1. juuni 2016
Jaga lugu:

Priit Alamäe: otsin kogu aeg järgmist kasvu

Priit Alamäe sõnul vajab Eesti sama head promootorit, kui seda on praegused peaminister ja president.  Foto: Andras Kralla

Nortali juht Priit Alamäe on uhke, et Eesti kuvand ettevõtluskeskkonnana on välismaal suurepärane.

Ometi ei tohi 28. septembril Äriplaani konverentsil esineva Alamäe sõnul seepärast loorberitele puhkama jääda.

Kas Nortalil läheb hästi?

Eestlase jaoks on patt öelda, et hästi läheb. Aga, jah, ega ma ei saa ka öelda, et ettevõttel halvasti läheb (naerab). Minu obsessiiv-kompulsiivne mure on kasv. Kogu see ettevõte on algusest peale ehitatud teadmisega, et niipea kui meil kasv otsa lõpeb, niipea tekib seisak. Ehk areng peatub. Muretsen kogu aeg sellepärast, kust leida järgmist kasvu. Siis on inimestel huvitav, klientidel huvitav ja aktsionäridel ka huvitav.

Priit Alamäe esineb Äripäeva konverentsil Äriplaan 2017. Äripäeva esinduslikem konverents Äriplaan toimub 28. septembril ning seal esinevad mitmed mõjukad ettevõtete omanikud, teiste seas transpordiettevõtja Hugo Osula, Graanul Investi omanik Raul Kirjanen, kaubandusärimees Jüri Vips, investor ja ettevõtja Jüri Mõis, värske TOP 100 võitja ja Adcashi juht Thomas Padovani ning finantsanalüütik ja Astri Grupi osanik Eve Kirs.Kelle esinemist Priit Alamäe ise Äriplaanil ootab?"Oi, seal on väga palju häid esinejaid! Raul Kirjanen on tuntud kui sirge ütlemise ja laia visiooniga inimene. Kindlasti meie lugupeetud poliitikute ja finantstegelaste ettekandeid. Thomas Padovani on kindlasti huvitav inimene, keda kuulata."Äriplaanile registreerida saab siin.

Laieneme geograafiliselt, kasvame ettevõttena – oleme sisemiselt palju efektiivsemaks muutunud, sest ettevõte liigub täpselt selles suunas, kuhu tahame, et ta liigub. Meil on kaks koduturgu – Balti mere ja Pärsia lahe äärsed riigid. Neis regioonides me kasvu ehitame ja ootame. Ka töötajate baasil – meie äri on selline, et heade inimeste lisandumiseta me kasvada ei saa.

Miks on Nortalis hea töötada?

Sest me kogume siia inimesi, kellel on igaühel sees oma väike vedru, mis ei vaja igapäevast üleskeeramist. See hoiab inimese kogu aeg pinges ja edasi liikumiseks. Me kogume siia inimesi, kes suudavad tegutseda ka kasvust tulenevas natuke kaootilises keskkonnas. Kui me vaatame meie tänast juhtkonda, siis see on segu väga erinevatest inimestest. Osa neist on alustanud programmeerija-analüütikuna, osa tulnud ettevõttest väljastpoolt. Tänu meie geograafilisele asukohale on võimalik, et see, kes tahab minna mõnda teise riiki tööle ja teha seal midagi huvitavat, siis kõik need võimalused on täiesti avatud. Jah, see on unikaalne võimalus, mida Nortal võrreldes teiste ettevõtetega pakub. Igas ettevõttes ei pakuta võimalust näiteks kõrbesse tööle minna. 2006. aastast oleme teinud suveülikooli, aasta-aastalt kasvab kandidaatide arv, tänavu ületasime 600 kandidaadi piiri.

Kas teistes Eesti kapitalil põhinevates ettevõtetes on ka sama hea töötada?

Ma ei tea. Ma arvan, et inimestel on huvitav töötada neis ettevõtetes, kus nad on võimalikult lähedal sellele, kus tehakse päris otsuseid. Selles mõttes on hea töötada ettevõttes, kus on peakorter Eestis, ehk tegelikult need inimesed, kes otsustavad, kuhu hakatakse investeerima ja mida tegema, kõnnivad sinuga samas koridoris ringi, neile saab julgelt ligi astuda, nööbist kinni haarata ja julgelt küsida: „Mis me nüüd järgmiseks ette võtame?“  

Kelle nõu te ise kuulate?

Minu roll on siin ettevõttes vaid oma meeskonna heade mõtete pinnale toomine ja visioneerimine. Ja siis jälgida, et me sellelt teelt kõrvale ei kalduks. Meie ettevõtte juhtkond on see, kes tegelikult Nortalit veab. Mina olen siin lihtsalt taustal tagantlükkaja rollis.

Võitsite Eduka Eesti arvamuskonkursi, teie visioon on puhastada Eesti liigsest bürokraatiast. Et Eesti kannaks ka tõesti e-Eesti nime. Kas vahepeal on selles osas toimunud arenguid?

Kui vaadata praegust e-Eestit, siis see on platvorm, kust edasi minna. See ei ole mitte sihtjaam, vaid vahejaam, ja me ei tohiks jätta tegemata järgmisi suuri otsuseid, mis tegelikult aitavad meie riiki maailmakaardil hoida. Täna me oleme maailmakaardil, aga kõik teised sõidavad ka piisavalt suure kiirusega, me ei tohi seisma jääda.

Kas Eesti pakub piisavalt võimalusi arenguks?

Eesti majandust takistab täna kõige rohkem kiduv kapitaliturg. Jõuan taas kord tagasi oma lemmikteema juurde – pensionireform. Minu hinnangul on tarvis vastu võtta väga julgeid ja radikaalseid samme selle jaoks, et Eesti ettevõtjal tekiks ligipääs mõistliku hinnaga kodumaisele pikaajalisele kapitalile. Pensionirahast, mis igal aastal nii riigi kui inimeste poolt kasvama pannakse, peaks vähemalt 50% jõudma Eesti majandusse. Muudes riikides on need summad oluliselt suuremad. Saksamaal läheb välja ainult 12%, Eestis jääb riiki ainult 5%. Ilma kodumaise pikaaegse kapitalita meie majandus minu hinnangul pikaajaliselt kasvada ei saa. Eesti on elu- ja arengukeskkonnana väga lahe. Me kõik teame, mis meie mured on. Kvalifitseeritud tööjõu puudus ning Eesti kapitali puudus. Need on need probleemid, millega tuleb kogu aeg tegeleda.

Kas teil on mõni idee?

Mul on palju ided! (Naerab – toim)

Kes võiks teie hinnangul saada järgmiseks Eesti presidendiks?

Ütlen ausalt, mul pole personaalset eelistust. Eesti vajab sama head promootorit, kui seda on olnud praegused peaminister ja president. Ja teiselt poolt peaks ta Eesti sees olema see ühendaja, kes suudaks omavahel väga äärmustesse kalduvaid poliitilisi voole rohkem keskpõrandale kokku tuua.

Ja tänaste kandidaatide seas on niisuguseid inimesi?

Loodetavasti on! Minu teada on praegu kandidaadi kandidaatideks kümme nime. Ma arvan, et me ei peaks jõudma sinna, nagu olid viimased USA presidendivalimised, kus oli vist kokku 20–30 presidendikandidaati tules. Eestile kümnest täitsa piisab.

Seega nende kümne seast me leiame järgmise presidendi?

No, mis meil muud üle jääb!

Kui teile antaks võimalus kasutada ükskõik, millist Eestis olemasolevat ressurssi, siis mida te ette võtaks? Mida te muudaks? Kellega?

Eesti neli suurimat ressurssi on esiteks meie puhas loodus, teiseks põlevkivi, kolmandaks mets. Neljandaks ajud. Esimese kolmega mina isiklikult ei oska midagi ette võtta.

Kui rääkida Eesti-sisesest koostööst, siis viimasel ajal on hästi positiivne trend see, et riik ja ettevõtjad on hakanud koos ühise rusikana väljaspool Eestit koostööd tegema ja Eestit esindama. 15 aastat tagasi sellist asja nagu teadlik majandusdiplomaatia ei esinenud. Viimase viie aastaga on toimunud väga suur muudatus ja mina isiklikult tunnen seda, et tõesti inimesed tunnevad väljaspool Eestit uhkust meie riigi üle ja nad tunnevad, et igal hetkel esindavad nad meie Eestit. Ja see on iga eestlase püha kohustus, et meie riigil tervikuna hästi läheks. Sellest, kui hea on meie riigi maine, sõltub kaudselt meie ettevõtjate käekäik. Kui sa tuled riigist, millel on juba hea maine ja tugev imago, siis on oluliselt rohkem uksi lahti ja saad ka ise kaudselt mingi kvaliteedimärgi külge. Väljaspool Eestit olgu meil ainult häid sõnu selle kohta, kes me oleme ja mida me teeme. Meie sektoris on maine väga hea ja järjest paremaks läheb. Aga see ei tohi lasta meil jääda loorberitele puhkama.

On Eestis selliseid ettevõtteid, mida te ise vaatate uhkusega?

Minule väga sümpatiseerib Graanul Invest, kes on samuti üks Äriplaani esinejatest. Nemad on väga hea näide, kuidas tegelikult on võimalik üles ehitada rahvusvaheline ettevõte, kus geograafia mängib järjest väiksemat rolli. Nad on ka Euroopa turul absoluutne liider, seda on tore näha!

Autor: Marili Niidumaa, Äripäeva konverentsid

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum