Kreeka võlakergendus sünnib visalt

Poolikud lahendused lükkavad vaid edasi tõehetke, mil euroala põhjapoolsematel riikidel tuleb tunnistada, et maksejõuetule riigile laenu andmine (2010. aastal – toim.) oli rumal, ütles Chicago Ülikooli emeriitprofessor Aliber, kes osales Tallinnas nobelisti Ronald Coase’i instituudi seminaril.

Ka Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja Raul Eamets möönab, et majanduslikud argumendid on arusaadavad, kuid poliitiliselt on väga keeruline Kreeka võlga vähendada. „See oleks ohtlik samm teistele riikidele, kes täna üritavad saada järje peale või olemasolevaid reegleid väga täpselt täita,“ ütles Eamets.

Euroala rahandusministrid on teisipäeval koos, et hinnata, kas euroala päästefond ESM saab Kreekale aasta eest antud abipaketist laenuosa välja maksta, mis võimaldaks Kreekal täita juulis maksmisele tulevad võlakohustused. Ühe viimase eeltingimusena kinnitas Kreeka parlament pühapäeva õhtul napi enamusega uued maksutõusud ja kärped.

Ekstra fookuses on rahandusministrite kohtumisel seekord Kreeka võlakoorma saatus (180% SKPst), millest sõltub, kas viimase abipaketiga liitub ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). IMF saab liituda vaid siis, kui võla teenindamine on riigile jõukohane.

IMF nõuab Kreekale võlakergendust, sest praegusel trajektooril ei ole see jätkusuutlik. Samuti leiab IMF, et Kreeka abile seatud tingimused, mis nõuavad aastakümneid 3,5% suurust eelarve ülejääki (võla teenindamise kulusid arvestamata), ei ole realistlikud ei majanduslikult ega poliitiliselt.

IMF tahab selget pilti

IMF tahab selget kokkulepet, et Kreeka abipaketi lõppemiseks 2018. a oleksid vajalikud struktuursed reformid tehtud ja võlg jätkusuutlikul alusel. IMFi värskes Kreeka võla analüüsis heidetakse ette, et seni on numbrid tihti klappima saadud ühekordsete meetmetega, mis kestvat tulemust ei taga.

IMF ei esinda üksi Euroopa riike ja teised aktsionärid on euroala nii suure hädaabi suhtes kriitilised. IMFi suurima aktsionäri USA rahandusminister Jack Lew kordas laupäeval G7 kohtumisel, et Kreeka vajab mõistlikku võlakergendust.

Ministrite kohtumise eel on märgata kompromissitahet, ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem uudistekanalile CNBC. Ilmselt saab Kreeka laenumakse ja mingi võlakergenduse.

Tehniliselt on selleks erinevaid võimalusi. IMF on pakkunud, et Kreeka hakkaks intresse ja põhiosa maksma praegu kokku lepitud 2022. aasta asemel alles 2040. aastast ja et mõnede laenude maksetähtajad lükkuksid kuni 2080. aastasse, fikseerides intressi 1,5% tasemel, vahendas agentuur Bloomberg.

Poliitiline miiniväli

Euroopa pole ilmselt nõus nii kaugele minema. Eriti keerulises seisus on Saksamaa kantsler Angela Merkel, kelle jaoks on kaalul kogu eurokriisi lahenduse valikud, kirjutas Financial Times. Püütakse vältida uute tuliste debattide lahvatamist Saksa parlamendis enne tuleval aastal toimuvaid üldvalimisi. Ja ka enne Suurbritannia referendumit. Rahandusminister Wolfgang Schäuble on pakkunud, et Kreeka võlateema tõsisemad arutelud võiks lükata 2018. aastasse.  

Kaalumisel on ka IMFi Kreekale seni antud laenude ülesostmine ESMi poolt, mis vähendaks intressimakseid. Samuti 2010. a enne euroala päästemehhanismide loomist Kreekale antud kahepoolsete laenude ülesostmist ESMi.

Robert Aliberi visandas reedel omapoolse alternatiivina, et Kreeka võlad võiks vahetada osa vastu Kreeka tulevastes maksulaekumistes.

Raul Eamets arvas, et mingil moel läheb ilmselt IMFi pakutud lahendus käiku. „Ma ei tea, mis on hea lahendus,“ tunnistas ta. „Kardan, et mingis vormis see IMFi soovitus lõpuks realiseerub. Ja see on väga demoraliseeriv teistele riikidele.“

Need „teised riigid“ on eelkõige Hispaania ja Portugal, mis on abipaketi alt küll väljunud, kuid euroala reeglitega jätkuvalt hädas. Läinud nädalal jättis Euroopa Komisjon need riigid normist suurema eelarvedefitsiidi eest trahvimata.