaks, siis tõenäoliselt kustutaks ta selle pärast uue kodu soetamist siiski ära. 

Populaarsust kogub Airbnb

Kui rääkida suurematest ja rahvusvahelisematest rakendustest, mis ka eestlasi puudutavad, on üüriturul üheks selliseks Airbnb äpp, mis ka meil populaarsust kogub. See on 2008. aastal loodud sotsiaalvõrgustik, mille puhul on tegemist inimeselt inimesele majutusteenuse pakkumisega.

Rakendus annab võimaluse valida nii korterist kui ka majast ühe toa rentimise või terve eluaseme pakkumiste vahel. Enamasti on tegemist lühiajalise üürimisega, mis on alternatiiviks hotellis ööbimisele, ent võimalik on eluase üürida ka pikemaks perioodiks.  

Kuulutuse sisestamisel ja vaatamisel ollakse erinevate tehnoloogiliste võimalustega nii harjutud, et otseselt neid enam ei märgatagi, märkis Teslon. Näiteks lisatakse kuulutustele aadressi sisestamisel ka asukoha kaart ja Google Streetview rakendus ehk pilt tänavalt, mis annab võimaluse ümbruskonnas ringi vaadata. Lisatakse videosid või virtuaaltuure. Hinna juures tutvustatakse kodulaenu pakkumisi ja lisatakse hinnakalkulaator ning uute kuulutuste kohta saab teavituse tellida otse postkasti või telefoni.

Teslon näeb ühe tuleviku-uuendusena suuremat võimalust siduda teenus riiklike registritega. "Kuulutuse aadressi lisades võetaks info automaatselt registritest, nagu seda tehakse autoportaalides, lisaks ilmuvad automaatselt info energiamärgise kohta ja muud tehnilised andmed. Sellised sidumised peaksid tõstma kuulutuste kvaliteeti," märkis ta.

Teslon hindab üldist Eesti kinnisvaraportaalide taset heaks. Tema sõnul on meie portaalides info võrreldes muu maailmaga väga kvaliteetne. Vaid Skandinaavia kuulutuste kvaliteeti võib paremaks pidada, lisas ta. "Võrreldes Lõuna-Euroopa riikidega oleme kvaliteedi poolest oluliselt lähemal Skandinaaviale," märkis Teslon. 

Millal töötavad mobiilirakendused hästi?

Iga uue teenuse puhul tasub enne selle väljatöötamist hinnata kasutaja käitumist, vajadust ja kasutamise sagedust:

Kliendil on kiire ja kohene vajadus teenuse järele. Näiteks takso tellimine, vabal hetkel paari kinnisvarakuulutuste kiire vaatamine.

Tegevuse protsess on mobiilirakenduses lihtne ja mugav. Põhjalikumalt kinnisvara otsida on mugavam arvutist – suurem ekraan, mugavam kasutajaliides, rohkem valikuid korraga nähtaval, kiiremad filtreerimise võimalused jne. Kuid kindlasti on ka olukordi, kus on vaja kiiresti midagi mobiilist vaadata.

Tegevuse sagedus keskmise inimese jaoks. Üürnikud otsivad elukohta sagedamini, oma kodu ostjad harvem.

Allikas: Taxify tegevjuht Martin Villig

Mõistlikus koguses tehnoloogilisi vidinaid

Tesloni hinnangul on USA portaalid üle arendatud erinevate tehnoloogiliste vidinatega. "Seal on palju äppe, nii kuulutuste sirvimiseks kui ka nende haldamiseks, eraldi üürikodude jaoks, lihtsalt ilusate kodude vaatamiseks ja hindamiseks jne," loetles ta. "Kuna äppide tegemine on väga kallis, siis meie väiksel turul ei saa pilt ilmselt kunagi nii kirju olema,“ lisas ta.

Noppel-Kokerovi hinnangul on tulevikku rakendustel, mis keskenduvad konkreetsetele üksikteenustele. Seetõttu tuleks tema sõnul praegu teravdatud tähelepanuga jälgida ja arendada nutiseadmete võimalusi, et klientidele paremat kuulutamis- ja reklaamikogemust pakkuda.

Tänu sellele, et mobiilivaates kuvatakse reklaame vähem, saab iga üksik kuulutus tunduvalt rohkem tähelepanu, sest reklaamid ei võistle enamasti koos ühes vaates, märkis Noppel-Kokerov. "Kui siia kõrvale panna mobiilikasutajate osatähtsuse pidev tõus, on reklaami nähtavus mobiilis väga hea ja iga päevaga aina parem," lisas ta.

Noppel-Kokerovi sõnul on trendiks püüd muuta mobiilireklaam personaliseeritumaks ja kaasahaaravamaks. "Lisaks portaali City24.ee keskkonna teenuste arendamisele on meie jaoks oluline pakkuda kinnisvaramüüjatele ja üürileandjatele võimalust olla potentsiaalsetele klientidele nähtav kogu nende veebikasutusaja jooksul ja ka teistes keskkondades, nagu uudisteportaalid, erinevad teemaveebid ja sotsiaalmeediakanalid,“ sõnas Noppel-Kokerov.

Ta lisas, et ka iga kinnisvarafirma, sõltumata suurusest, võiks oma pakkumiste paremaks presenteerimiseks omada korralikku mobiilisõbralikku kodulehte.  

Hetkel kuum