Kala- ja vähimüügi maht vähenes

Viimase viie aasta jooksul on kala- ja vähikasvatuse müüdud toodangu maht suurenenud. 2011. aasta madalseisuga võrreldes suurenes 2015. aastal müüdud toodangu maht kaks korda. Kui 2014. aastal oli müüdud toodangu maht viimase 20 aasta suurim (865 tonni), siis 2015. aastal müüdud toodangu maht oli suuruselt teine.

Müüdud kala- ja vähitoodangust moodustab koguseliselt tähtsaima osa vikerforell. 2015. aastal müüdi vikerforelli 558 tonni 2 miljoni euro eest. Mitme kasvatatava liigi lisandumine on siiski vikerforelli osatähtsust müüdud kalakasvatustoodangus vähendanud: viimase viie aastaga vastavalt 85%-lt 70%-le. Vikerforelli osatähtsuse kahanemist on mõjutanud perspektiivikate liikide, nagu arktika paalia, angersäga, tuuraliste (siberi ja vene tuur) ja säga, aga ka juba pikka aega Eestis kasvatatud angerja ja karpkala, müügimahu suurenemine. Suurenenud on ka karplaste valgeamuuri ja pakslauba müük.

Harilikku jõevähki turustati 2015. aastal 0,6 tonni, mida on 2,6 korda rohkem kui 2014. aastal. Müüdud toodangu rahaline väärtus ei ole aga kasvanud samas tempos: see oli 2015. aastal 1,6 korda suurem kui 2014. aastal.

Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni, mis on 2,4 korda rohkem kui 2014. aastal. Ka müüdud toodangu väärtuse kasv oli ligi kahekordne: mullu müüdi toidukalamarja 197 000 euro väärtuses, 2014. aastal aga 93 000 euro väärtuses.

Eelmisel aastal müüdi välisriikidesse 7% kogu kaubakala toodangust, mida on 8 protsendipunkti vähem kui 2014. aastal. Põhiliselt eksporditi angerjat ning vähesel määral ka tuurlasi.