Riigifirma võidutseb koos võlglasega

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 13. mai 2016 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigifirma võidutseb koos võlglasega
Tee-ehitaja Marble omanik Tarmo Otstavel (esiplaanil) leiab, et kui kõik tegemised jäävad seaduse piiridesse, ei ole nad hangetel osaledes eksinud. Foto: Raul Mee
Riigifirma Eesti Teed teeb juba teist aastat töid kroonilise maksuvõlglase teede-ehitusfirmaga Marble OÜ. Majandusministeerium selles probleemi ei näe, küll aga tellijad ja konkurendid.
„See on täielik sigadus. Eesti riik, kes alati kontrollib korralikult kõiki, teeb ühispakkumise ettevõttega, millel on maksuvõlad ja kustutamishoiatus,“ on firma Altos Teed omanik Tõnu Vilipuu riigiettevõtte eelistuses pettunud.
Vilipuu viitab Harku valla teehoolduse hankele, milles osales ka tema ettevõte ühispakkumises koos OÜga Üle. Viimase omanik Priit Post nõustub. „Riigiettevõte peaks näitama igas asjas eeskuju, maksuvõlglastega koostöö peaks taunitav olema,“ ütles ta. „Nad teadsid, kellega koostööd teevad,“ lisas Post. Sellele vaidleb Eesti Teede juhatuse liige Uno Kask vastu. Teede-ehitajad aga kinnitavad, et tihti maksuvõlgades Marble maine ei ole plekitu.
Hange nagu pommisütik
Tee-ehitajatele oli viimne piisk karikas sellekevadine hange Harku vallas, kuhu otsiti kohalike teede pindajaid. Turul tegutsejad teavad, et pindamisele keskenduvad Nordecon, Eesti Teed ja Üle. Kõik kolm osalesid ka Harku hankes, konkurentsi pakkusid veel Teede REV-2 ja Tallinna Teed.
Pindamistöid tahtsid saada ka kaks ühispakkujat: Üle ja Altos Teed ning Eesti Teed ja Marble. Viimaste tandem hanke ka võitis, pakkudes teiseks jäänud Üle ja Altos Teede ühistööst 26 000 euro võrra odavamat hinda.
Ette kaotatud võitlus
Teiseks jäänud firmade omanikud Vilipuu ja Post lootsid hankevõidu vaidlustada, kuid vandeadvokaat Taivo Ruus võttis neil hoo maha. Põhjus peitub kolme aasta taguses kohtulahendis.
Nimelt valis Sillamäe linn kohaliku spordihoone ehitajateks ühise pakkumise teinud Wolmreks Ehituse, Kristiine Ehituse ja Arco Ehituse. Enne tööde algust tüüris neist esimene pankrotti ja kõik kolm loobusid tööst. Linn valis võitjaks teisele kohale maandunud firma, misjärel hakkas sisse nõudma kahjusummat neid alt vedanud ettevõtetelt.
Sillamäe linnaga kohtuteed tallanud Arco Ehitus keeldus kahjutasu maksmast väitega, et nemad lepingut sõlmimast ei keeldunud, kuid ühe osaleja likvideerimise tõttu tuli teised ehitajad hankest kõrvaldada. Riigikohus nägi asja teisiti – likvideeritav firma ei sobi hankele, aga kui teised ühispakkujad vastavad tingimustele ning suudavad töid teha, saab nendega lepingu sõlmida.
Peale selle, et kohtulahend muudab vaidlused sisuliselt mõttetuks, on see tee-ehitushangetel osalevate firmade silmis ebaloogiline. „Ühispakkumise mõte on ju, et pooled täiendavad teineteist. Kui üks ei sobi, ei tohiks ka teine jätkata,“ tõstatas Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink küsimuse, miks siis üldse võtta kedagi pakkumisse kaasa, kui töid õnnestub ise teha. Taivo Ruusi sõnul suutnuks Eesti Teed tööd üksi teha.
Nii on kujunenud pikantne olukord, kus riigifirma võidab hankeid maksuvõlgadega sageli maadleva Marblega. Samuti ei ole ettevõte esitanud 2014. aasta majandusaasta aruannet, mistõttu on firmal äriregistris üleval kustutamishoiatus.
„Ühispakkumise mõte on ju, et pooled täiendavad teineteist. Kui üks ei sobi, ei tohiks ka teine jätkata,“ tõstatas Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink küsimuse, miks siis üldse võtta kedagi pakkumisse kaasa, kui töid õnnestub ise teha. Foto: Andras Kralla
Aruanne esitada või tööd ei tee
„Me ei tee koostööd maksuvõlglastega,“ kinnitas Eesti Teede juhatuse liige Uno Kask esmalt, kuid pärast küsimusi partneri krooniliste võlgade kohta tõdes ta: „Tegelikult tegi ka meid see ärevaks, kui sellest hiljem kuulsime. Vaatasime alguses krediidiinfot ja ei olnud probleemi.“
Tema sõnul eelistavad nad ühispakkumisi, et ei peaks pärast võitu korraldama eraldi hanget alltöövõtja leidmiseks. Küsimusele, miks Eesti Teed ajab asju just Marblega, vastas Kask, et see on eelmise aasta koostöö tulemus, kui tegid ise Marblele allhanget. Pealegi suutis Marble tänavu teiste tee-ehitusfirmadega võrreldes soodsamaid pakkumisi teha. Kuniks aastaaruanne esitatud, Eesti Teed senise partneriga ühispakkumisi ei tee.
Eesti Teede omanik on majandusministeerium, mis ei soovinud Marble partneriks valimist kommenteerida, saates küsimused edasi Eesti Teede juhatuse esimehele Andres Agukasele. Selgitusega, et see teema on firma juhatuse pädevuses. Sama meelt oli ka majandusminister Kristen Michal.
Eesti Teed juhatuse esimees Andres Agukas rääkis, et nad kontrollivad enne ühispakkumisi, kas partneritel on maksuvõlgu. Marblel ei ole neid sel ajal olnud. Agukas lisas, et majandusaastaaruande esitamata jätmise põhjust ta ei tea, kuna see ei takista hangetel kvalifitseerumist.
Amet: partnereid võiks hoolikamalt valida
Rohkelt hankeid korraldava maanteeameti juht Priit Sauk leiab, et Marble ei peaks esimene valik olema. „Minu meelest ei ole tegemist jätkusuutliku ettevõttega. Tellija peaks riske hindama, miks sellist pakkujat üldse kvalifitseerida. Kui oleksin ettevõtte juht, siis kindlasti valiksin oma partnereid."
Maanteeameti endine juht Aivo Adamson nõuaks Eesti Teedelt garantiid, kui valib partneriks Marble-sarnase firma, ka aastaaruande puudumine on halb märk. „Ma ei annaks seda võitu sinna. Võib-olla oleks ka hankest tagasi lükanud,“ ütles ta. „Isegi kui kohtulahend on, on mul olemas õiglustunne. Mina ei oleks seda aktsepteerinud. Oleks osalejate nimekirjast eemaldanud.“
Kõik on JOKK
Ettevõtteid häiriva Harku valla teede hanke tulemus ei riku seadust, rõhutas vallavanem Kaupo Rätsepp. „Juriidiliselt on kõik kooskõlas, meeldib see meile või mitte,“ sõnas Rätsepp ja nentis, et hanke ajal oli Marblel maksuvõlg, aga suurusjärgus, mis pole riigihankeseaduse silmis takistus. „Isiklikult arvan, et see ei ole kindlasti korrektne. Sellised ettevõtted ei tohiks hangetel osaleda, aga teine pool on seadusandlus, mis mängureeglid paika paneb.“
Küsimus aastaaruande puudumisest viis taas ühispakkumise teemani. „Marble tegi ühispakkumise. Kui ta oleks eraldi olnud, siis ei oleks võib-olla kuidagi kvalifitseerunud,“ ütles Rätsepp, kelle sõnul on Harku vald üldjuhul pannud hanketingimused, mis ei võimalda kõigil osaleda. „Mõnikord ei ole ettevõte süüdi võlas – talle on jäädud võlgu jne. Ei tahaks karm olla.“
Võlgu ka partneritele
Peale riigi on Marblelt tasusid oodanud partnerid. „Minu inimesed on teda taga ajanud. Oleme käinud ukse taga, aga oleme ka tasaarveldanud oma kontserni teiste tööde arvelt,“ selgitas Teede REV-2 juhtiv Tarvo Kuusk. „Mõni aasta tagasi oli võlg kuni paarsada tuhat eurot, viimati, kui sellega tegelesin, oli võlg 30 000 euro juures.“ Marble on võlgu jäänud ka Ülele.
Marble omaniku Tarmo Otstaveli sõnul tasub ettevõte esimesena ära riigimaksud ja arvetest üle sõidetud ei ole, vaid on eraldi kokku lepitud.
Valdade vastuhakk
Kõik tellijad siiski ei eelista Marblet. Saue vallal õnnestus koos Eesti Teedega hankes osalenud Marble maha võtta maksuvõla tõttu.
Firma partner Eesti Teed aga kvalifitseerus, sest suutis nõudeid täita üksinda. Seega tuli taas mängu pretsedendi loonud kohtulahend. Eesti Teed võitis hanke ja ees ootab lepingu sõlmimine.
„See on küsimus Eesti Teedele, miks ta üldse kaasas ettevõtte, kui ise tingimusi täidab,“ sõnas Saue vallavanem Andres Laisk, kelle hinnangul peaks saama ühispakkumisel aastaaruande puudumist arvestada. Samuti võiks tema meelest hankest eemale lükata ka varasemate tööde tähtaegade ületamise, ehituskvaliteedi ja garantiitingimuste rikkumise tõttu. „Teeme päris palju hankeid, kus oleme tupikus: võidab odavaim, aga teame, et temaga tuleb pärast probleeme.“
Samuti ei vedanud Marblel hiljuti üksi hankele minnes, näiteks Padise vald välistas ettevõtte puuduva aastaaruande tõttu.
„See on küsimus Eesti Teedele, miks ta üldse kaasas ettevõtte, kui ise tingimusi täidab,“ sõnas Saue vallavanem Andres Laisk, kelle hinnangul peaks saama ühispakkumisel aastaaruande puudumist arvestada. Foto: Raul Mee
Marble: riik on ainult teeninud
Tee-ehitaja Marble omanik Tarmo Otstavel leiab, et kui kõik tegemised jäävad seaduse piiridesse, ei ole nad hangetel osaledes eksinud.
Küsimustele vastab Tarmo Otstavel.
Miks teil on aastaaruanne esitamata?
Just on auditeerimises. Arvan, et selle kuu (mai - toim) jooksul on esitatud.
Miks aruande esitamine viibib?
Läksime äripartneriga lahku ja sellest hetkest võtsin finantsjuhtimise üle mina. Ma ei tahaks nimesid nimetada. Tõmbasime omavahel joone vahele ja läksime laiali, mina ei tahaks temaga seoses ühtegi tegevust ega asja isiklikult teha.
Vaatasin teie firma maksestiili. Marble on krooniline maksuvõlglane.
No selles mõttes, et … Ega sellepärast lahku läksimegi. Ettevõte oli 2015. aasta alguses ikkagi väga suures augus. Praeguseks ajaks on firma pinna peal ja kui aruanne on esitatud, eks saab siis igaüks sellega tutvuda. Kui maksuvõlg on olnud, ju oleme siis selle eest ka väga suuri intresse maksnud.
Miks maksuvõlad tekivad?
Eks nad sel põhjusel tekivad, et raha pole.
Miks raha pole?
2015. aasta alguses oli ettevõte väga suures augus. Tänaseks on olukord aga tunduvalt parem.
Mõni ütleb, et Marble on neile aeg-ajalt võlgu jäänud.
Esimesena maksad ikka riigimaksud ära. Kui näete maksuvõlgasid, siis on mõnele ettevõttele ka hiljem makstud, aga seal ei ole alati olnud see asi, et … et on arvetega üle mindud, vaid on ka mingeid kokkuleppeid tehtud.
Ettevõtjad arvavad, et on väga vale, et Eesti Teed võttis teid ühispakkumisse, arvestades, et Marblel on esitamata aastaaruanne, kustutamishoiatus ja tihti maksuvõlad.
Iseenesest loogiline jutt on ju, aga no ütleme tegelikult sisu, miks Eesti Teed meid valis, on natuke proosaline. Lihtsalt meil oli odavam hind freesipuru kihil, mis oli vaja panna. Ega muud keerulist seal ei ole.
Kas selliste probleemidega firma nagu Marble osalemine hangetes on eetiline?
Mis küsimus see on? Meie pakkumine on seaduslik.
Kas eetika ei loe?
Mis tähendab eetika? Kui meie ettevõte on maksud tasunud ja selle pealt tasunud ka ettenähtud intressi, siis mina leian, et Eesti riik on sellelt ainult teeninud ja ega ettevõtetel vahel ongi raske. Meie ettevõte on eksinud selle vastu, et ei ole 2014. aasta aruannet esitanud.
Mida arvate sellest, kui ettevõtjad ütlevad, et Marblel ei ole väga usaldusväärne maine?
Ühtegi arvet ei ole tasumata jäetud. Ma ei oska muud öelda. Samamoodi on meile võlgu teisi ettevõtteid. Mis teha noh. Seisan just ühe tänava otsas, kust on eelmisest aastast 16 000 eurot laekumata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum