Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Leedo sõnades pole põhjust kahelda"

    Ärimehed Vjatšeslav Leedo ja Neinar Seli (kaamera poole seljaga).Foto: Erik Prozes

    Praamikuninga Vjatšeslav Leedo vande all antud tunnistus loob seoseid Reformierakonna ja korruptsioonikahtlustuse saanud Tallinna Sadama juhtide vahel. Kapo kutsub Leedo ülekuulamisele.

    „Leedo sõnades pole põhjust kahelda, ta on aus mees. Pilt näeb kole välja pärast seda tunnistust. Jookseb kogu aeg läbi seesama summa – neli miljonit eurot. Minu meelest jooksis Poola ja Türgi teemas ka neli miljonit läbi,“ kommenteeris Tallinna Sadama nõukogus aastaid olnud ettevõtja Hillar Teder. „Selle pildi järgi, mis praegu ajakirjanduses paistab, ei tegutsenud Kiil ja Kaljurand üksi, vaid isikute rühm oli suurem.“
    Leedo ütles kohtus, et temalt küsis sisuliselt altkäemaksu summas neli miljonit eurot Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil. Vastutasuks oli Kiil lubanud poliitilist toetust, soovitades ühendust võtta sel ajal Tallinna Sadama nõukogu esimehe rollis olnud Remo Holsmeriga. “Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini,” sõnastas Leedo kohtus.
    Erakonna roll
    Kui tõeseks peab Teder, et Reformierakond oli valmis poliitilist toetust andma, kui Leedo raha maksab? „Tundub suhteliselt absurdne, aga pildis, mis 2014. aastal välja joonistub Leedo ja Kiili jutust, eelmisel aastal välja tulnud Kiili ja Kaljuranna laevaostuafääridest, mahub see tõesti ühe pildi peale,“ vastas Teder.
    Samas ei ole teada, kas Kiil rääkis Leedoga isiklikul eesmärgil või kasutas Holsmeri nime mõjutamiseks, lisas Teder. „Seda saab ainult Kiil kinnitada. Tundub, et Poolas tegutses Kiil enda huvides, sest raha on läinud ta sõpradele ja sinna kinni jäänud. Raha kasutati enda jaoks. Loogiliselt võiks arvata, et kui ta Poolas tegutses enda huvides, siis tegi seda ka Leedolt raha küsides. Lihtsalt kasutas nimesid ära,“ oletas Teder.
    Leedole ei õnnestunud Äripäeval eile küsimusi esitada, peaminister Taavi Rõivas teemat ei kommenteerinud.
    Rõivase asemel vastas küsimustele Leedo tunnistuse kohta Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat, kes rõhutas, et kaitsepolitsei ja prokuratuur on avalikult kinnitanud, et erakondadel ega nõukogu liikmetel ei ole seost Tallinna Sadama juhtide kahtlustega. Samas jättis Nebokat mainimata, et pärast seda, kui Leedo tunnistuse andis, tahab kapo ta ülekuulamisele kutsuda, et täpsemat infot saada.
    Tallinna Sadama endist juhatuse liiget Allan Kiili kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus. Firma endine nõukogu esimees Remo Holsmer nimi kerkis esile Vjatšeslav Leedo antud tunnistuses.Foto: Andres Haabu
    Mõtteks jäänud plaan
    Endised Tallinna Sadama nõukogu liikmed ja endine majandusminister Juhan Parts meenutasid aga viie aasta tagust aega. Nimelt üritas 2011. aastal toonane minister Parts kangutada Tallinna Sadama juhatuse kohalt nii Allan Kiili kui ka Ain Kaljuranda.
    Parts ütleb praegu, et mõlemad olid ennast ammendanud. „Meil olid teatud kõhklused. Laiemalt. Probleemid olid konteinerterminaliga - kuidas uut operaatorit sinna otsiti,“ sõnas Parts eile. „Tuletan meelde, et aastal 2011 viisime suure võitlusega riigi äriühingute juhatuse tegevuse kapo kontrolli alla. Kui arvate, et Juhan Parts või IRL seda asjata tegid, siis eksite.“
    Nagu on teada, siis Kaljurand ja Kiil jäid aastal 2011 mõlemad senisesse ametisse, sest nõukogus kogunes tookord juhatuse jätkamiseks kuus poolt ja kaks vastuhäält.
    Kiili ja Kaljuranna toetaja oli teiste seas Hillar Teder. „Partsil oli õigus. Oleks tulnud ära vahetada,“ tõdes Teder nüüd. „Mõlemad jätsid asjaliku mulje. Mulle meeldis, et nad olid iseseisvad. Direktoreid on kahesuguseid: on memmekaid, kes löövad kandu kokku ja täidavad, mis neile öeldakse, aga suurettevõtted vajavad isemõtlejaid.“
    Vastuhääled tulid IRLi esindajatelt Veiko Tishlerilt ja Tiit Riisalolt. Kaljurand meeldis Tishlerile, pidades Kaljuranda parimaks juhiks, kes Tallinna Sadamat juhtinud. Kiiliga oli teine lugu. Ta jäi Kaljurannale selgelt alla. „Kui oleksin õpetaja, siis Kaljurannale pannuks viie, aga Kiilile kolme. Kuidas viisakalt öeldagi: Kaljurand oli terasem ja süsteemsem, väga heade kontaktidega ja hea suhtleja,“ rääkis Tishler.

    Remo Holsmer

    endine Tallinna Sadama nõukogu esimees

    Leedo kinnitas kohtus vande all fakti, et mina ei ole temalt raha küsinud. Niisamuti ütles Leedo, et temalt küsis “sidrunite keeles” raha toonane Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil.

    Sealt edasi seoste loomine minuga on meelevaldne ja jutu “poliitilise toetuse” vahendamises lükkan ma üheselt ümber.

    Kaitsepolitseiamet on kinnitanud, et Tallinna Sadama nõukogu liikmetel ega ka ühelgi erakonnal ei ole seost Tallinna Sadama juhtidele esitatud kahtlustustega.

    Müstika või reaalsus?
    Küsimus, kas poliitilise toetuse pakkumises võib tõetera olla, jätab Tishleri kahevahele. „Tundub müstika vallast,“ lausus ta, kuid märkis: „Tagantjärele võib-olla ei olegi väga müstika. Ma ei tea. Minu mõttemaailmast on see väljaspool. Leedo oleks ilmselt oma äri jätkata saanud, aga ma pole ekspert nendes küsimustes. Alahinnata ei saa ka Leedo kättemaksuiha.“
    Hääletamisel Kiili vastu olnud Tiit Riisalo sõnas praegu, et nõukogu liikmed teevad oma otsuseid ise. „Aga kindlasti on nõukogu esimehel väga kaalukas roll seisukoha kujundamisel,“ ütles Riisalo, kellele oli vastumeelne Kaljuranna ja Kiili liiga hea läbisaamine. „Kui see on kahe sõbra mõnus ettevõte, siis mis võib toredam olla, aga kui see on riigile oluline suur ettevõte, siis võiks olla, et inimesed ei ole nii head semud.“
    Poliitilise katuse pakkumisi Riisalo ei mäleta. „Sama küsiti minult Artur Talviku juhitavas komisjonis. Loomulikult on poliitilisi nägelusi, aga poliitilise meelehea õngitsemist välja ei paistnud.“
    Nõukogu esimehe Neinar Seli suhtumine oli Tishleri sõnul hääletamisel selge. „Ütles, et tema meelest paremaid kandidaate ei ole tulnud. Üritasime Tiit Riisaloga vastu vaielda, et peaks värsket verd juhatusse tooma, aga see pandi kiiresti hääletusele ja oli kogu lugu. Suhteliselt konkreetselt tehti ära jah,“ mäletab Tishler.
    Parts tõstatas aga küsimuse, miks Seli nii väga Kaljuranna-Kiili poole hoidis. „Ootan, et sadama komisjon vastaks küsimusele, miks Neinar Seli neid ikkagi usaldas. See küsimus on vastamata. Eesti vabariigi suurim luiskaja Seli mängib ju naiivitari,“ sõnas Parts. „See keiss, mille üle nüüd arutatakse, oli, kui olin juba lahkunud. Arvan, et Kiil ja Kaljurand minu ajal väga laialt ei julgenud ülbitseda, kuid mine sa tea.“
  • Hetkel kuum
Seotud lood

IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.