Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rasmus Rask mahemissioonil

    Rasmus RaskFoto: ÄP fototoimetus

    Kolme aastaga on Rasmus Raski nimi paljudele tuttavaks saanud tänu jäätisele La Muu. Lisaks jäätiseärile on Rasmus aktiivne kaasarääkija ka ühiskonna valupunktidele osutades – olgu teemaks koolikiusamine, liigne alkoholitarbimine või uuskasutus.

    On ta juht või ettevõtja, ideoloog, kodanikuaktivist? „Esmajoones olen lapsevanem, isa. Päris palju asju on mu elus juhtunud läbi selle vaatevinkli vaadates,“ tõdeb 38aastane Rasmus Rask. „Swedbankist äratulek 2012. aastal oli ajendatud sellest, et saaksin rohkem aega olla perega. Mul oli toona selline elurütm, et viibisin praktiliselt iga nädal kaks-kolm päeva Stockholmis. Samal ajal oli kodus kaks last, üks just kõndima hakanud ja teine kolme-neljane. Kui siis su poeg ütleb, et näe, issi tuli külla, paneb see mõtlema.“ 

    Jäätisetootja La Muu juht Rasmus Rask esineb 19.-20. mail 2016 Pärnu Juhtimiskonverentsil „Juht kui õpetaja“. Ta räägib sellest, missugune lapsevanem on juht. Kas juhtidel on oma lastele kõrgemad ootused või kas juhtide lapsed on teistsugused?

    Tutvu Pärnu Juhtimiskonverentsi programmiga ja registreeru SIIN.

    Edukas jäätiseäri algas köögilauast
    Raski sõnul sai La Muu alguse sisuliselt koduse köögilaua tagant, kui mõeldi sellele, millist toitu kodus süüakse ja millest on Eesti poodides puudu. Ta lisab, et jäätisetootmine polnud kindlasti ta lapsepõlveunistus. „Kogu loogika oli selles, et laiemat pilti vaadates on Eestis 16% põllumaast mahe ja poodidesse jõudvad mahetooted moodustavad alla 1% turu käibest. Kuskile kaob see vahepealne ära. See on koht, kus nägime võimalust ja missiooni. Selles kontekstis tundus jäätis tehtav.“ 
    La Muu juht möönab, et aeg ökojäätisega turule tulla oli õige ja soodne ja kokkuvõttes oli neil ka palju õnne. Praegu sedasama teha oleks Raski hinnangul palju keerulisem, vaevalt õnnestuks saada sama palju tähelepanu. Seda, et La Muu pole pelgalt intellektuaalselt huvitav katsetus, vaid päris asi, näitavad ka tulemused: kolm aastat tegutsenud ettevõtte aastakäive on umbes 600 000 eurot - selle põhjal on tegemist Eesti ühe suurema mahetoiduettevõttega.
    Julged inspireerivad
    Rasmus Rask ei paista pelgavat, et ta tegevus ja mõtteavaldused vahel kurtidele kõrvadele kõlavad. „Niikaua, kui sa räägid enda kogemusest, jätkub sul usaldusväärsust. Kui aga hakkad õpetama, et tee nii- või teistmoodi või et nii on õige, võtad moraalse seisukoha. Ma ei ole teadlane ega statistik, peale iseenda kogemuse ja perspektiivi pole mul siia mängu palju pakkuda.“ Ta lisab, et talle piisab Mahatma Gandhi ütlemisest: ole ise see muutus, mida sa maailmas näha tahad.
    „Mind inspireerivad teised – kui loed Elon Muski, siis sa saad aru, et mõtted võiksid olla palju julgemad ja üks inimene, üks ettevõte, suudab tänases maailmas palju rohkem ära teha kui üks väike riik või institutsioon. Suured innovatsioonid taanduvad ikka kellegi usule, ühe inimese usule. See ongi see, millest ka mina lähtun.“
    Missioon muuta mahetooted kättesaadavaks
    Rasmus Rask leiab, et mahetootmisel on Eestis kindlasti rohkem potentsiaali, kui olla ainult nišivärk. Näiteks Rootsis veavad maheteemat kaks kaubandusketti, Coop ja ICA, viimase tütarettevõte on siinmail Rimi. „Neil on turusisene konkurents, kumb suudab tervislikumat toitu pakkuda. Loodan, et see tekib ka Eestis, et keegi kettidest positsioneerib end selle kaudu ära,“ märgib Rask. 
    La Muu turuosa on Eestis praegu 3-4% ning suuresti söövad ökojäätist need, kellele mahe pole põhiteema. Jäätist süüakse magustoiduna, sest see lihtsalt maitseb. „Meie missioon oleks muuta mahetooted kõigile kättesaadavamaks. Tahaks sel aastal saada tooraine hinda madalamaks, võib-olla teha ka mingit tüüpi tooteid, mis oleks madalama hinnaga ja rohkematele kättesaadavad.“ Rask usub, et maheteema muutub Eestis mainstream'iks. 
    Kas sellises positsioonis nagu La Muu, peab ka turgu jälgima, vaatama, mida konkurendid teevad? „Rohkem kui konkurentsi tuleb jälgida seda, kuidas inimesed mõtlevad. Tahame olla osalised dialoogis,“ lausub Rask, viidates sellele, et kui La Muul õnnestus asuda sõitma laineharjal, kus pöörati tähelepanu mahedale ja puhtale toidule, siis nüüd tõuseb päevakorda suhkruteema. 
    „Keskmiselt on meie toidulaual liiga palju suhkrut. Jogurtid ja kohupiimakreemid, mis sisaldavad üle 10% lisatud suhkrut, peaks olema märgistatud magustoiduna. Jäätis, ka mahetoorainest, on ikkagi magustoit. Selles dialoogis tahame leida enda jaoks õige positsiooni, tahame olla ise teadlikud ja tõsta teiste teadlikkust,“ selgitab Rasmus Rask.Lastega tegelemise, ühiskondliku diskussiooni ja kilemüts peas uute jäätisesesortide segamise kõrval on Rasmus Raski üheks väljundiks ka kohvikupidamine. Või õigemini selle katsetamine Viru keskuses. „Saan aru, et see pole meie äri. Samas, kui kolime tootmise Telliskivi loomelinnakusse uutele pindadele, siis tahame sinna jäätisevabriku külge teha väikese kohviku.“Seal kohvikus pakutakski ainult jäätist. Sedasama, millest kõik alguse sai.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ericsson ja Apple leppisid ära
Ericsson ja Apple sõlmisid kokkuleppe, mis lõpetab kõik ettevõtete vahelised kohtuvaidlused patentide globaalse kehtivuse osas.
Ericsson ja Apple sõlmisid kokkuleppe, mis lõpetab kõik ettevõtete vahelised kohtuvaidlused patentide globaalse kehtivuse osas.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.

Olulisemad lood

Reinsalu Operaili kaubavahetusest Venemaaga: riigiettevõttel pole moraalselt selline äri lubatud
Operaili nikliäri Venemaaga on õiguslikult lubatud, kuid küsimus on, kas Eesti Vabariigi maksumaksjatele kuuluva äri jaoks on selline tegevus moraalselt aktsepteeritav, ütles välisminister Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.
Operaili nikliäri Venemaaga on õiguslikult lubatud, kuid küsimus on, kas Eesti Vabariigi maksumaksjatele kuuluva äri jaoks on selline tegevus moraalselt aktsepteeritav, ütles välisminister Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.