Värske uuring paljastab Balti ettevõtjate korruptsioonitunnetuse

Globaalne turu-uuringute agentuur Ipsos MORI viis kokku 62 riigis läbi 2825 intervjuud. Intervjuud tehti intervjueeritava emakeeles ning viidi läbi möödunud aasta oktoobrist kuni käesoleva aasta jaanuarini. Balti riike käsitletakse uuringus ühtsena ehk Eesti, Läti ja Leedu kohta eraldi statistikat välja ei tooda. Kokku küsitleti Balti riikides 75 suurema ettevõtte juhti.

Uuringu kohaselt tunneb 29 protsenti Balti riikide suurettevõtete juhtidest, et korruptsioon on piirkonnas probleemiks ning ärimaailmas tavaline nähtus. Võrdluseks, andmed olid esitatud 57 riigi kohta ning keskmiseks näitajaks kujunes 39 protsenti.

Lähinaabritest võib välja tuua näiteks Soome, kus mitte ükski küsitletuist ei märkinud, et korruptsioon on riigis probleemiks. Rootsi ja Taani puhul oli näitaja 4 protsenti, Saksamaa puhul 6 protsenti, Norra puhul 16 protsenti. Venemaa puhul aga 34 protsenti. Tabeli tipust ehk teiselt kohalt võib leida Ukraina, kus koguni 88 protsenti küsitletuist leiab, et korruptsioon on riigis tavaline nähtus. Olgu öeldud, et kõigi siin mainitud riikide puhul küsitleti 50 suurettevõtte juhtival kohal olevat inimest.

Raportis tehakse laiem ülevaade ka Ida-Euroopa riikidest ning siia arvestusse kuuluvad teadupärast ka Balti riigid. Raportis tõdetakse, et piirkond on väga eriilmeline ning suurte korporatsioonide jaoks on jätkuvalt tegu keeruka ärikeskkonnaga.

Raportis väidetakse, et korruptsioon on piirkonda väga sügavalt juurdunud. Näiteks ei uskunud mitte ükski Ukraina küsitletuist, et ametivõimud on korruptsiooniga võitlemises efektiivsed ning suudavad tagada korruptantide süüdimõistmise.

Võrdlemisi uute arengutena on raportis välja toodud siseinformaatorite kaitsmise poliitikad, mida mitmed Ida-Euroopa riigid rakendama on hakanud. Kuna tegu on üsna uue nähtusega, on selle efektiivsust esialgu veel raske hinnata. Küll aga tõid näiteks mitmed Slovakkias küsitletud välja, et nende jaoks takistab korruptsioonist teatamist isikliku turvalisuse risk: nimelt kardetakse, et nendega võib midagi juhtuda, kui nad ametivõime korruptsioonist peaksid teavitama. Samuti võib siseinformaatorite kaitsepoliitikate efektiivsust mõjutada ka see, et piirkonnas on väga levinud inimeste omavaheline tugev lojaalsus: 20 protsenti kõigist Ida-Euroopa riikides küsitletuist märkis, et neid takistaks korruptsioonist teatamast just see, et nad on kellegi suhtes lojaalsed.

EY raportis tuuakse lähemalt välja arengud Rumeenias, Poolas ja Venemaal.

Nii Poola kui ka Rumeenia ametivõimud on võrreldes varasemaga rohkem ressursse suunanud korruptsiooniga võitlemisse. Rumeenia korruptsioonivastane direktoraat on olnud korruptsiooniga võitlemises väga aktiivne ning patustajaid, kelle seas on nii tipp-poliitikuid kui äritegelasi, süüdi mõistnud. 

Venemaa puhul toob raport välja, et riik on laiendamas korruptsioonivastaste õigusaktide hulka ning aina suurem arv valitsusametnikke on kohustatud avalikustama oma isiklikke sissetulekuid ning võimalikke huvide konflikte. Samuti on Venemaa jaoks raporti kohaselt jätkuvalt fookuses korruptsiooniga võitlemine just kohalikul tasandil: mitmed kubernerid ning ametnikud on kriminaaluurimise all. Samuti käib uurimine erinevate rahvusvaheliste kompaniide juhtide üle, kes võivad olla oma varanduse saanud ebaausaid äriskeeme kasutades.

EY korruptsiooniedetabeli põhjal on suurimad probleemid analüüsitud 57 riigist Brasiilias. 90 protsenti küsitletuist tunnistas, et Brasiilias on probleeme korruptsiooni ja altkäemaksuga. Tulemus pole viimase aja sealseid poliitilisi arenguid arvestades eriti üllatav. Brasiilias käib juba pikemat aega uurimine seases naftakompaniis Petrobras toimunu üle. Suur altkäemaksuskandaal on kaasa toonud paljude ametnike vahistamise, paljud on uurimise all.

Teiselt kohalt võib leida juba mainitud Ukraina, kolmandale kohale platseerus Tai, kus 86 protsenti vastanuist leidis, et korruptsioon on riigis tavaline praktika.