"Leedo sõnades pole põhjust kahelda"

„Leedo sõnades pole põhjust kahelda, ta on aus mees. Pilt näeb kole välja pärast seda tunnistust. Jookseb kogu aeg läbi seesama summa – neli miljonit eurot. Minu meelest jooksis Poola ja Türgi teemas ka neli miljonit läbi,“ kommenteeris Tallinna Sadama nõukogus aastaid olnud ettevõtja Hillar Teder. „Selle pildi järgi, mis praegu ajakirjanduses paistab, ei tegutsenud Kiil ja Kaljurand üksi, vaid isikute rühm oli suurem.“

Leedo ütles kohtus, et temalt küsis sisuliselt altkäemaksu summas neli miljonit eurot Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil. Vastutasuks oli Kiil lubanud poliitilist toetust, soovitades ühendust võtta sel ajal Tallinna Sadama nõukogu esimehe rollis olnud Remo Holsmeriga. “Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini,” sõnastas Leedo kohtus.

Erakonna roll

Kui tõeseks peab Teder, et Reformierakond oli valmis poliitilist toetust andma, kui Leedo raha maksab? „Tundub suhteliselt absurdne, aga pildis, mis 2014. aastal välja joonistub Leedo ja Kiili jutust, eelmisel aastal välja tulnud Kiili ja Kaljuranna laevaostuafääridest, mahub see tõesti ühe pildi peale,“ vastas Teder.

Samas ei ole teada, kas Kiil rääkis Leedoga isiklikul eesmärgil või kasutas Holsmeri nime mõjutamiseks, lisas Teder. „Seda saab ainult Kiil kinnitada. Tundub, et Poolas tegutses Kiil enda huvides, sest raha on läinud ta sõpradele ja sinna kinni jäänud. Raha kasutati enda jaoks. Loogiliselt võiks arvata, et kui ta Poolas tegutses enda huvides, siis tegi seda ka Leedolt raha küsides. Lihtsalt kasutas nimesid ära,“ oletas Teder.

Leedole ei õnnestunud Äripäeval eile küsimusi esitada, peaminister Taavi Rõivas teemat ei kommenteerinud.

Rõivase asemel vastas küsimustele Leedo tunnistuse kohta Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat, kes rõhutas, et kaitsepolitsei ja prokuratuur on avalikult kinnitanud, et erakondadel ega nõukogu liikmetel ei ole seost Tallinna Sadama juhtide kahtlustega. Samas jättis Nebokat mainimata, et pärast seda, kui Leedo tunnistuse andis, tahab kapo ta ülekuulamisele kutsuda, et täpsemat infot saada.

Mõtteks jäänud plaan

Endised Tallinna Sadama nõukogu liikmed ja endine majandusminister Juhan Parts meenutasid aga viie aasta tagust aega. Nimelt üritas 2011. aastal toonane minister Parts kangutada Tallinna Sadama juhatuse kohalt nii Allan Kiili kui ka Ain Kaljuranda.

Parts ütleb praegu, et mõlemad olid ennast ammendanud. „Meil olid teatud kõhklused. Laiemalt. Probleemid olid konteinerterminaliga - kuidas uut operaatorit sinna otsiti,“ sõnas Parts eile. „Tuletan meelde, et aastal 2011 viisime suure võitlusega riigi äriühingute juhatuse tegevuse kapo kontrolli alla. Kui arvate, et Juhan Parts või IRL seda asjata tegid, siis eksite.“

Nagu on teada, siis Kaljurand ja Kiil jäid aastal 2011 mõlemad senisesse ametisse, sest nõukogus kogunes tookord juhatuse jätkamiseks kuus poolt ja kaks vastuhäält.

Kiili ja Kaljuranna toetaja oli teiste seas Hillar Teder. „Partsil oli õigus. Oleks tulnud ära vahetada,“ tõdes Teder nüüd. „Mõlemad jätsid asjaliku mulje. Mulle meeldis, et nad olid iseseisvad. Direktoreid on kahesuguseid: on memmekaid, kes löövad kandu kokku ja täidavad, mis neile öeldakse, aga suurettevõtted vajavad isemõtlejaid.“

Vastuhääled tulid IRLi esindajatelt Veiko Tishlerilt ja Tiit Riisalolt. Kaljurand meeldis Tishlerile, pidades Kaljuranda parimaks juhiks, kes Tallinna Sadamat juhtinud. Kiiliga oli teine lugu. Ta jäi Kaljurannale selgelt alla. „Kui oleksin õpetaja, siis Kaljurannale pannuks viie, aga Kiilile kolme. Kuidas viisakalt öeldagi: Kaljurand oli terasem ja süsteemsem, väga heade kontaktidega ja hea suhtleja,“ rääkis Tishler.

Müstika või reaalsus?

Küsimus, kas poliitilise toetuse pakkumises võib tõetera olla, jätab Tishleri kahevahele. „Tundub müstika vallast,“ lausus ta, kuid märkis: „Tagantjärele võib-olla ei olegi väga müstika. Ma ei tea. Minu mõttemaailmast on see väljaspool. Leedo oleks ilmselt oma äri jätkata saanud, aga ma pole ekspert nendes küsimustes. Alahinnata ei saa ka Leedo kättemaksuiha.“

Hääletamisel Kiili vastu olnud Tiit Riisalo sõnas praegu, et nõukogu liikmed teevad oma otsuseid ise. „Aga kindlasti on nõukogu esimehel väga kaalukas roll seisukoha kujundamisel,“ ütles Riisalo, kellele oli vastumeelne Kaljuranna ja Kiili liiga hea läbisaamine. „Kui see on kahe sõbra mõnus ettevõte, siis mis võib toredam olla, aga kui see on riigile oluline suur ettevõte, siis võiks olla, et inimesed ei ole nii head semud.“

Poliitilise katuse pakkumisi Riisalo ei mäleta. „Sama küsiti minult Artur Talviku juhitavas komisjonis. Loomulikult on poliitilisi nägelusi, aga poliitilise meelehea õngitsemist välja ei paistnud.“

Nõukogu esimehe Neinar Seli suhtumine oli Tishleri sõnul hääletamisel selge. „Ütles, et tema meelest paremaid kandidaate ei ole tulnud. Üritasime Tiit Riisaloga vastu vaielda, et peaks värsket verd juhatusse tooma, aga see pandi kiiresti hääletusele ja oli kogu lugu. Suhteliselt konkreetselt tehti ära jah,“ mäletab Tishler.

Parts tõstatas aga küsimuse, miks Seli nii väga Kaljuranna-Kiili poole hoidis. „Ootan, et sadama komisjon vastaks küsimusele, miks Neinar Seli neid ikkagi usaldas. See küsimus on vastamata. Eesti vabariigi suurim luiskaja Seli mängib ju naiivitari,“ sõnas Parts. „See keiss, mille üle nüüd arutatakse, oli, kui olin juba lahkunud. Arvan, et Kiil ja Kaljurand minu ajal väga laialt ei julgenud ülbitseda, kuid mine sa tea.“