Alyona Stadnik • 31. mai 2016 • 5 min
Jaga lugu:

Reeglid pidurdavad alternatiivbörsi hoogu

Tallinna börsi väikevend alternatiivturg First North  Foto: Andres Haabu

Tallinna börsi alternatiivturg First North pole siiani korralikult käivitunud, sest liialt karmid reeglid peletavad väikefirmasid, kelle ärile hoo andmiseks on alternatiivbörs mõeldud.

„On tähelepanuväärne, et alternatiivbörsi sisuline käivitamine kirjutati valitsusliidu leppesse 2011. aastal ja ka juba 2007. aasta leppes oli punkt, mis nägi ette alternatiivbörsi käivitamise, tollal siis pigem õigusliku raamistikuna,“ kommenteeris endine rahandusminister ja reformierakondlane Aivar Sõerd. „Sisulist käivitumist, nii nagu oli plaanis 2011. aasta leppes, pole aga toimunud, sest see oleks pidanud tähendama, et seal oleks vähemalt 10–15 ettevõtet.“

Praeguses valitsusliidu leppes alternatiivbörsi eraldi punktina ei ole. „Kuigi sellised üldised meetmed nagu erinevate finantsinstrumentide pakkumise soodustamine või meetmed kapitali kättesaadavuse parandamiseks väikestele ja keskmistele ettevõtetele võiks hõlmata ka alternatiivbörsi,“ sõnas Sõerd.

See on börsi üks kauplemisvorme. Teda eristab põhinimekirja ja lisanimekirja aktsiatest riskitase, milles väljendub aktsiakapitali ja tegutsemisaja erinevus.

Tallinna börsi alternatiivbörsi koosseisus on ka võlakirjade kauplemisplatvorm. Kui võtta juurde ka võlakirjad, siis Eesti ettevõtetest on alternatiivbörsil First North lisaks Linda Nektarile ka Mainor Ülemiste võlakirjad. Viimastega on alates kauplemisele võtmisest 2015. a novembris tehtud 12 tehingut, 229 võlakirjaga ning kauplemise käive kokku on olnud 230 846 eurot.

Esimene võlakiri Eestist alternatiivturul First North oli Finora Capitali võlakiri 2015. a kevadel, kuid ettevõte võttis nad vabatahtlikult kauplemiselt maha, kuna finantsinspektsiooni tõlgenduse järgi ei tohi krediidiandjad avalikult võlakirju pakkuda, sest see on FI arvates võrdne deposiitide kaasamisega, mis nõuab pangalitsentsi. Mitmed suured krediidiandjad kaalusid enne seda samuti First Northile minekut, kuid pärast FI vastava märgukirja avaldamist loobusid sellest. 

Baltimaades on alternatiivturul kokku 4 võlakirja (Bobutes paskola, Baltic Mill, Modus Energija, Mainor Ülemiste) ja 3 aktsiat (Linda Nektar, K2 LT ja Baltic Telekom).

Selleks, et väärtpaberiturgu elavdada, tuleb Sõerdi sõnul tegeleda nii nõudluse poolega, ehk saada rohkem investoreid turule, kui ka pakkumise poolega, ehk tekitada piisavalt erinevaid finantsinstrumente. 

„Praegu on vaja ka alternatiivturul osalemiseks koostada mahukas ja kulukas väärtpaberite pakkumise täisprospekt koos lisadega, juhul kui pakkumine läheb enamale kui 150 investorile,“ ütles Sõerd. „Alternatiivturul võiksid olla prospektile lihtsustatud nõuded.“

Eesti võiks Sõerdi sõnul kaaluda ka üldise prospektinõude leevendamist. ELi direktiiv annab õiguse vabastada prospektinõudest pakkumised kuni 5 miljonit eurot. Üldine prospektinõue reguleeritud turul pakkumiseks võiks alata näiteks 2 miljonist eurost,“ lausus ta. „See eeldaks kehtiva väärtpaberituru seaduse muutmist.“

Kolm Eesti ettevõtet börsil

Balti riikidest tuli First Northile möödunud aastal kokku seitse ettevõtet, neist kolm olid Eesti ettevõtted.

„See suurendab meie veendumust, et sellise leebemate nõuetega kauplemiskoha järele on ka Balti turul vajadus olemas,“ ütles Tallinna börsi juhatuse esimees Rauno Klettenberg.

First Northi puhul tuleb tema sõnul silmad pidada, et see on mõeldud eelkõige väikese ja keskmise suurusega kasvavatele ettevõtetele eriti nende kiires arengufaasis. „Enamasti on nende ettevõtete omanike ring üsna väike ning seega ongi alternatiivturul kaubeldavad väärtpaberid vähem likviidsed,“ selgitas Klettenberg.

Probleem ei ole rahas, vaid inimestes

Ülo Pärnits, Mainor Ülemiste nõukogu esimees

Alternatiivbörsile minek ei ole midagi keerulist, sinna minnakse ikka eesmärgiga saada lisaraha arenguks. Praegu ei ole rahapuudust, on puudu ideedest, mõtetest ja tahtmisest. Probleem ei ole rahas, vaid inimestes ja nende võimekuses. Kui me räägime sellest, et peaks rohkem looma lisaväärtust, siis miks need ettevõtted, kes teavad seda, ei tooda? Sest lihtsalt mõistus ei võta. Ma näen seda iga päev oma töös, et inimestel on ainult teatud võimed. Meil on tegelikult Eesti turul ka supermehi, näiteks Raul Kirjanen, kes on lühikese ajaga rajanud Euroopa suurima graanulitehase, Ain Hanschmidt jt. Selliseid mehi on küll, keda saab nimetada ja tuua näitena, kuidas nemad toimetavad.

Ettevõtete börsile minek sõltub, milline on nende rahavajadus ja raha saamise võimalus.

Meie ettevõte, Mainor Ülemiste, läks alternatiivbörsile võlakirjadega, see oli normaalne, mingeid täiendavaid soove meil sellega seos ei ole. Meie oleme investeerinud aastate jooksul 150 miljonit eurot ning oleme selle raha pangast saanud ja börsi ei ole meil vaja olnud. Kui peaks selline olukord tekkima, et raha on vaja, siis hakkame uurima võimalusi.

 

„Kuna omanikud on pigem pikaajalised strateegilised investorid, siis on nende huvi väärtpabereid müüa suhteliselt väike," lisas ta.

Omanike ring on väiksem Klettenbergi sõnul ilmselt seetõttu, et First Northil olevate ettevõtete puhul on tegemist mõnevõrra riskantsema investeeringuga. „Lisaks on üldjuhul tegemist private placement’iga ehk siis esialgu jõutakse vaid piiratud arvu investoriteni. Avalik pakkumine on alustava ettevõtte jaoks ilmselt liiga kulukas,“ lausus Klettenberg.

First Northile rohkem ettevõtteid saada aitaks Klettenbergi sõnul avaliku pakkumise nõuete leevendamine, mis muudaks turule tuleku väiksematele ettevõtetele lihtsamaks ja soodsamaks. „Samuti oleks variant pakkuda toetusmeetmeid, näiteks Kredexi poolt, et aidata ettevõtetel turule tulekuga seotud kulusid kanda,“ lisas Klettenberg.

Tallinna börs pooldab alternatiivbörsi seetõttu, et see annab kapitaliturult raha kaasamise võimaluse ka lühikese tegevusajalooga ning väiksematele ettevõtetele. „Samuti suurendab First Northil turule tulemine ettevõtte nähtavust ja lihtsustab kapitali kaasamist tulevikus,“ sõnas Klettenberg.

Samas on Klettenbergi sõnul oluline teada, et tulenevalt alternatiivturul esitatavatest leebematest nõuetest võib seal kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimine olla seotud suurema riskiga kui investeerimine reguleeritud turul kaubeldavatesse väärtpaberitesse.

Alternatiivbörs on väikestele

Redgate Capitali juhtivpartner Aare Tammemäe pooldab alternatiivbörsi, kuna see on ideaalne koht väikese ja keskmise suurusega ettevõtte esimeseks kapitali kaasamise harjutuseks kapitaliturgudelt. „Reguleeritud börside nõuded on liialt karmid. Investoritele annab aga alternatiivturg suurema kindluse kui üldse mitte noteeritud väärtpaberite puhul,“ lausus Tammemäe.

Alternatiivbörside võidukäiku iseloomustab tema sõnul ka see, et lisaks First Northile on tekkinud juba teised alternatiivbörsid, näiteks Funderbeam Markets käivitas aktsiatega kauplemise võimalused start-up'idele. „Lisaks eksisteerivad mitmed ühisrahastusplatvormid, kuhu erainvestorid raha panevad, küll ei saa seal kaubelda,“ lausus Tammemäe.

Tasub teada

Mida väiksem on ettevõte, seda suuremat kasvu ta vajab. Seetõttu ei ole alternatiivbörs neile, kes dividendiaktsiatele panustades loodavad stabiilsele, kuid vähetootlikule tulule. Põhinimekirjas olev ettevõte võib omada vähem ambitsiooni kasvada, mis tähendab ka seda, et ta võib maksta rohkem dividende. Selge on ka see, et kui ettevõte vajab jõulist laiendamist ning osaleb alternatiivbörsil, siis laienemise ajal ei ole mõistlik maksta lähitulevikus dividende, kuna ettevõte ei ole kasumis, vaid vajab jooksvalt ja püsivalt investeeringuid.Ettevõtte väärtus on suurem, kui rahaline näitaja seda väljendab. Kasvuettevõtetel võivad olla näitajateks uuele turule sisenemine, uue toote turule toomine või mingisuguse lisandväärtuse loomine kliendile, samuti koostöölepingu sõlmimine, strateegiliste koostööpartnerite kaasamine.Turult väljumine on alguses tõenäoliselt aeglane turu väikse likviidsuse tõttu, kuid kindlasti kiirem ühisrahastusplatvormidega võrreldes. See on plusspunkt börsile investeerimise kasuks. Samuti on ühisrahastusplatvormide miinuseks, et olemasolevate portaalide järelturg on hetkel kas olematu või väga kohmakas, mistõttu ei pruugi mitme aasta jooksul olla võimalik enda investeeringut realiseerida. Reguleerimata turgudel on emitentidel teatud kohustused. Näiteks on emitendil pärast kauplemisele võtmist info edastamise kohustus läbi alternatiivbörsi süsteemi. Lisaks on emitendil kohustus sõlmida kogu kauplemisele võtmise perioodiks leping sertifitseeritud börsi nõustajaga, kellel on omakorda kohustused vastavalt alternatiivturu reglemendile.Alternatiivbörsid on mõeldud eelkõige väiksematele ja dünaamilisematele ettevõtetele, kes ei vaja väga suurt kapitalisüsti. Paljud ettevõtted kasvavad sealt välja ja lähevad reguleeritud turule, kus neil on ligipääs suurematele institutsionaalsetele investoritele ja seega suurematele emissioonisummadele. Alternatiivturg ei ole direktiivi tähenduses reguleeritud turg, vaid mitmepoolne kauplemissüsteem. Samas on see väärtpaberituru oluline komponent, kuna see on justkui eelnev etapp nendele ettevõtetele, kes järgmise sammuna kavatsevad oma aktsiad börsil noteerida. See on ühtlasi väike- ja keskmistele ettevõtetele sobiv kauplemissüsteem, mille kaudu saaks kaasata erinevate fondide ja ka erainvestorite investeeringuid.

Allikad: endine rahandusminister ja reformierakondlane Aivar Sõerd, Redgate Capitali juhtivpartner Aare Tammemäe, Investorite Liidu üks asutajatest Swen Uusjärv

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt