Sirje Rank • 25. mai 2016
Jaga lugu:

Ansip lammutab e-kaubanduse barrikaade

Euroopa Komisjoni digitaalse turu asepresident Andrus Ansip  Foto: DPA

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip esitles täna Brüsselis uut pakki eelnõusid takistuste kõrvaldamiseks, mis kammitsevad Euroopa Liidus piiriülese e-kaubanduse arengut ja on jätnud nii selles sisalduva majanduspotentsiaali seni kasutamata.

Eesmärk on luua kaupade ja teenuste müügiks internetis samasugune suuremate tõrgeteta ühisturg, nagu toimib reaalses maailmas.

Praegu võib takistuseks olla kas või paki kätte toimetamise kõrge kulu – hinnavahed paki toimetamisel teise ELi riiki võivad erineda koduturuga võrreldes kordades. Ülemäära kõrge hind vähendab nõudlust ja kitsendab tarbijate valikuvõimalusi. Kasu võimalikust tehingust jääb olemata. Kõik kokku pärsib Euroopa ettevõtete arengu- ja konkurentsivõimalusi näiteks selliste hiidudega nagu Amazon, mis oluliselt varem e-kaubanduse potentsiaali märkasid.

See on üks probleem, mida täna esitletud eelnõudega tahetakse arstida – komisjon ei lähe nii kaugele, vähemalt esialgu, et kehtestada hinnalagesid, kuid nõuab eelnõukavas suuremat läbipaistvust hindade kujunemise kohta. Sellega loodetakse konkurentsi lisada ja hinnad madalamaks saada, mis avaks soodsamatel tingimustel avarama turu ka Eesti väiketootjatele. 2019. aastal hinnatakse, kas tehtust piisas.

Brüsseli mõttekoda Bruegel tõmbas paralleele rändlustasudega, kus liikmesriikide vahel valitsesid samuti suured käärid, takistades ühtse turu toimimist ja pärssides teenuste arengut. Ka siin ei olnud kohalikel ettevõtetel ei huvi ega ka voli midagi muuta.

E-kaubandus kasvab Euroopas kiiresti, Euroopa Komisjoni andmeil keskmiselt 22% aastas. 2014. aastaks ulatus kaupade müügi käive 200 miljardile eurole, mis on 7% kogu jaemüügist.

Eurostati 2015. a andmeil on 65% internetikasutajatest ka internetipoest oste sooritanud. Teisest riigist on enesele midagi soetanud 30% ja trend on kasvav.

Väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest müüb interneti vahendusel 15%, koduturult kaugemale müüb vaid 7%.

Eurostati 2015. a uuring näitas, et piiriüleselt oma kaupu müüvatest ettevõtetest leidis 51%, et postikulud on liiga kõrged.  27% nimetas seda oluliseks probleemiks. Firmadest, kes üritasid sel ajal taolist müüki käivitada, leidis 62%, et postikulud on liiga kõrged.

Digiturg ei peaks tavaturust erinema

Peale postiteenuse kulu puudutava eelnõu on Euroopa Komisjoni paketis veel kaks eelnõu - üks tagab nii müüjale kui ka ostjale suurema selguse tarbija õigustest ja annab kohalikele instantsidele suurema voli nende õiguste jõustamiseks, teine puudutab geoblokingut ning muud liiki diskrimineerimist näiteks tarbija asukoha või kodakondsuse alusel. Aastapäevad tagasi tekitas paksu pahameelt Pariisi Disneyland, mille eriti soodsad interneti kaudu müüdud paketid ei olnud kättesaadavad kõigile ELi kodanikele. Seda praktikat on lõbustuspark nüüd muutnud. Internetipoes käimine ei pea erinema tavalisest poekülastusest, kus keegi ei hakka tootele hinda kujundama vastavalt kliendi päritoluriigi elatustasemele.

„Liiga sageli ei ole inimestel võimalik internetis ostu sooritades juurde pääseda kõige soodsamatele pakkumistele või jäetakse ost teisest riigist tegemata, kuna postikulud on liiga kõrged. Või muretsetakse, kuidas oma õigusi nõuda, kui midagi valesti peaks minema. Tahame need probleemid lahendada, mis takistavad tarbijatel ja ettevõtetel täielikult ära kasutada võimalusi, mida pakub kaupade ja teenuste müük interneti vahendusel,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Samas ei kohusta diskrimineerimist välistav eelnõu kauba või teenuse müüjat tarnima seda igasse ELi riiki. Samuti ei pea käibemaksust vabastatud väikeettevõtted end maksukohustuslaseks registreerima, et reeglitega vastavuses olla. 

Reeglitele laiem ulatus

Eraldi täpsustas Euroopa Komisjon täna veel audiovisuaalteenuste eeskirju ning oma seisukohta internetiplatvormide suhtes.

Kuna teleri kõrvale on tulnud rida uusi kanaleid nagu Netflix ja YouTube, kust inimesed filme ja videoid vaatavad, tahab komisjon ühtlustada ka neid eri kanaleid puudutavad reegleid. Näiteks nõuda et vähemalt 20% nende kataloogides pakutavast sisust oleks Euroopa tootjate sisu. Seda kvoodinõuet on arvuti- ja kommunikatsiooniala ühenduse CCIA (kuhu kuuluvad ka Netflix ja Amazon) asepresident James Waterworth juba jõudnud kritiseerida kui iganenud abinõud 21. sajandil, kirjutas Daily Mail.  

Komisjon tahab ühtlasi, et internetiplatvormid võtaksid suurem vastutuse sisu eest, mida nad vahendavad - ohjeldaksid vihakõnet, kaitseksid alaealisi mitte-eakohase sisu eest, reageeriksid efektiivsemalt autoriõiguste rikkumisele.

Ansipi sõnul ei kavatseta internetiplatvormidele kehtestada eraldi reegleid - selle asemel laiendatakse vajaduse korral traditsioonilistele sektoritele kehtivaid reegleid ka platvormidele, et tagada kõigile n.ö ühesugune mänguruum.

Euroopa Komisjon tahab kõrvaldada takistused, mis pärsivad Euroopa oma internetiplatvormide arengut. Praegu domineerivad valdavalt USA ja Aasia platvormid, ELi osakaal suurimate internetiplatvormide turul on vaid 4%.

Uute eeskirjadega muutuvad paindlikumaks reklaamireeglid - ringhäälinguorganisatsioonid saavad suurema vabaduse valida, millal reklaame lubatud mahu piires päeva jooksul näidata. 

Palume mitte üle reguleerida

Komisjoni eelnõude avaldamise eel läkitasid Suurbritannia, Rootsi ja veel 12 riiki – Eesti sealhulgas – komisjonile ühise kirja, milles kutsuti üles internetiteenuseid mitte üle reguleerima. Vastukaaluks Saksamaa ja Prantsusmaa üleskutsetele ohjeldada eelkõige USA tehnoloogiahiidude kasvavat mõju Euroopa turul.

Tuleks hoiduda reeglitest, mis mõõdavad kõigile ühe puuga ning kaaluda alternatiive, enne kui kehtestatakse uusi koormavaid reegleid, vahendas agentuur Bloomberg ELi eesistujariigile Hollandile läkitatud kirja. Kirjale on alla kirjutanud veel Belgia, Bulgaaria, Soome, Taani, Iirimaa, Tšehhi, Poola, Luksemburg, Sloveenia ning kolm Balti riiki.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum