Eesti rahvaarv kasvas

Rahvaarv kasvas ka statistikaameti rahvastikuarvestuse metoodika muudatuse tõttu, mille järgi toimus inimeste arvestamine püsielanike hulka, kasutades registrite põhjal koostatud indeksit. 2020. aasta registripõhist rahva ja eluruumide loendust ette valmistades analüüsis statistikaamet riiklike andmekogude kvaliteeti ja koostas nende andmete põhjal elanike kohta residentsuse indeksi. Registrite andmeid kasutades selgus, et Eestis elas 1599 inimest rohkem, kui näitasid varem kasutatud rahvaloenduse andmed. Peamiselt kasvas rahvaarv Euroopa Liidu kodanike sisserände tõttu, mida vana metoodika näitas väiksemas ulatuses.

2015. aastal sündis 13 907 ja suri 15 243 inimest. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kahel aastal, kuid 2000 võrra väiksem kui 2010. aastal, millal oli sündide kasvu tipp. Viie aastaga on kahanenud ka sünnitusealiste naiste arv. Surmade arv on 1990. aastate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel kuuel aastal on aastane surmade arv jäänud vahemikku 15 000–16 000.

Uuendusena on statistikaamet teinud andmetes mõningaid muudatusi. Olulisim metoodiline muudatus on rahvastikuregistris olevate elukohaandmete kasutuselevõtt, mida tuleb rahvaarvu piirkondlikke muutusi analüüsides arvestada. Järjest kasvava oodatava eluea tõttu avaldab statistikaamet rahvastiku näitajad kuni eluaastani 100+ (varasema 85+ asemel). Kohalike omavalitsusüksuste rahvastikus on esile toodud ka linnaosade rahvastik. Erinevates registrites olevad isikud, kes küll toimetavad Eestis, kuid kellel puudub rahvastikuregistris elukoht, on statistika andmebaasis liigitatud alarühma „maakond teadmata“.