Rasmus Rask mahemissioonil

On ta juht või ettevõtja, ideoloog, kodanikuaktivist? „Esmajoones olen lapsevanem, isa. Päris palju asju on mu elus juhtunud läbi selle vaatevinkli vaadates,“ tõdeb 38aastane Rasmus Rask. „Swedbankist äratulek 2012. aastal oli ajendatud sellest, et saaksin rohkem aega olla perega. Mul oli toona selline elurütm, et viibisin praktiliselt iga nädal kaks-kolm päeva Stockholmis. Samal ajal oli kodus kaks last, üks just kõndima hakanud ja teine kolme-neljane. Kui siis su poeg ütleb, et näe, issi tuli külla, paneb see mõtlema.“ 

Edukas jäätiseäri algas köögilauast

Raski sõnul sai La Muu alguse sisuliselt koduse köögilaua tagant, kui mõeldi sellele, millist toitu kodus süüakse ja millest on Eesti poodides puudu. Ta lisab, et jäätisetootmine polnud kindlasti ta lapsepõlveunistus. „Kogu loogika oli selles, et laiemat pilti vaadates on Eestis 16% põllumaast mahe ja poodidesse jõudvad mahetooted moodustavad alla 1% turu käibest. Kuskile kaob see vahepealne ära. See on koht, kus nägime võimalust ja missiooni. Selles kontekstis tundus jäätis tehtav.“ 

La Muu juht möönab, et aeg ökojäätisega turule tulla oli õige ja soodne ja kokkuvõttes oli neil ka palju õnne. Praegu sedasama teha oleks Raski hinnangul palju keerulisem, vaevalt õnnestuks saada sama palju tähelepanu. Seda, et La Muu pole pelgalt intellektuaalselt huvitav katsetus, vaid päris asi, näitavad ka tulemused: kolm aastat tegutsenud ettevõtte aastakäive on umbes 600 000 eurot - selle põhjal on tegemist Eesti ühe suurema mahetoiduettevõttega.

Julged inspireerivad

Rasmus Rask ei paista pelgavat, et ta tegevus ja mõtteavaldused vahel kurtidele kõrvadele kõlavad. „Niikaua, kui sa räägid enda kogemusest, jätkub sul usaldusväärsust. Kui aga hakkad õpetama, et tee nii- või teistmoodi või et nii on õige, võtad moraalse seisukoha. Ma ei ole teadlane ega statistik, peale iseenda kogemuse ja perspektiivi pole mul siia mängu palju pakkuda.“ Ta lisab, et talle piisab Mahatma Gandhi ütlemisest: ole ise see muutus, mida sa maailmas näha tahad.

„Mind inspireerivad teised – kui loed Elon Muski, siis sa saad aru, et mõtted võiksid olla palju julgemad ja üks inimene, üks ettevõte, suudab tänases maailmas palju rohkem ära teha kui üks väike riik või institutsioon. Suured innovatsioonid taanduvad ikka kellegi usule, ühe inimese usule. See ongi see, millest ka mina lähtun.“

Missioon muuta mahetooted kättesaadavaks

Rasmus Rask leiab, et mahetootmisel on Eestis kindlasti rohkem potentsiaali, kui olla ainult nišivärk. Näiteks Rootsis veavad maheteemat kaks kaubandusketti, Coop ja ICA, viimase tütarettevõte on siinmail Rimi. „Neil on turusisene konkurents, kumb suudab tervislikumat toitu pakkuda. Loodan, et see tekib ka Eestis, et keegi kettidest positsioneerib end selle kaudu ära,“ märgib Rask. 

La Muu turuosa on Eestis praegu 3-4% ning suuresti söövad ökojäätist need, kellele mahe pole põhiteema. Jäätist süüakse magustoiduna, sest see lihtsalt maitseb. „Meie missioon oleks muuta mahetooted kõigile kättesaadavamaks. Tahaks sel aastal saada tooraine hinda madalamaks, võib-olla teha ka mingit tüüpi tooteid, mis oleks madalama hinnaga ja rohkematele kättesaadavad.“ Rask usub, et maheteema muutub Eestis mainstream'iks. 

Kas sellises positsioonis nagu La Muu, peab ka turgu jälgima, vaatama, mida konkurendid teevad? „Rohkem kui konkurentsi tuleb jälgida seda, kuidas inimesed mõtlevad. Tahame olla osalised dialoogis,“ lausub Rask, viidates sellele, et kui La Muul õnnestus asuda sõitma laineharjal, kus pöörati tähelepanu mahedale ja puhtale toidule, siis nüüd tõuseb päevakorda suhkruteema. 

„Keskmiselt on meie toidulaual liiga palju suhkrut. Jogurtid ja kohupiimakreemid, mis sisaldavad üle 10% lisatud suhkrut, peaks olema märgistatud magustoiduna. Jäätis, ka mahetoorainest, on ikkagi magustoit. Selles dialoogis tahame leida enda jaoks õige positsiooni, tahame olla ise teadlikud ja tõsta teiste teadlikkust,“ selgitab Rasmus Rask.Lastega tegelemise, ühiskondliku diskussiooni ja kilemüts peas uute jäätisesesortide segamise kõrval on Rasmus Raski üheks väljundiks ka kohvikupidamine. Või õigemini selle katsetamine Viru keskuses. „Saan aru, et see pole meie äri. Samas, kui kolime tootmise Telliskivi loomelinnakusse uutele pindadele, siis tahame sinna jäätisevabriku külge teha väikese kohviku.“Seal kohvikus pakutakski ainult jäätist. Sedasama, millest kõik alguse sai.