Eramaja ehitaja upub paberimajandusse

Ehkki paberimajandus on tüütu, teavad ehitajad, et dokumentide täitmata jätmisel kaotavad nii nemad kui ka tellija, kirjutab 27. aprilli Äripäev ehituse rubriigis.

OÜ AC Ehitus juhataja ja ehitusinseneri Rein Rosina sõnul täidetakse neil näiteks ehituspäevikut, koostatakse töökoosolekute protokollid, tehakse kaetud tööde aktid, fotod ja teostusjoonised. Kõik need nõudmised tulevad ehitusseadusest, seega pole ettevõtjal valida, kas kohustust täita või mitte. “Kindlasti täidab enamik ehitusettevõtteist seadust ega hoidu dokumentatsioonist, see on vajalik nii tellijale kui ka ehitajale," ütles Rosin. Kui seadus sellist kohtust ei paneks, siis nemad dokumenteeriks Rosina kinnitusel siiski – see aitab arusaamatusi ja vaidlusi ära hoida.

OÜ Planimeks projektijuhi Regina Sullakatko sõnul pole ühelgi normaalsel ettevõttel põhjust dokumentide vormistamisest hoiduda. Kui mõni dokument jääbki vormistamata, on tema hinnangul asi pigem tähelepanematuses. Selle vastu aitab tellija järelevalve. “Et asi sujuks ja oleks korrektne, peaks olema sujuv suhtlemine nii tellija kui ka järelevalve ja ehitaja vahel,” lisas Sullakatko.

OÜ Planimeks töötajad täidavad ehitustööde päevikut nii sageli, kui järelevalve soovib. Eramajade puhul on otstarbekaks kujunenud täita päevikut nädalas korra, mitte iga päev.

Kasutusluba ei saa

OÜ Eramu juhataja Heldur Loor ei usu, et ettevõtted meelega ehitustööde dokumentatsiooni täitmisest hoiduvad. Loor ise on harjunud dokumente täitma enne iga päeva lõppu, vahel ka mõne päeva jagu tagantjärele, kui peaks vajadus tekkima.

Dokumentatsiooni täitmine on Sullakatko sõnul vajalik, kuna ilma selleta on raske saada hoonele kasutusluba. “Siiamaani võis ju inimene oma maja ka ise ehitada ning polnud mingit dokumentatsiooni, kuid praegu peab kasutusloa taotlemiseks igal juhul olema ehituse ajal kaasatud järelevalve, kes vastutab, et ehitus oleks ka õigesti dokumenteeritud,” selgitas Sullakatko.

Kui kasutusloa taotlusega ei esitata vajaminevat dokumentatsiooni, määrab kasutusloa andja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel võib ta jätta taotluse läbi vaatamata.

Rosin lisas, et dokumentatsiooni täitmata jätmisel ei kaota ainult tellija, vaid ka ehitusettevõte ise. “Näiteks kui kaetud tööde akt on puudu, võib tellija nõuda kontrollimiseks konstruktsiooni avamist, millega kaasneb rahaline kahju ettevõttele,” lisas ta. Seega on ka ehitaja huvides ehitusprotsessi võimalikult täpselt ja mitmekesiselt kajastada. 

Miks me internetti välja trükime?

Sullakatko sõnul tekib eramajade ehitusel siiski sageli küsimus, milleks kõiki nõutud pabereid vaja on. “Kui lepingus ja projektis on tooted fikseeritud ja kogu info nende kohta on internetis vabalt saadaval, siis miks peab printima selle mahuka ebavajaliku materjali välja, kui mitte keegi seda ei loe ega vaja,” kirjeldas Sullakatko. Tema hinnangul on see nii aja kui ka loodusressursside raiskamine. “Iga kord, kui ma paberipakki välja prindin, mõtlen, et Eesti seadused ei hooli oma vähesest inimressursist ja vähenevast loodusressursist üldse,” lisas ta.

Iga dokumendi jaoks peaks olema reaalne ning põhjendatud vajadus. "Näiteks miks on vaja Eestist ostetud toote kohta välja lasta kõiksugu sertifikaadid ja toimivusdeklaratsioonid, kui need on internetist vabalt saadavad ning kui tootele on antud Eestis müügiluba?" küsis Sullakatko. “Nii peaks ju ka toidupoes toidu kohta kaasa saama hulga pabereid, mis näitavad, et toit on vajalikud institutsioonid läbinud ning seda võib süüa,” lisas ta.

Rosina sõnul on aga kõik kohustuslikuks tehtud dokumendid kindlasti vajalikud, kusjuures ta soovitas minimaalselt nõutavale hulgale veel lisa. "Näiteks tasub lisada suletavasse konstruktsiooni paigaldatavate torustike ja kaablite fotosid ja paigalduseskiise," märkis ta. “Need aitavad ka aastate möödudes vältida olukorda, et tellija puurib neisse kogemata augu,” selgitas Rosin.

Ehitusjärelevalvest on abi

Sullakatko ütles, et ehitaja ülesanne on ehitada vastavalt projektile, järelevalve peab olema pädev hindama, kas projekt on korrektne ja vajadusel puudustele tähelepanu juhtima. Puuduste lahendamiseks on palju võimalusi – järelevalve kas pakub ise alternatiivi välja ning laseb selle projekteerida või pakub uue lahenduse ehitaja. “Kui uue lahenduse pakub ehitaja, peaks jällegi olema järelevalve ülesanne hinnata lahenduse õigsust ja vajadusel laskma seda lisaks teha kolmandal poolel,” märkis Sullakatko. 

Dokumentide vajalik kogus ja korrektne õigel ajal täitmine võiks kuuluda järelevalve kontrolli alla, ütles Sullakatko. Puudulik dokumentatsioon ehituses tuleneb tema sõnul eelkõige ebapädevast järelevalvest, kes kas ei tea, mida on vaja jälgida, või on eesmärk hoopis ehitaja paika panna. “Ehitus on väga nüansirohke ning kui koostöö on kehv ja põhineb ainult ärapanemisel, siis on probleemid kerged tekkima,” märkis Sullakatko.

Tema sõnul põhjustab sageli probleeme see, et tellija soovib iga asja pealt kokku hoida, kuigi ei oska hinnata, mis ta küsitud raha eest saab. “Väga levinud on valida kõige kallim materjal ja võtta selle paigaldamiseks kõige odavam ehitaja. Kui selle juures on veel ebapädev järelevalve, ongi probleemid kohal,” nentis Sullakatko.

Eramajade ehitusloa taotlemiseks vajalikke eelprojekte ei pea ta praegu mahuliselt piisavaks, et näiteks nende järgi saaks ise ehitada. Loori sõnul aitab korraliku projekti puudumisel tellijat just ehitustöö dokumentatsioon. “Kui tekib pärast garantiiaja lõppu mõni tõsisem probleem, siis kas omanikul on kusagilt järele vaadata, kuidas konstruktsioonid on tehtud või ei?” küsis ta.

Loor märkis, et tellija või järelevalve peavad oskama dokumentatsiooni vormistamises kaasa rääkida. “Kindlasti peavad nad viitsima lugeda seda dokumentatsiooni, mida ehitaja täidab,” lisas ta.

Rosina sõnul on tellijal õigus ehitusprotsess ka peatada kuni vajalike dokumentide koostamiseni.

Välismaal dokumentatsiooni koostamine vältimatu

Norras ja Rootsis ehitava ASi Kodumaja juhatuse esimehe Lembit Lumpi sõnul on piiri taga ehitades dokumentatsiooni koostamine ja täitmine vältimatu.

Lump märkis, et ehitusfirmad üritavad paberite vormistamisest hoiduda eelkõige siis, kui tellijad seda neilt ei nõua ja ka ehitusjärelvalve on abitu. Kui dokumentatsiooni pole, ei ole ettevõtjail survet oma tööd piisavalt põhjalikult läbi mõelda ja töö käigus pidevalt kvaliteeti kontrollida. Sellega kaasneb risk, et tulemus pole kvaliteetne, selgitas Lump.

Lumpi sõnul näitab välismaal ehitamise kogemus, et kui ehitaja on tellijale ja ehitusjärelvalvele usaldusväärne, nõutakse dokumentatsiooni vähem. "Kui on vähem usaldusväärne, nõutakse rohkem," märkis Lump. “Ehitajale ei tundu bürokraatia enamasti mõistlik,” lisas ta. Seetõttu on arusaadav, miks paberite täitmine vahel teisejärguliseks jääb.

Dokumentatsiooni korralikku täitmist saab nõuda tellija. “Tellija peab seda tegelikult juba alates lepingu sõlmimisest nõudma ja tööd mitte vastu võtma enne, kui lepingus kokku lepitu on täidetud,” soovitas Lump.