Reklaamimaks muutis ehitusplatsi infotahvleid

Seadusemuudatusega koos on muutnud oma määrusi ka Tallinna linn, kes on leidnud võimaluse ehituse infotahvlil oleva ehitaja logo eest küsida reklaamimaksu, kuna kaubamärgi eksponeerimine reklaamib eelkõige ehitajat, mitte ei taga ehitusplatsi ohutust, kirjutab 18. mai Äripäev ehituse rubriigis.

Tallinna ettevõtlusameti kohalike maksude osakonna juhataja Riina Koit selgitas, et kuni möödunud aasta 1. juulini kehtinud ehitusseadus kohustas ehitise omanikku panema ehitamise alustamisel nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli, millel on kirjas informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta.

Möödunud aasta 1. juulil kehtima hakanud ehitusseadustik sellist nõuet ei sätesta, seega ei ole riiklikul tasandil kehtestatud ehitusinfo sisu ega ka selle avaldamise kohustust.

Tallinnas reguleerib ehituse infotahvlitega seonduvat eelkõige Tallinna linnavolikogu 2006. aasta määrus number 45 ehk Tallinna linna heakorra eeskiri, mille § 7 lõige 2 kohaselt tuleb ehitus- ja remonditöö kohta paigutada nähtavale kohale teabetahvel, millele on märgitud tööde teostaja nimi ja aadress, töö eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö nimetus ning töö alg- ja lõpptähtaeg. Eeskirja § 7 lõige 3 kohaselt lähtutakse teabetahvli mõõtude kujundamisel ja valmistamisel standardi EVS 613:2001 nõuetest.

Seega võib ehitamise alustamisel ja pooleli ehitise juures eksponeerida teabetahvlil üksnes lakoonilise sisuga teavet, mitte kaubamärke, fotosid või muud reklaami. Eeskirja nõuetele vastava teabe eksponeerimisel ei kohaldata reklaamimaksu vastavalt Tallinna linnavolikogus 2009. aasta 17. detsembril vastu võetud reklaamimaksu määrusele (§ 3 lg 1 p 12).

Maakleri kontaktid kuuluvad maksustamisele

Lisaks ei kohaldata määruse kohaselt reklaamimaksu, kui ehitisel eksponeeritakse ehitusettevõtja nime ja kontaktandmeid. Sätte eesmärk on tagada ehitusobjekti ja ehitusplatsi ohutus ja korrashoid, täpsustas Koit.

Eksponeeritav teave, mis muu hulgas sisaldab maksuvaba ehitusinfot, kuid mille eesmärk tervikuna on ehitatava objekti reklaam, näiteks maakleri kontaktide, väärtushinnangute, müüdava objekti vaadete ja muu taolise abil, kuulub reklaamimaksuga maksustamisele.

Selline käsitlus ei ole muutunud ehk reklaami eest on alati maksu tulnud tasuda, märkis Koit. “Määrust muudeti, kuna sätte aluseks olev ehitusseadus muutus 1. juulil 2015 kehtetuks. Uut, ehitusseadustiku § 12 lõige 5 kohast rakendusakti, millega seatakse riiklikud nõuded ehitise infotahvli sisule, ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium veel kehtestatud," rääkis Koit.

"Kui nimetatud rakendusakt kehtestatakse, siis vastavalt määruse § 3 lõike 1 punkti 12 sõnastusele kehtib sellele infotahvlile ka reklaamimaksu vabastus,” lisas Koit. “Reklaamimaksu laekumisele see otsest mõju ei avalda. Ka praegu ei maksustata neutraalse sisuga infotahvleid, millel pole reklaami tunnuseid.”

Miks otsustati infotahvlil logo eksponeerimine maksustada? “Ehitise piirdel eksponeeritava teabe eesmärk on teavitada kolmandaid isikuid toimuvatest ehitustöödest ja anda vältimatult vajalik informatsioon, et näiteks olukorras, kus ehitustöödega võib kaasneda oht, oleks operatiivselt tagatud võimalus kontakteeruda ehitusettevõtjaga," märkis Koit. 

Kaubamärk reklaamib ehitajat

"Muudatuse põhjus on asjaolu, et kaubamärgi eksponeerimine reklaamib pigem konkreetset ettevõtjat, kui et täidab ehitusplatsi ohutuse tagamise eesmärki,” selgitas Koit.

Infotahvlite kujundustes lähtuvad ettevõtjad Koidu kinnitusel oma vabast tahtest. “On juhtumeid, kus maksuvabastuse saamise eesmärgil on eksponeeritavat teavet ka muudetud,” lisas ta.

Üks ettevõte, kes on muutnud oma infotahvleid ja aiapiiretel olevaid tekste, on Merko. Senise logo asemel on neil nüüd suurelt kiri www.merko.ee. “Tulenevalt seadusemuudatustest oleme seniseid informatsioonitahvleid kas asendanud, osaliselt eemaldanud või täiendavatelt maksustatavatelt pindadelt reklaamimaksu deklareerinud,” selgitas Merko kommunikatsiooni- ja turundusjuht Merit Kullasepp.

Aiapiirete eesmärk on tema sõnul eeskätt ehituse ja ehitusplatsi ohutus ja korrashoid, möödakäijate ja -sõitjate kaitsmine tolmurohke ehitusplatsi mõju eest või ehitusplatsi korrektse väljanägemise säilitamine. "Seetõttu kasutame eriti käidavate tänavate ääres asuvate ehitusobjektide aedadel kangast bännereid," märkis Kullasepp. "Tulenevalt uuenenud määrusest oleme kohendanud kujundust ning lisanud sinna Merko kui ehituse peatöövõtja kodulehe aadressi, kust leiab ehitusobjekti kohta vajalikud kontaktandmed ja muu vajaliku info,” rääkis ta.  

Ilus piire aitab müüa

Enam ei piisa sellest, kui ehitatava hoone ümber paigaldada võrkaed, paljud ehitusplatsid on ümbritsetud hoopis kaunite reklaamidega.  

Endover Kinnisvara turundusjuht Maarja-Linda Taur nentis, et ehitusobjekti välireklaam on üks osa kogu arendusobjekti turunduse tervikust. “Tervik peab tagama, et kõigis kliendi kokkupuutepunktides räägime sama lugu uuest kodust, selle ümbruskonnast ning elustiilist. Ehitusplats peab olema korrektselt vormistatud ja pakendatud, nagu iga müüdav toode. Sest ehitusobjekt on kellegi tulevane kodu ja meie eesmärk on kliendis tekitada kodutunne,” rääkis Taur. 

Ehitust ümbritsevad reklaamid on hea võimalus köita arendusest mööda liikuvate potentsiaalsete klientide tähelepanu, eriti suure liiklustihedusega tänavatel. “Kunagistest tühjadest ehitusaedadest ja ehituse infotahvlitest on välja arenenud uhkete piltide ja graafiliste lahendustega efektsed suuremõõdulised reklaamid,” rääkis Taur.

Ehitusobjekti välireklaame planeerides tuleb tagada lahenduse ühtsus ja nähtavus ning loomulikult sobivus linnaruumiga. “Näiteks miljööväärtuslikus Kadriorus on sobiv kasutada tulevase hoone pildiga tellingukatet ja Kalamajas vektorgraafilist illustratsiooni, "tõi Taur näiteks. 

Ta lisas, et kaunis piire aitab hoonet paremini müüa. “Objekti märgatakse paremini, tekib positiivne emotsioon, jääb parem mulje ehituskultuurist,” märkis Sild.